Paljunemine (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Paljunemine

- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine)  Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga

Bioloogia

4

doc

Paljunemine

Meioos jaguneb meioos1 ja meioos2. Mitoos aga karüokinees, tsütokinees. 18)Nimeta munarku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munandi seemnetorukestes valmivad spermid. Munasarjades valmivad munarakud. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Munarakkude eellasteks on ovogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng ja ovogenees on munaraku areng. 19) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil siis naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba loote eas. 20) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Küs 18. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. Spermi eluiga on 72 tundi. 22) Mida tähendab viljastumine ja kus see toimub inimeses? Vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. Toimub munajuhas. 23)Selgita ovulatsiooni toimumist. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.

Bioloogia

4

doc

Paljunemine

1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine ­ munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine ­ munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng ­ organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng ­ organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone ­ putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone ­ areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ­ ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed)

Bioloogia

4

doc

Paljunemine

Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. · Spermatogenees · Ovogenees ­ seemnerakkude areng ­ munarakkude areng ­ moodustuvad munandite ­ moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas netorukestese ­ spermatogoonid paljunevad ­ ovogoonide paljunemine kogu suguküpsuse perioodil lõpeb looteeas ­ igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ­ moodustub üks viljas tumisvõimeline munarakk ­ pidev protsess ja 3 polütsüüti ­ iseloomulik tsükliline

Bioloogia

5

docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia

3

doc

PALJUNEMINE

PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn

Bioloogia

3

doc

Bioloogia - Paljunemine

Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.

Bioloogia

12

doc

Paljunemine ja areng

→ kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus:  toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel  tütarrakud on geneetiliselt identsed  ainuraksete organismide paljunemine  embüronaalne areng  suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv  surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Etapid: 1. I interfaas → DNA replikatsioon → tsentrioolid kahekordistuvad 2. I profaas

Bioloogia

Kommentaarid (1)