Sõnu seletav sõnaraamat

Dna - ga • Võrreldes isadustestidega lisandub ka DNA puhtuse probleem: on alati oht, et sündmuspaigalt leitud DNA on reostunud • Analüüs ei ole siiski 100 protsenti kindel- teatud eksimine on võimalik • Tulemuste väljendamisel võetakse aluseks elanikkonna uuring alleelide sagedusest Meditsiinis geneetiliste haiguste diagnoosimine • On võimalik haigust tekitavaid mutantseid geene inimorganismist tuvastada • Aitab otsustada, millist ravi ja hooldust patsient
Dna ahelad on kaksikheeliksis antiparalleelsed st. suhkru ja fosfaadi vahelised fosfoester sidemed on vastas-ahelates vastassuunalised (vt. joonis 4.11). Järelikult on ka ahelate otsad erinevad - ühes heeliksi otsas on esimese ahela desoksüriboosi 5’ süsinik (või sellega seotud fosfaatjääk) ja teise ahela 3’ süsinik ja sellega seotud OH rühm. Heeliksi teises otsas on vastas-ahela desoksüriboosi 5’ süsinik ja esimese ahela 3’ süsinik ja sellega seotud OH rühm.
Dna - s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed (A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed, seda märgib happeanioonile viitav nimetus (adenülaat ehk AMP, guanülaat ehk GMP jne.) Nukleotiidi kolmetäheline sümbol (ATP, GDP jne) viitab N-alusele ja fosfaadijäägi arvule.

Dna on kaheahelaline koosneb desoksüribonukleotiidijääkidest lämmastikalusteks on A, G, C, T süsivesikutest esinevad desoksüriboos ja fosforhape Asukoht : rakutuum – funktsioon : geneetilise informatsiooni säilitamine ja edasiandmine „tütar-DNA-dele“ (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil) mitokondrid – funktsioon : geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga Biokeemia
Dna - - A=T ja C=G RNA -- A=U ja C=G 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info säilitamine ja ülekanne 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel? mRNA (informatsiooni-RNA) – toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tRNA (transport-RNA) – mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine rRNA (ribosoomi-RNA) – kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis
Dna - analüüs polümeraasi (PCR) ahelreaktsiooni meetodil • Tänapäeva molekulaarbioloogia üks põhimeetoditest • Meetodi aluseks on DNA-s olevad STR järjestused • Leiab rakendamist fundamentaaluuringutes, kliinilises – ja ka kohtupraktikas • Võimaldab mõne tunniga tekitada miljoneid koopiaid DNA järjestusi PCRi etapid • DNA denaturatsioon - kaksikheeliks laguneb kaheks üksikahelaks • Annealing e. praimerite seostumine

Dna - desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele.
Dna – A-G-C-T-A-G- RNA –U-C-G-A-U-C- Eukrüootses rakus sünteesitakse RNA eritüüpide molekulid DNAühel ahelal komplmentaarsuse printsiibi alusel, Seetõttu peegeldab RNA nukleotiidne järjestus komplementaarsusest tulenevalt DNA teatud lõigu nukleotiidjärjestust. RNA sekundaarstruktuur - Üheahelalise RNA aluste komplementaarne paardumine vesiniksidemete abil tekitab sekundaarstruktuuri ehk kujuneb kaksikhelikaalsed alad.
Dna - genoomiga viiruste paljunemine (joonis 2.) Raku nakatumine- viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile (1), vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku (2). Viiruse genoomi ümbritsev kapsiid lagundatakse ja vabanenud DNA liigub tsütoplasmast rakutuuma (3). Paljunemise varaeane staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees(4).

Dna süntees - replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude
Dna replikatsiooniks on vaja: • šablooni ehk template • desoksünukleosiidtrifosfaate, millest DNA sünteesitakse ja millest saadakse sünteesiks vajalik energia • praimerit – DNA polümeraas on võimeline sünteesi alustama ainult siis, kui umbes 10-nukleotiidiline fragment uuesti ahelast on juba olemas • sünteesiensüümi ehk DNA polümeraasi DNA polümeraasid Osad polümeraasid sünteesivad uut ahelat, osad parandavad vigu.
Dna - sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada  väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni  (PCR ) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid  lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse  elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda  kiiremini, mida lühemad nad on.

Dna - klonoteek (ingl. Clone banks)- Kloonide kogum organismi genoomiraamatukogus, mis katab kogu genoomse DNA. 12.Mitokondriaalsete haiguste kõrvaldamine 13.DNA ja valkude eraldamine, forees 14.DNA ja valkude hübridiseerimine, ülekanne 15.Transposoonide ehitus, koostis transposoon (ingl. Transposon)- DNA-element, mis võib liikuda (transponeeruda) DNA-molekuli ühest osast teise või eri DNA- molekulide vahel.
Dna - viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad olla kas lineaarsed- või rõngasmolekulid RNA-viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad koosneda ühest või mitmest RNA molekulist On veel üks selts, millel on pöördtranskriptsiooni ensüüm(DNA süntees RNAlt). Pöördtranskriptaas on viiruse toodetav ensüüm, mis võimaldab viirusel rakke nakatada ja end paljundada.
Dna – (nool RNA poole) RNA(koosneb nukleotiididest) lagundatakse ära – kandub üle valgu(koosneb aminohapetest) molekuli, mis tekitab reaktsiooni, mis tekitab tunnused(nt pruun silmavärvus) ◦ Protsessid: ▪ DNA replikatsioon ehk kahekordistamine ▪ DNA info kopeeritakse RNA–sse – transkriptsioon ▪ Translatsioon – DNA info tõlgitakse valkudes keelde ehk valgu süntees

Dna replikatsioon on kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon pool konservatiivse iseloomuga st sünteesitud molekuli üks ahel pärineb vanalt molekulilt, teine ahel sünteesitakse.
Dna - kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et olla kindel geeni ülekandes.
Dna - valk interaktsioonide tuvastamise meetodid: footprinting põhineb asjaolul, et kui valk istub DNA peal, siis ta kaitseb viimast eksonuleaaside aktiivsuse vastu ja EMSA – üldjuhul on DNA fragmentide elektroforeetiline mobiilsus langenud, kui need on valguga kompleksis, mis põhjustab fragmendi geeli asukoha muutust (bänd jääb maha võrreldes vaba

Dna - diagnostikat kasutatakse geneetiliste haiguste riski määramiseks (nt. jne. prenataalne DNA-diagnostika), haiguse genotüüpsuse (homosügootsus, heterosügootsus) kindlakstegemiseks, haiguse täpse põhjuse kindlakstegemiseks (nt. fenüülketonuuria võib olla põhjustatud erinevatest geneetilistest põhjustest), kohtumeditsiinilistes uuringutes .
Dna –  desoksüribonukleiinhape ◦ Dna on biopoümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid ◦ ülesandeks säilitada/ülekanda pärilikkusinfot ◦ on kaheahelaline, mis on omavahel seotud vastavalt komplementaarsusprintsiibile. ▪ Komplementeeritud on: A=T (ühes ahelas A, teises T; vahel on vesinikside) G≡C
Dna on asendamatu ja järjestus peab püsima muutumatuna – põhimõtteline erinevus võrreldes RNA, valkude, lipiidide jt biomolekulidega Millega DNA muutumatus tagatakse ?  Töökindla replikatsioonimehhanismiga – vigu 1/105… 106 bp  Vigade parandamise süsteemidega puuduva aluse lisamiseks ja vale või modifitseeritud aluse asendamiseks.

Dna reparatsioonisüsteem – kontrollib replikatsiooni vigu ja DNA enda intaksust (eukarüoodidel). Charles Darwin (1809-1882) : Päriliku kohastumuslikud muutused tekivad juhuslike mutatsioonide tulemusena ja kinnistuvad tänu looduslikule valikule (1859, The Origin of Species). Vastupidi Lamarckile ei ole keskkonna mõju tunnuste kujunemisel määrav.
Dna on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid.
Dna helikaas – lahutab kaksikahela ja moodustab replikatsioonikahvli (osa DNA-st on üheahelaline, osa kaksikahel)  Primaas on RNA polümeraas, mis algatab DNA sünteesi, sünteesides RNA praimeri  Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid  Okazaki fragmendid ühendab ligaas  Valgud, mis tekitavad kaksikheeliksi

Dna replikatsioon - DNA kahekordistumine • Kirby-Baueri meetod: ühe bakteriliigi külv Petri tassile, erinevate toimemehhanismidega antibiootikumide lisamine sektoriks jagatud lõikudele, bakterikultuuri kasvatamine termostaadis, erinevate antibiootikumide mõju hindamine antibiootikumide ümber tekkinud puhta ala suurusel
Dna - d märgistatakse fosfori radioaktiivse isotoobiga 32P ning valke väävli radioaktiivse isotoobiga 35S. Selleks, et märgistada faagi T2 valke ja DNA-d, kasvatasid Hershey ja Chase faagiga nakatatud bakterirakke söötmel, mis sisaldas normaalsete väävli või fosfori isotoopide asemel radioaktiivseid.
Dna replikatsioon – DNA kahekordistumine Toimub: rakutuumas (enne jagunemist) Vaja: DNA molekuli, ensüümi (DNA polümeraas), nukleotiide, energiat Kuidas: ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue, vastavalt komplementaarsusprintsiibile.

Dna replikatsioon – kahekordistumine • Rakuorganellide arvu suurendamine • Sünteesitakse maksoergilisi ühendeid (ATP) • Tsentrioolide kahestumine • Kromosoomid keerduvad kihti 2. Mitoosifaasid: rakutsükkel = interfaas + mitoos • PROFAAS – kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks.
Dna fingerprinting ehk DNA tüpiseerimine (profiling). Ei ole olemas kahte ühesuguse genotüübiga sugulisel teel paljunevat organismi (va. Ühemuna kaksikud) sest: Meioosi I profaasis ristsiire homoloogsete kromosoomide vahel; Juhuslik homoloogide jaotus gameetide küpsemisel; Mutatsioonid; DNA replikatsiooni vead.
Dna puhul on kirjeldatud ka vasakule pöörduvat kaksikheeliksit, mida nimetatakse Z-DNA-ks. Nimetus Z-DNA tuleneb sellest, et selle konformatsiooni puhul paikneb suhkur-fosfaat selgroog sikk-sakiliselt. Z-DNA puhul mahub heeliksi täispöördesse 12 aluspaari ning molekuli pinnal on ainult üks sügav vagu.

Dna on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoiab koos RNA. Valkude abil kinnituvad DNA lingud basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi ala. Eukarüootidel on nukleoomse struktuuriga kromosoomid, mis asuvad rakutuumas ja on tsütoplasmast eraldatud tuumamembraaniga.
Dna - viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus.
Dna - d ja geene vähe Membraaniga Puuduvad Olemas, nt: tuum, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid, ümbritsetud taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid) rakuorganellid Ribosoomid Väikesed, asuvad Suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul, palju vabalt tsütoplasmas, vähe.

Dna - deooksüribonukleiinhape. A) desoksüriboos b) monümeriks desoksüribonukletiit c) AGCT (N-alused) 2. RNA- ribonukleiinhape a. Riboos b.menomer, nibonukletiit c. AGCU d) bioaktiivsed ained, väga väike kogus muudab AV: 1) hormoonid 2)vitamiinid 3) ensüümid e biokatolüsaatorid.
Dna - polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema “otsaga”. Ependorf pannakse 3 tunniks PCR-masinasse. PCR-masinas toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevale temperatuuride vaheldumisele:
Dna - proovi seostumine kromosoomis on tuvastatav neil oleva märgise järgi DNA-sõrmejälgede metoodika Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud DNA-fragmentide pikkuserinevused annavad DNA elektroforeesi käigus mustri,mis on individuaalselt sama kordmatu kui tõelised sõrmejäljed.

Dna - kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada  haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline  aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne.
Dna süntees ehk replikatsioon • RNA süntees ehk transkriptsioon • Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli.
Dna ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul.

Dna - põhised vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] DNA järjestusel põhinevate biomarkerite hulka kuuluvad SNPd, kromosoommutatsioonid, DNA koopiaarvu variatsioonid, mikrosatelliitide ebastabiilsus (MSI) ja mitmete DNA piirkondade metülatsioonimustri muutused.
Dna monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud 3 ühendi liitumisel – lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm. Esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C). Nukleotiide nim. lämmastikaluste järgi.
Dna - sõrmejälgede rakendused Tuvastatakse isadus Paljastatakse kurjategija Testitakse organidoonori koe sobivust konkreetsele patsiendile Uuritakse iidesete (inim)populatsioonide sugulust Kontrollitakse ohustatud liikide kaitse seduse täitmist Tänan kuulamast

Dna replikatsioon on semikonservatiivne. DNA replikatsiooni tulemusena tekivad uued DNA dupleksmolekulid, mille üks ahel pärineb lähtemolekulist ja teine on täiesti uus. DNA replikatsioon on kahesuunaline, mis sisaldab kahte replikatsioonikahvlit, mis liiguvad vastassuunas.
Dna ahel on võimeline raku tuumas oleva päriliku info kahekordistuma, st. algsest ahelast Talitlemin (DNA) alusel juurde ja neid moodustub 2 identset DNA e rühmitatakse vastavalt ülesandele: molekuli, see toimub replikatsiooni informatsiooni RNA, ribosoomi kaudu.
Dna - sõrmejälgede meetod, mida nüüd enamasti DNA-profiili määramiseks nimetatakse, on praegu kohtuekspertiisis üha laialdasemat kasutust leidnud isaduse tuvastamisel, kurjategijate paljastamisel ning muudel isiku kindlakstegemist nõudvatel juhtudel.

Dna koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Dna - kloonimine. Inimese (või muude organismide) suvalisi või kindlaid geene sisaldavaid DNA- fragmente kloonitakse bakterikloonide plasmiidides või pärmseenerakkude kunstlikes kromosoomides. Sel meetodil on loodud inimese genoomi mitmesugused pangad.
Dna - põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles 8. Geokronoloogiline skaala-on saadud peale seda kui RNA ja valkude baasil oli maailma eripiirk kivitiste järjestuste kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid võrdlemisel.

Dna on põhiline komponent kromosoomides ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus (mitoosi ja meioosi) moodustruvatele tütarrakkudele. DNA kaheahelaline molekul on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav.
Dna - desoksyribonukleiinhape DNA on biopolymeer, mille monomeerideks on desoksyribonukleotiidid. Iga desokyribonukleotiid koosneb fosfaatryhmast, l2mmastikalusest ja desoksyriboosist. DNAs esineb 4 l2mmastikalust: adeniin(A), guaniin(G), tsytosiin(C),
Dna molekul on mingil arusaamatul põhjusel üks hästi tähtis molekul, sest ta sisaldab seda informatsiooni, kuidas rakk või organism peab talitlema, kuidas mingitele signaalidele vastama ning järglasi saama - kõik need vastused sisalduvad DNA molekulis.

Dna - ahel: Nukleosiid trifosfaatides on fosfaadid seotud C5’-ga. Suhkru aatomite järgi nimetatakse 5’ ja 3’ otsteks. Nukleiinhapped sünteesitakse 5’ otsast alates 3’ suunas nii, et järgmise nukleotiidi vahele tekib fosfodiester side.
Dna on kaksikahelaline. • Nukleoid on organiseerunud ~400 topoloogiliseks domeeniks, kus iga lingu pikkus on ~10 kb. ◦ Toroidne superspiraal – DNA on keeratud ümber valkude (mida on ~10) 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur.
Dna - kiibid – võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (Rinnavähk, huntingtoni tõbi jne). Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et kindel olla geenide ülekandes.

Dna - ga on üle genoomi pidevalt seondunud ligikaudu 10 valku, mille hulk varieerub rakus kasvufaas-sõltuvalt. Need valgud muudavad nii lokaalselt kui ka globaalselt kromosoomi struktuuri ja osalevad sel viisil globaalses geeniregulatsioonis.
Dna - l esinevad struktuurivormid: A, B ja Z. Rakkudes on DNA B-vormis (aluspaaride väike kalle heeliksi telje suhtes, aluspaarid asuvad heeliksi keskel (teljel), fosfaatrühmad väljaspool, järgmises ringis riboosid; suur/väike vagu esineb.
Dna ahelat nimetatakse juhtivaks ahelaks (leading strand). Teise ahela puhul, mis pikeneb 3’ ® 5’ suunas, toimub tegelikult samuti 5'® 3' suunaline süntees, kuid katkendlikult, lühikeste fragmentidena, mida nimetatakse Okazaki fragmentideks.

Dna sekveneerimine ehk järjestamine 3. DNA Fingerprinting 4. Ühe nukleotiidi polümorfism (SNP) Kuidas PCR töötab: DNA koos amplifitseerimist vajava lõiguga ja kaks sünteetilist oligonukleotiidist praimerit, mis on komplementaarsed lõigu algustega.
Dna ülesanne - kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus). RNA ülesanne- päriliku info realiseerimine 19. Oskate võrrelda DNA ja RNA molekule.
Dna on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus, vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside.

Dna järjestusel on kaks funktsioonid: 1) nende järjestuste kaudu on replikatsioon järel kaks DNA-molekuli üksteisega ühendatud; 2)sinna kinnituvad valgud, mis viivad rakkude jagunemisele tütarkromatiidid enne jagunemist raku vastaspoolustele.
Dna süntees - replikatsioon, rna süntees- transkriptsioon, valgu süntees- translatsioon Replokatsioon- ühest dna molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestuega dna molekuli, päriliku info võrdne ülekanne lähterakust tütarrakkudesse.
Dna - püssi puhul taimerakku tulistatakse pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Jõudnud raku sisse võõr-DNA tuleb see metalliosakeselt lahti ja tungib rakutuumas pärilikkuse ainesse.

Dna - viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA-viiruste kahe seltsina
Dna - ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.
Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: • Adenosiinfosfaat ehk A • Guanosiinfosfaat ehk G • Tsütidiinfosfaat ehk C • Tümidiinfosfaat ehk T

Dna replikatsioon on ka erakordselt täpne protsess: nii prokarüootide kui eukarüootide replikatsioonil tekkiv viga on umbes 1 nukleotiid 109 nukleotiidi kohta – see teeb 3 nukleotiidi inimese genoomi kohta ühes rakujagunemises.
Dna - desoksüriribonukleiinhape. Molekuli koostis: monumeerideks on desokrüribokunkleotiidid : lämmastikalus, desoksüriboos ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin.
Dna - sidumise spetsiifikat, pigem soodustab iga monomeeriga seotud aktivatsioonidomäänide alternatiivsete kombinatsioonide teket ning seeläbi mõjutab tekkinud dimeerse transkriptsioonifaktori aktivatsiooniomadusi.

Dna - DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin.
Dna lõiku nim. linker-DNA-ks, sinna seondub histoon H1, mis vastutab DNA pakkimise eest järgmisse kõrgema järgu struktuuri (30 nm kiud). Suur osa kromatiini rakutuumas ongi kokku pakitud kõrgema järgu struktuuridesse.
Dna biheeliks on pakitud nukleosoomide ümber, tekitades “pärlikee”, see omakorda on pakitud 30 nm fiibriteks, see omakorda lingudeks, viimane veel eriti kondenseerunud vormiks ning lõpptulemus on metastaasi kromosoom.

Dna - molekuli struktuuri avastamine E) J. S. Huxley …… pärandumise seaduspärasuste avastamine F) G. Mendel …… esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria G) C. Darwin H) J. Watson ja F. Crick
Dna - sse kuuluvad desoksüribonukleotiidid sünteesitakse ribonukleotiidi reduktaasi toimel vastavatest ribonukleotiididest. Milline koensüüm varustab sünteesi katalüüsivaid ensüüme elektronidega? NADPH
Dna ehk desoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape. Polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulides- nukleotiidiest. DNA on päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas.

Dna - d. Kaspaaside kaskaadi käivitumisel toimub rakustruktuuride süstemaatiline purustamine, sündmused toimuvad kindlas järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk purustatakse kiiresti, 30-60 minuti jooksul.
Dna - le sünteesitakse komplementaarne ahel ning moodustub kaksikahelaline tsirkulaarne replikatiivne vorm (RF). Seejärel hakatakse RF-lt tegema üheahelalisi DNA molekule „veereva ratta“ mudeli järgi.
Dna - ga järjestsspetsiifiliselt seonduvaid valke, RNA polümeraasid, DNA süntetaasid ja proteiinkinaasid. Ensüüm topoisomeraas I ülesandeks on keerata lahti DNA keerd, tehes enne lõike ühte ahelasse.

Dna - replikatsioon ehk dna kahekordistumine 2. ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks.
Dna on päriliku info kandja ◦ Koosneb nukleotiididest • Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome • Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist • Kahekromotiidilne kromosoom kahest DNA molekulist
Dna - viirused 2. RNA-viirused 3. DNA ja RNA viirused, neil esineb pöördtranskriptsioon – trans[valgu tootmine] selleks, et need viirused paljuneksid, DNA tuleb teha RNAks või vastupidi = retroviirus.

Dna helikaas – heksameerne, 6-st valgust ensüüm (ring). DNA ahelate lahutamine, et DNA polümeraasil oleks üheahelaline DNA. Kasutab ATP energiat ja seondub ühe ahela ümber, ATP hüdrolüüs lahutab ahelad.
Dna - (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid, mis annab viirustele iseloomuliku kuju.
Dna - desoksüribonukleiinhapped, paiknevad rakutuumades (erandiks munarakud, kus osa DNA-st paikneb tsütoplasmas). RNA- ribonukleiinhapped, paiknevad peamiselt tsütoplasmas (90%), vähem rakutuumas.

Dna - viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i
Dna - põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles peale seda kui RNA ja valkude baasil oli kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid kk isoleeritud lipiidse membraaniga.
Dna - restriktsioonanalüüs:DNA-sõrmejäljed Bioloogilisest proovist(veri,koetükk,sperma vms)eraldatakse rakutuumad DNA eraldatakse tuumadest ning restriktaaside abil lõigatakse DNA eri pikkusega

Dna – Desoksüribonukleiinhape – Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus.
Dna on sama organismi rakkude piires kõikjal ühesuguse molekulaarse koostisega, siis RNA ja valgumolekulide poolest on varieeruvus suur, sest erinevates rakutüüpides avalduvad geenid erinevalt.
Dna - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. A-T-T-T-G-C-G-T-A-C-G-C-T RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest.

Dna - s desoksüriboos ja RNAs – riboos  lämmastikalus fosfaatrühm Raku organellide ehitus ja ülesanded RAKUMEMBRAAN – Koosneb fosfolepiididest mille vahel on valgud ja süsivesikud.
Dna - sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades.
Dna - s on 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) ja tsütosiin (C). RNA sisaldab tümiini asemel uratsiili (U). A ja G on 2-tsüklilised lämmastikalused - puriinid.

Dna on lahustatud TE* lahuses (TE*, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na 2) kontsentratsiooniga 5 nanogrammi/mikroliiter (ng/μl). HeLa rakuliini kohta vaata - http://www.lgcstandards-atcc.org/
Dna molekul on lahtikeerdunult pikk ja peenike, ületades ligi 1000 korda bakteriraku pikkuse (ca 1000 mm). DNA on mikroobiraku keskele kokku keerdunud ebakorrapäraseks moodustiseks, s.o. nukleoidiks.
Dna ahelad on risti. Kuna “Holliday” riststruktuur liigub helikaaside RuvA ja RuvB toimel edasi, võivad moodustuda dupleksid uuesti sünteesitud DNA ahelate vahel, mis ei ole veel metüleeritud.

Dna - polümeraas seondub DNA ahelaga, DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad, replikatsioon lõppeb, kui DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul.
Dna koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Mis ülesanne on RNA molekulidel? RNA osaleb pärilikkuse avaldamises.
Dna molekul on kaksikspiraalse ehitusega st DNA sekundaarstruktuuri moodustavad kaks paralleelset ahelat, mis on omavahel vesiniksidemete abil ühendatud ja pöörduvad ümber ühise telje paremale.

Dna kuju on kaksikspiraal e biheeliks. DNA molekul on kokku pandud kolmest osast: fosfaatrühm, desoksüriboos ja lämmastikalus. Desoksüribonukleiidid erinevad ainult lämmastikaluse poolest.
Dna - polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA- piirkonna mõlema “otsaga”. Ependorf pannakse 3 tunniks PCR­masinasse.
Dna on kaksikahel, struktuuriks on biheeliks 2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele - Nukleotiidide üksteisele vastavus - A=T ja G=C - Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed

Dna kahekordistumine ehk replikatsioon. Siis saavad tütarrakud samagususe päriliku informatsiooni. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli.
Dna - ga on üle genoomi pidevalt seondunud ligikaudu 10 valku, mille hulk varieerub rakus kasvufaas-sõltuvalt. Kõige domineerivamad nukleoidivalgud on HU, IHF, H-NS, StpA, Fis ja Dps.
Dna - >DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse.

Dna komplementaarsus - tuleneb lämmastikaluste spetsiifilisest paardumisest, kui ühe DNA ahela nukleotiidne järjestus on teada, siis selle põhjal saab kirjutada vastasahela nukleotiidse järjestuse.
Dna - komplementaarsus – RNA – geneetiline kood – VALK Geneetiline kood – vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe aminohappe jäägi valgu molekulis.
Dnaa - d on rakus 900 – 2700 molekuli: maksimaalne kontsentratsioon on tuvastatav eksponentsiaalse faasi keskmises osas ning teine kontsentratsioonitõus ilmneb statsionaarses faasis.

Dna - d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks Seetottu toimub enne jag,u- paljude fiitisikaliste ja keemiliste tegurite suh- nemist DNA kahekordista- tes ka ise kiillaltki vastupidav.
Dna uuringud - a) individist lähtuvad: 1) vanemsuse tuvastamine 2) kehajäänuste tuvastamine 3) kriminalistika 4) Testide abil pärilike haigusriskide väljaselgitamine teatud tasandil, nt
Dna on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa.

Dna on kõigile elusrakkudele omane pärilikkusaine. Inimese organism koosneb hinnanguliselt 100 000 000 000 000 (1 x 1015) rakust. Rakus paikneb DNA rakutuumas ja mitokondrites.
Dna - proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis.
Dna - rõuge, herpes, papilloom 2. RNA - gripp, HIV, marutõbi Tõvestavast objektist - omad viirused on kõigi 5 riigi esindajatel 1. Bakteriviirused ehk faagid 2. Protistide

Dna - d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid.
Dna – tRNA – mRNA – valk A T T C T A C G A A G A T G T C G A T C G A T C T A T T C DNA U A A G A U G C U U C U A C A G C U A G C U A G A U AA G mRNA (siit loed vastavaid
Dna - d. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121⁰C. Kui autoklaavi pole, aitab tündaliseerimine – vaheaegadega korduvkuumutamine.

Dna - ga seonduvate valkude tase (H-NS, IHF, Dps). Need valgud reguleerivad geenide ekspressiooni taset rakus ning kaitsevad DNA-d füüsiliste ja keemiliste atakkide eest.
Dna proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis.
Dna on koondunud põhiliselt rakutuuma, sest on kromosoomide kõige olulisem koostisosa. DNA säilitab pärilikku infot ning kannab selle täpselt üle raku jagunemisel.

Dna - vaba võrgustik laieneb kromatiini võrgustiku vahel, interkromatiini kanalid algavad tuumapooridest ning laienevad nii CT-de perifeeriasse kui ka nende sisemusse.
Dna - l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse.
Dna - l). Indiviidide vahel erinevad alleelide DNA järjestused 5-10 % st. eri indiviidide poolt ekspresseeritavad geeniproduktid on unikaalset struktuuri erinevustega.

Dna - Kromosoomis (46) GEEN= DNA lõik, mis sisaldab mingit pärilikku infot DNA monomeerideks on nukleotiidid: A, T, C, G DNA molekul koosneb kahest ahelast BIHEELIKS
Dna - st ja RNA-sse kanduv geneetiline info “tõlgitakse” nukleotiidsest lineaarsest järjestusest polüpeptiidahela aminohappejääkide lineaarseks järjestuseks.
Dna - rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, see on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Pärilikkuse kandja.

