Dna mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Dna - s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed (A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed, seda märgib happeanioonile viitav nimetus (adenülaat ehk AMP, guanülaat ehk GMP jne.) Nukleotiidi kolmetäheline sümbol (ATP, GDP jne) viitab N-alusele ja fosfaadijäägi arvule.

Biokeemia täielik kordamine

0

Dna - - A=T ja C=G RNA -- A=U ja C=G 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info säilitamine ja ülekanne 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel? mRNA (informatsiooni-RNA) – toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tRNA (transport-RNA) – mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine rRNA (ribosoomi-RNA) – kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis

BIOLOOGIA 11.Klass Organismide keemiline koostis

0

Dna - desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele.

Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

0

Dna – A-G-C-T-A-G- RNA –U-C-G-A-U-C- Eukrüootses rakus sünteesitakse RNA eritüüpide molekulid DNAühel ahelal komplmentaarsuse printsiibi alusel, Seetõttu peegeldab RNA nukleotiidne järjestus komplementaarsusest tulenevalt DNA teatud lõigu nukleotiidjärjestust. RNA sekundaarstruktuur - Üheahelalise RNA aluste komplementaarne paardumine vesiniksidemete abil tekitab sekundaarstruktuuri ehk kujuneb kaksikhelikaalsed alad.

Biokeemia täielik kordamine

0

Dna - valk interaktsioonide tuvastamise meetodid: footprinting põhineb asjaolul, et kui valk istub DNA peal, siis ta kaitseb viimast eksonuleaaside aktiivsuse vastu ja EMSA – üldjuhul on DNA fragmentide elektroforeetiline mobiilsus langenud, kui need on valguga kompleksis, mis põhjustab fragmendi geeli asukoha muutust (bänd jääb maha võrreldes vaba

Nimetu

0

Dna - põhised vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] DNA järjestusel põhinevate biomarkerite hulka kuuluvad SNPd, kromosoommutatsioonid, DNA koopiaarvu variatsioonid, mikrosatelliitide ebastabiilsus (MSI) ja mitmete DNA piirkondade metülatsioonimustri muutused.

Vähi biomarkerid

0

Dna - kloonimine. Inimese (või muude organismide) suvalisi või kindlaid geene sisaldavaid DNA- fragmente kloonitakse bakterikloonide plasmiidides või pärmseenerakkude kunstlikes kromosoomides. Sel meetodil on loodud inimese genoomi mitmesugused pangad.

KLASSIKALINE GENEETIKA

0

Dna - desoksyribonukleiinhape DNA on biopolymeer, mille monomeerideks on desoksyribonukleotiidid. Iga desokyribonukleotiid koosneb fosfaatryhmast, l2mmastikalusest ja desoksyriboosist. DNAs esineb 4 l2mmastikalust: adeniin(A), guaniin(G), tsytosiin(C),

DNA, RNA, Süsivesikud, Veefunktsioonid

0

Dna - ahel: Nukleosiid trifosfaatides on fosfaadid seotud C5’-ga. Suhkru aatomite järgi nimetatakse 5’ ja 3’ otsteks. Nukleiinhapped sünteesitakse 5’ otsast alates 3’ suunas nii, et järgmise nukleotiidi vahele tekib fosfodiester side.

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

0

Dna on kaksikahelaline. • Nukleoid on organiseerunud ~400 topoloogiliseks domeeniks, kus iga lingu pikkus on ~10 kb. ◦ Toroidne superspiraal – DNA on keeratud ümber valkude (mida on ~10) 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur.

Geneetika I eksami kordamisküsimused

0

Dna - ga on üle genoomi pidevalt seondunud ligikaudu 10 valku, mille hulk varieerub rakus kasvufaas-sõltuvalt. Need valgud muudavad nii lokaalselt kui ka globaalselt kromosoomi struktuuri ja osalevad sel viisil globaalses geeniregulatsioonis.

Eksam molekulaarbioloogia

0

Dna - sidumise spetsiifikat, pigem soodustab iga monomeeriga seotud aktivatsioonidomäänide alternatiivsete kombinatsioonide teket ning seeläbi mõjutab tekkinud dimeerse transkriptsioonifaktori aktivatsiooniomadusi.

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

0

Dna - DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin.

Bioloogia kontrolltöö 11. klass

0

Dna - viirused 2. RNA-viirused 3. DNA ja RNA viirused, neil esineb pöördtranskriptsioon – trans[valgu tootmine] selleks, et need viirused paljuneksid, DNA tuleb teha RNAks või vastupidi = retroviirus.

Bakterid ja viirused ning nede jagunemine

0

Dna - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. A-T-T-T-G-C-G-T-A-C-G-C-T RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest.

Mikroelemendid, makroelemendid, vee omadused, sahhariidid

0

Dna on lahustatud TE* lahuses (TE*, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na 2) kontsentratsiooniga 5 nanogrammi/mikroliiter (ng/μl). HeLa rakuliini kohta vaata - http://www.lgcstandards-atcc.org/

Molekulaarbioloogia protokoll

0

Dna on kaksikahel, struktuuriks on biheeliks 2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele - Nukleotiidide üksteisele vastavus - A=T ja G=C - Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed

Tasemetööks kordamine bioloogias

0

Dna - d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks Seetottu toimub enne jag,u- paljude fiitisikaliste ja keemiliste tegurite suh- nemist DNA kahekordista- tes ka ise kiillaltki vastupidav.

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Dna - d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid.

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

0

Dna - rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, see on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Pärilikkuse kandja.

DNA-BIOLOOGIA

0

Dna – seondub 9-aluspaarilistele kordustele, tekib DNA topoloogia muutus, see kutsub esile ahelate lahtikeerdumise, et ahel ei katkeks, vajab topoisomeraasi.

Molekulaarbioloogia

0

Dna - d lõhkuvaid ensüüme on omakorda mitut masti: mõned hakkavad pärilikkusainet viilutama otstest, teised saevad teda väiksemateks juppideks keskelt.

Valk, mis lammutab raku pilbasteks

0

Dna - süntees e replikatsioon? Replikatsioon on madriitsüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesugust nukleotiitse järiestusega DNA

Bioloogi kt küsimused koos vastustega

0

Dna - molekulid on jagatud kahte omavahel seotud ahelasse teineteise ümber, mis kokku keerdudes moodustavad kaksikheeliksi- nimelise struktuuri.

Referaat \\\"Pärilikkuse alused\\\"

0

Dna - d on suhteliselt palju raku kohta, kuid bakteri genoom on ~1000 ˣ väiksem eukarüoodi genoomist . DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi.

7 loeng. Kordamisküsimused geneetikas ja mõisted

0

Dna - ga, teine aktivatsioonidomään on kromatiini remodelleerimiskompleksi või mõne muu aktivaatorvaluga seondumiseks (või mediaatoriga).

Molekulaarbioloogia

0

Dna - seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega.