Organismide koostis (0)

Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinukku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%.Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotseerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis.
Sahhariidid, lipiidid , valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid . Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne.
Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis -, ja energeetilist funktsiooni.
Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks . Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil.

Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse.

Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.

Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist.

Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel.

Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.

Aminohape on valgu monomeer.

DNA kuulub kromosoomide ehitusse.

DNA molekul on kaheahelaline biheeliks.

Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett.

Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg.

Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest.

Riboos on monosahhariid.

Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks.

Valgu monomeerid on aminohapped .

Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid.

DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks.

Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks .

Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse.

Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks.

Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energ ja ehituslikku funktsiooni.

AIDS-i põhjustab HIV viirus .

Kõik valgud on moodustunud amino happe jääkidest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiitsidemetega.

Iga nukleotiid koosneb N- alusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast.

DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid N-aluste poolest.