Dna biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., üks ahel kulgeb suunas 5’  3’ ja teine suunas 3’  5’ ,
Dna monomeerideks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb: 1) fosfaatrühm 1. süsivesinikust desoksüriboos 2. lämmastikalused: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin (C), tümiin(T)
Dna - analüüsi kasutamine annab lisaks võimaluse kindlaks teha ka väga väikesi mikrodeletsioone, mis jäävad allapoole HRB ja valgusmikroskoobi lahutuse piire.

Dna ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, osa emaka limaskestast.
Dna - d ja valke on võimalik valikuliselt märkida radioaktiivsete isotoopidega ja hinnata seejärel, kuhu radioaktiivselt märgistatud molekulid pärast jäävad.
Dna e. desoksüribonukleiinhape on nukleiinhapete hulka kuuluv rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.

Dna – elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer.
Dna - püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.
Dna on geneetilise info kandjaks, RNA säilitajaks(?).Enamus rakus olevast DNA-st lokaliseerub kromosoomides, samal ajal on RNA-d ja valke ohtralt tsütoplasmas.

Dna test on palju tundlikum, PAP test hästi natuke spetsiifilisem ning risk viie aasta jooksul vähki haigestuda on pap-testiga uurituil 44x suurem kui HPV testiga.
Dna molekul on kaheahelaline.  DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
Dna polümeraas - sõrmede piirkond seondub üheahelalise DNA matriitsahelaga, millele sünteesitakse vastasahel. - korraga seondub aktiivtsentrisse ainult üks nukleotiid.

Dna - s: - koosneb kahest eraldi ahelast - kaksikahel on paindlik ja regulaarne - kaksikheeliksit stabiliseerib lämmastikaluste paardumine - määrab samas ka
Dna – seondub 9-aluspaarilistele kordustele, tekib DNA topoloogia muutus, see kutsub esile ahelate lahtikeerdumise, et ahel ei katkeks, vajab topoisomeraasi.
Dna - d lõhkuvaid ensüüme on omakorda mitut masti: mõned hakkavad pärilikkusainet viilutama otstest, teised saevad teda väiksemateks juppideks keskelt.

Dna - süntees e replikatsioon? Replikatsioon on madriitsüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesugust nukleotiitse järiestusega DNA
Dna kahjustused - rakus indutseeritakse SOS vastus, käivitub DNA reparatsioon (rekombinatsiooniline reparatsioon), SOS mutagenees ning alternatiivne DNA replikatsioon.
Dna - viirus – viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus.

Dna - st. Seda amplikoni kasutatakse sihtmärgina teises reaktsioonis, kusjuures kasutatakse praimereid, mis asetsevad esimesest praimeri paarist seespool.
Dna - desoksüribonukleiinhape - mitokondrites, rakutuumas, kloroplastides Ehitus: kaks heeliksisse keerdunud ahelat, mis on kokku pandud nukleotiididest.
Dna nukleotiide nimetatakse desosküribonukleotiidideks. Lämmastikaluseid on DNA monomeeride koostises 4. Need on: Adeniin(A); tümiin(T); guaniin(G); tsütosiin(C).

Dna - d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites, kloroplastides, tuumapiirkonnas mitokondrites, tuumapiirkonnas AEG Interfaasis Interfaasis Koguaeg
Dna - viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirused.
Dna ligaas – DNA taastav metüleerimine (nagu vanemal ahelal tehtud) – toimub palindroomsetes järjestustes (mõlemas ahelas on sama järjestus, pööratud

Dna replikatsioon – raku jagunemine - 2 ühesuguse nukleotiidse järjestikuga koopiat, et saaks sünteesida valku, tuleb DNA vastav lõik kopeerida RNA molekulisse.
Dna - desoksüribonukleotiidhape pärilikkuse kandja kromosoomide koostisosa RNA- ribonukleiinhape geneetilise info realiseerimine e. Valmistab valgud
Dna tähtsus – talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal.

Dna - proovi abil Uuritava kromosoomi DNA denatureeritakse ja lisatakse teadaolevale mutatsioonipiirkonna järjestusele komplementaarsed DNA proovid.
Dna - s paiknev informatsioon e valkude aminohappelise järjestuse juhised kopeeritakse mRNA sünteesi ehk transkriptsiooni käigus selle struktuuri.
Dna markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid.

Dna - analüüsid näitavad, et mari on sugulane Pinot’ perekonnaga, teised spekulatsioonid jälle väidavad, et mari pärineb Liibanoni aladelt.
Dna - sõrmejälgede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide.
Dna – desoksuriboos RNA – riboos Lämmastikalused DNA – adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA – adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin

Dna fragmentatsioon – kaspaaside toimel lagundatakse endonukleaasi inaktiveeriv valk ja aktiveerub endonukleaas, mis hüdrolüüsib sidemed nukleosoomide vahel.
Dna - desoksüribonukleiinhape DNA – Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine)
Dna - molekulid on jagatud kahte omavahel seotud ahelasse teineteise ümber, mis kokku keerdudes moodustavad kaksikheeliksi- nimelise struktuuri.

Dna on histoonide abil kokku pakitud ja funktsiooniks on pärilikkuse info säilitamine ja selle ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel.
Dna - d on suhteliselt palju raku kohta, kuid bakteri genoom on ~1000 ˣ väiksem eukarüoodi genoomist . DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi.
Dna - fragmentide pikkuserinevused annavad DNA elektrforeesi käigus mustri, mis on individuaalselt sama kordumatu kui tõelised sõrmejäljed.

Dna - ga, teine aktivatsioonidomään on kromatiini remodelleerimiskompleksi või mõne muu aktivaatorvaluga seondumiseks (või mediaatoriga).
Dna polümeraas – DNA ahelale komplementaarse ahela, vajab sünteesil praimerit, milleks on lühike DNA või RNA ahel, mis on paardunud matriitsahelaga.
Dna sekundaarstruktuur on tavaliselt jaotatud biheeliksiks, biheeliksi ahelad kulgevad mitteparalleelselt, komplementaarsete aluspaaride vahel on vesiniksidemed.

Dna viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus.
Dna - polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelda, peale seda kui helikaas on DNA kaksikahel lahti keeranud.
Dna - seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega.

Dna polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale.
Dna replikatsioon on poolkatkendlik. Juhtivahel kopeerub katkematult, mahajääv ahel segmentide kaupa (Okazaki fragmendid), mis seejärel ühendatakse.
Dna on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.

Dna lõigud on geenid. BIHEELIKS(DNA ehitus 2 ahelat kõrvuti keerdus) DNA ülesanded: 1.Säilitada päriliku infot 2. Anda päriliku infot edasi
Dna süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub?
Dna ülesandeks on pärilikkuse info säilitamine, selle edasikandmine järglasrakkudesse ja – organismidesse ning selle andmine valgu sünteesiks.

Dna – desoksüribonukleiinhape ,asub rakutuumas , kannab geenilist infot RNA – Ribonukleiinhape , kopeerib ja salvestab DNA infot .
Dna on kaksikahelas, keritud ümber histoonide nukleosoomideks, sealt edasi kromatiiniks – 30nm fiibriks ja lingudena veel lühemaks.
Dna on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud: replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks.

Dna – polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS – päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku.
Dna - ga seostuvad SASP valgud, spoorisüdamiku (core) väike veesisaldus ja kõrge kahevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Mn) sisaldus.
Dna kogus on kahekordne M ja G2 faasis, S faasis 1-2 kordne ja 1 kordne G1-s • Nimeta mehanismid, mille kaudu kontrollitakse rakutsüklit.

Dna – promosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine ja ülekandmine tüdarrakkudesse RNA – geneetilise info realiseerimine
Dna ligaas – ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad, katalüüsides fosfodiestersideme moodustumist 5’ fosfaadi ja 3’-OH rühma vahel.
Dna polümeraas – teostab ka ``vigade parandust`` ehk reparatsiooni, mis kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga.

Dna - s sisalduva geneetilise info(nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon (RNA vormide biosüntees) mRNA-le. See toimub rakutuumas.
Dna on vastupidav leeliste suhtes; lahjades hapetes depurineeritakse, st hüdrolüüsitakse puriinnukleosiidide N-β glükosiidside.
Dna - kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi.

Dna - d, mis a) pole väga suure tundlikkusega cat saidi suhtes; b) sobiva genoomi suurusega; c) retseptor-antiretseptor seondumine.
Dna - e desoksüribonukleiinhape, rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine,mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Dna - Rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis säilitab ja  edastab pärilikku informatsiooni.

Dna - viirused DNA- ja RNA-viirused RNA-viirused sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid)
Dna - Päriliku info säilitamine RNA-Päriliku info realiseerimine 17. Oskate nimetada erinevate RNA molekulide ülesandeid rakus.
Dna tähtsus – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine (kopeerimine) raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele.

Dna - valk interaktsioonid • regulatsioon toimib läbi paljude cis-acting elementide ja trans-acting faktorite vaheliste seoste.
Dna on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris.
Dna - Organismi pärilikkusaine, asub rakutuumas, temasse on salvestatud info organismi ja selle järglaste elutalitluste kohta.

Dna - test muutuma nagu alkoholitestiks, enne kui kellegagi ühte heita tuleks kontrollida, ega ei ole tegemist lähisugulasega.
Dna - sõrmejälgede diagnostika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust : Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada.
Dna replikatsioon – uute polünukleotiidahelate süntees, s.t DNA molekuliga (emamolekuliga) identsete koopiate (tütarmolekulide) süntees.

Dna topoisomeraasid - katalüüsivad DNA ahelatesse ajutisi katkeid, et ei tekiks super- keerde. Superkeerd takistaks replikatsiooni jätkumist.
Dna - d. Nukleaas on rakus seotud inhibitoorse valguga, mille kaspaas lagundab ning seejärel toimubki nukleaasi aktiveerumine.
Dna - ga ja kontrollib varaste ja hiliste geenide transkriptsiooni ning inaktiveerib p53 ja p105RB – põhjustades raku kasvu.

Dna replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Dna - viirused(herpes,adeus,papilloon jne.) RNA-viirused(punetised,lastehalvatus jm.) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.)
Dna kahjustus - kui DNA ahel (kromosoom) mingil põhjusel katkeb ja tekib vaba DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise.

Dna replikatsioon - DNA omadus iseennast taas toota (e. DNA kahekordistumine). DNA on päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.
Dna sekundaarstruktuuriks on biheeliks. (Kaks primaarstruktuuri moodustavad sekundaarstruktuuri, kus lämmastikalused on ühendatud vesiniksidemega.
Dna struktuuriks on BIHEELIKS Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid.

Dna on madalmolekulaarne aine, mis koosneb viiesüsinikulisest suhkrust desoksüriboos, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest.
Dna on tihedalt kokku pakitud ning spermide peas esinevad lõhustatud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks.
Dna – desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA – ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest)

Dna on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees
Dna on transkriptsiooni käigus tihedalt seotud RNAP subühikute vahele, mis seletab transkriptsiooni kõrge protsessiivsuse.
Dna segment on IBS (identical by state) kahes või enamas indiviidis, kui neil on selles segmendis identsed nukleotiidi järjestused.

Dna sekundaarstruktuur – DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3. DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul.
Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid.
Dna replikatsioon – DNA läheb kaheks uueks DNAks T-A-A-G-C-G-C-A-T A-T-T-C-G-C-G-T-A T-A-A-G-C-G-C-A-T A-T-T-C-G-C-G-T-A BIOLOOGIA 2010

Dna polümeraas - hakkab lõhkuma vesiniksidemeid kaksikahela vahel ja lõhub kaksikahela, kuid kohe sünteesitakse mõlemale uus ahel.
Dna polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele.
Dna – päriliku info säilistamine ja edastamine võimalikult muutumatul kujul, aga mitte absoluutselt muutumatul kujul.

Dna on selles konformatsioonis välistele valkude toimele (nukelaasid, transkriptsiooni regulaatorid, etc) ligipääsmatu.
Dna - d 5. Korratakse veel kuumutamise-jahutamise tsüklit, et teha veel 2 koopiat sihtmärgi DNA-d (loeng 6 – meetodid)
Dnas g - C ja A-T, RNA-s C-G ja A-U  mRna- selles on kirjas, milline peab valk välja nägema  rRna- paneb valgu kokku.

Dna – lämmastikaluseid on 4 erinevat: A; T; C; G G≅C; A≈T Komplementaarsus – nukleotiidide vastavus üksteisele.
Dna on kaheahelaline. Ahelate koospüsimise aluseks on komplemantaarsusprintsiip st.nukleotiidide üksteisele vastavus.
Dna - polümeraas RNA-polümeraaz mRNA molekuli tRNA molekule aminohappeid ensüüme energiaallikana ATP Kuidas toimub?

Dna replikatsiooniks on vaja DNA ahelad teineteisest lahutada: Kaheahelalise DNA lahtikeerdumine ja replikatsioon toimuvad samaaegselt.
Dna - l ja RNA-l on geneetiline info suhteliselt hästi kaitstud, kuna on tänu vesiniksidemetele suunatud sissepoole
Dna molekul on kromosoomide põhiline koostisosa ning säilitab pärilikku infot ja selle täpset ülekannet tütarrakkudele.

Dna molekulis on omavahel ühinenud 2 DNA- ahelat(biheeliks). ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasi kandmine.
Dna – Aine, mis paikneb rakutuumas paiknevates kromosoomides, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Dna - lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse.

Dna järjestus on ühedimensiooniline suurus, mida on palju kergem omasugustega võrrelda kui neljadimensioonilist keha ennast.
Dna on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast.
Dna on kaksikahel. Spiraale ühendavad nukleotiidid, mida on kokku 4 ja nende järjestus on iga liigi puhul erinev.

Dna – geeli – puhveri segu pipeteerisin Zymo-SpinTM kolonni (mis oma korda koosneb kolonnist ja kogumistopsist.
Dna - d. 3) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine.
Dna - sse on kodeeritud kogu informatsioon, mida rakud vajavad reprodutseerumiseks ja tal on peaosa pärilikkuses.

Dna denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3. Taq polümeraasi tööks – elongatsioon – 72 kraadi.
Dna ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon.
Dna - ga.  DNA ekspertiisil analüüsitakse mitmeid kindlaid lookusi ja kontrollitakse, kas alleelid on samad.

Dna - viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA RNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA
Dna molekulis on miljoneid aatomeid: ta koosneb kahest ahelast, mis moodustavad teineteise ümber keerdudes kaksikheeliksi.
Dna e. desoksüritoonukleünhape – rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku

Dna reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.
Dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsioonile.
Dna rekombinatsioon on geneetilise informatsiooni ümbergrupeerumine kas ühe DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel.

Dna - seoseline RNA polümeraas (transkriptsiooniaparaat) kompleksne, paljukomponendiline nagu eukarüootidel.
Dna - ga ja seejärejl hakkab polümeraas α seda pikendama moodustades lühikese 5’RNA-3’DNA tütarahela.
Dna ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine

Dna lõikudes – geenides – sisalduv info on aluseks valkude sünteesile ning seega organismi tunnuste kujunemisele.
Dna - profiili määramine - DNA-sõrmejäigede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia.
Dna - d, aga kui DNA keerdub histoonide ümber, siis moodustunud kromatiini suurus on umbes 90 mikromeetrit.

Dna koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T.
Dna - aspartaat 0,3mg/ml, elueerimispuhvriks oli pH=7,4 20mM Tris 0,15M NaCl Kolonn sisaldab: Sephadex G-75
Dna - s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena.

Dna – info kopeerimine rakkudes, 1%rakumassist RNA – DNA infot vahendavad molekulid, 5-10% rakumassist
Dna - rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Dna - rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa.

Dna muutus – kromatiini litsenseerimine kui replikatsioon on käivitunud, siis iga ORI inaktiveeritakse eraldi.
Dna - elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine, annab edasi järgmise rakupõlvkonnale.
Dna koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat.

Dna – Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
Dna - kannab geneetilist informatsiooni, RNA - kopeerib DNA infot ja viib selle rakus vajalikku kohta.
Dna ahel on kaksikheeliksis teise, fikseertitud ahela suhtes roteerunud kas vasaku- või paremasuunaliselt.

Dna - aasid, NAD- aasid ja proteaasid on allergeense toimega põhjustades nahalööbeid ja palavikku
Dna - sse saab lülitada rasket isotoopi sel viisil, et kasvatatakse baktereid söötmel, milles on
Dna – Rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.

Dna heeliks on stabiliseeritud vastasahelate lämmastikaluste vaheliste vesiniksidemete moodustumise kaudu.
Dna kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas.
Dna repli - katsioon toimub seal sõltumatult peremeesraku kromosoomi(de)st. 3. Selektiivne paljundamine.

Dna põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemisel tütarrakkudele.
Dna - uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega.
Dna on väga tihedalt kokkupakitud, on kogu aeg mehhaanilise surve all. Vaja tagada stabiilsus.

Dna lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.
Dna on moodustunud lämmastikaluse (A≡T, G=C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel.
Dna ahelad on neil tavaliselt omavahel ühendatud algusest ja lõpust nii, et nad moodustavad rõnga.

Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid mis on moodustunud kolme
Dna - viiruste koostises on vaid üks DNA molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline.
Dna - lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika:

Dna molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud.
Dna rekombinatsioon – geneetilise info ümbergrupeerumine DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel.
Dna on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele.

Dna on oluline info kandja, paljud vastused küsimustele sisalduvad inimese DNA molekulides.
Dna - d ei huvita organism, vaid lihtsalt tahab, et teda saaks palju (so mittekodeeriv DNA).
Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel

Dna - fosfaatrühm(P)-monoos/suhkur(S)-lämmastikualus(N)C,A adeliin,G guaniin,T tsütosiin
Dna puhul – adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul – adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin.
Dna - viiruste hulgas vaid 1 DNA molekul; RNA- viiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.

Dna - profiil – automatiseeritud tehnoloogia isikute tuvastamiseks kasutades DNA proove.
Dna - polümeraasid – vastutavad polünukleotiidahelate sünteesi eest 5’->3’ suunas
Dna kahekoristub - >sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku.

Dna - sünteesi mahasurumine nakatatud rakkudes leiab aset 8-12 tundi peale infektsiooni.
Dna - molekulide täpne järjestus annab kodeeritud juhised raku ehitamiseks ja tööks.
Dna - sõltuv RNA polümeraas, mis lubab viiruse mRNA sünteesi toimumist tsütoplasmas.

Dna kloonimine - uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid.
Dna on pärilikuse kandja ning seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks.
Dna - d kahjustavalt ja põhjustab kas raku surma või selle muteerumise kasvajarakuks.

Dna - d kahjustatakse pidevalt nii rakusiseste protsesside kui ka välistegurite poolt.
Dna - ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed.
Dna kloneerimine on teatud DNA lõigust koopiate tegemine, mida on võimalik teostada katseklaasis.

Dna on desoksüribonukleiinhape. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Dna on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias.
Dna molekul on kaheahelaline. Vesiniksidemed ldmmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos.

Dna on küll kokku pakitud, ent mitte nii tihedalt kui eukarüootsetel organismidel.
Dna - protein crosslinks are a sensitive measure of DNA interaction by formaldehyde.
Dna - le. DNA suures vaos toimub enamus järjestusspetsiifilistest interaktsioonist.

Dna - s on mitmeid nukleofiilsed gruppe, millest olulisim on guaniini 7. lämmastik.
Dna ahelatel on suund, ahela lõppe nimetatakse 3’(kolm prim) ning 5’(viis prim) otsteks.
Dna profiilid on DNA variatsioonid, mis on erinevad kõigis mittesuguluses olevatel inimestel.

Dna on   biopolümeer,   mille   monomeerideks   on  desoksüribonukleotiidid.
Dna - le • DNA fragmendi süntees termostabiilse DNA polümeraasiga PCR-i eelised
Dna - viiruste paljunemine: Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma.

Dna – sõrmejälgede metoodika  *Kõigepealt võetakse rakutuum rakust välja.
Dna puhul nimetatakse seda kodogeeniks, mRNA puhul koodoniks ja tRNA puhul antikoodoniks.
Dna - l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed.

Dna - d, mida väljastab doonor ja mis viiakse retsipientrakku nim. eksogenoodiks.
Dna - s glükogeen polü Maksas tselluloos polü Taimedes maltoos di Linaseemnetes
Dna osi nimetatakse geenideks. RNA- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiid.

Dna – Pärilikkus aine, koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast.
Dna - vaksiinid on perspektiivsed, praegu veel aktiivses uurimis-ja arenguetapis.
Dna - uuringute jaoks võib materjali säilitada toatemperatuuril kuni 10 päeva.

Dna ahelg - c a-t replikatsioon mrna c-g a-u transkriptsion trna u-a c-g translatsioon.
Dna kahekordistumine EHK REPLIKATSIOON *DNA-molekulist tehakse enne raku jagunemist täpne koopia.
Dna - st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada.
Gmo

Dna nimetatakse nukleoidiks. Bakterirakus on vaid üks rõngakujuline kromosoom.
Dna - süntees - Ehk replikatsioon (e. kahestumine) eelneb rakkude jagunemisele.
Dna kloneerimine - ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena.

Dna kloneerimine - Eesmärk on saada piisaval hulgal analüüsimiseks spetsiifilist ja puhast
Dna - desoksüribonukleiinhape, pärandub ainult emaliinipidi, on mitokondrites
Dna järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega.

Dna sekundaarstruktuur on moodustatud tänu vesiniksidemetele komplementaarsete aluspaaride vahel.
Dna ehk pärilikkusaine; proteaasid lammutavad pilbasteks rakus olevad valgud.
Dna on pärilikkuse kandija ning seetõttu peetakse seda üheks elu tunnuseks.

Dna - d saab mitmel viisil replitseerida. PCR – polümeraasi ahelreaktsioon.
Dna - koopia genoomist on seega suurem kui algupärane RNA. RT on vigadealdis.
Dna güraas e. topoisomeraas – kompenseerib lahtikeerdumist (aitab struktuuri hoida)

Dna - d, kus ühe geeni alleelid olid teise geeni alleelide suhtes vahetunud.
Dna ülesanded on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele.
Dna transkriptsioon ehk ümberkirjutamine ribonukleiinhapete (RNA) keelde leiab aset tuumas.

Dna - molekulide abil on juba lahendatud keerukaid matemaatilisi probleeme.
Dna - transposoonid – transponeeruvad uude kohta kohe DNA järjestustena.
Dna on lineaarne, otsad on komplementaarsed, kuid pole kovalentselt seotud.

Dna monomeeriks on ribonukleotiid VÄÄR, sest DNA monomeeriks on desoksüribonukleoid.
Dna - sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust.
Dna - aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas

Dna - polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA
Dna replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta.
Dna on selles konformatsioonis välistele valkude toimele ligipääsmatu.

Dna - molekulid on keerdunud ja pakitud niidisarnastesse kromosoomidesse.
Dna - d saada, samas liiga palju tsükleid suurendab vigade tõenäosust.
Dnast on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste mudelitena.

Dna - enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine
Dna on “isekas” – ta tahab ainult ennast Seotud vesiniksidemetega.
Dna - Based Methodologies for demand the labeling of GMOs in their food.

Dna sekveneerimine – DNA primaarstruktuuri ehk nukleotiidide järjestuse määramine.
Dna - mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust.
Dna on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab pärilikku infot.

Dna - valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud d. RNA polümeraas
Dna kloonimine - inimese või looma DNA fragmentide paljundamine bakterikloonides.
Dna polümeraas – ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse DNA ahela.

Dna - Pol põhised pürosekveneerimistehnikad: väga kiire ja võimas.
Dna - lt RNA-le – vastavat protsessi nimetatakse transkriptsiooniks.
Dna - l võimeline edasi liikuma alles siis, kui sigma faktor vabaneb.

Dna - sõrmejälgede meetodiga saab veel täpsemalt tuvastada inimesi.
Dna - sse läheb modifitseeritud lämmastikalus või mõni muu ühend.
Dna - le. Östrogeeni retseptor seostub DNA järjesusega 5'-AGGTCA-3'.

Dna hulk on kõige suurem ainuraksetel, selgrootutel, putukatel ja kaladel.
Dna on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot.
Dna – pärilikkuse kandja, selle esinemine kui üks elu tunnustest.

Dna - d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.
Dna - polümeraas lõhub ära vesiniksidemed lämmastikaluste vahel.
Dna viirustes on vaid üks DNA molekul, see kas lineaarne või rõngakujuline.

Dnaa geenil on 2 promootorit ning nende vahel on DnaA seondumise järjestus.
Dna - pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides.
Dna on polümeer, mis koosneb desoksüribonukleiinhappejääkidest.

Dna - RNA (transkriptsioon): RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit.
Dna on rõngaskromosoomi kujul nagu bakteritel, histoonid puuduvad.
Dna - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine.

Dna – Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Dna ahelad on antiparalleelsed; süntees toimub mlemalt ahelalt korraga.
Dna hüdroksümetülatsioon – tsütosiini H5 vahetatakse hüdroksümetüülgrupi vastu.

Dna kokkupakkimisel on oluline teada, et seal on väga palju erineva astme vinte.
Dna puhul on tavaline teist järku struktuur – see on kahe ahelaline.
Dna ülesanne on gen info säilitamine ja täpne ülekanne tütarrakkudele.

Dnac – DNA helikaasi laadija – suurendavad replikatsioonisilma
Dna on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa.
Dna on polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid.

Dna – desoksüribonukleiinhape: • On kõikides organismides.
Dna - polümeraas täidab tühikud, DNA ligaas seob otsad kokku.
Dna helikaasid on ensüümid, mis katalüüsivad DNA ahela lahtikeerdumist.

Dna - polümeraas saab replikatsiooni alustada ainult 3` otsast
Dna on rakkudes enamasti kaksikahelaline heeliks – biheeliks.
Dna on tsirkulaarne, siis ahelad ei eralduvad), suspendeerisin.

Dna molekulil on samamoodi valkudega teist ja kolmandat järku struktuur.
Dna on negatiivse laenguga, tuleb asetada – eletroodi poole.
Dna mikrosatelliidid – DNA tandeemselt korduvad 2-6 ap pikkused järjestused.

Dna - adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil puudub.
Dna - viiruse ekspressioon, 4. viiruseline transaktivatsioon.
Dna on märklaud Kiiritati eraldi rakutuuma ja tsütoplasmat.

Dna on lahti harutatud, aga transkriptsioon ei hakka tööle.
Dna sekundaarstruktuur – DNA molekul on keerdunud kruvikujuliselt biheelikuks.
Dna on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid.

Dna - RNA dupleksite moodustumine on rakkudes sage protsess.
Dna – kõrgpolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid.
Dna molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse.

Dna - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA
Dna - ligaas – mahajääva ahela fragmentide ühendamine.
Dna - ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid.

Dna polümeraas – sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni.
Dna sekundaarstruktuur – vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel.
Dna - ahelate kondenseerumine kom- ja rakk jaguneb kaheks.

Dna – desoksüribonukleiinhape on päriliku info kandja.
Dna - ga ja suunata mingi piirkonna promootori avaldumise.
Dna – desoksüribonukleiinhape RNA – ribonukleiinhape

Dna - st RNA-ks : DNA: -A-A-C-G-T-T-T- RNA: U-U-G-C-A-A-A
Dna - le on kõige tugevama mutageense toimega 254 nm UV-
Dna on ainult ühte tüüpi ja ühe kindla funktsiooniga.

Dna - molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks.
Dna polümeraas on ensüüm (valk) mis viib läbi DNA replikatsiooni.
Dna süntees on obligatoorne emaraku ja spoori kromosoomi tekkeks.

Dna - sõrmejälgede meetodil on palju muidki rakendusi.
Dna - desoksüribonukleiinhape 2. RNA - ribonukleiinhape
Dna - viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm

Dna on hilisema tekkega kuna rna oli väga ebastabiilne.
Dna - vaba piirkond ning sisaldab splaissimise spekleid.
Dna ahelad on antiparalleelsed ja üksteise ümber käändunud.

Dna molekul on teist ja kolmandat järku struktuur nagu ka valk.
Dna replikatsioon – protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul
Dna - le seonduvate regulatoorsete valkude struktuurid.

Dna - d ning tekitasid geneetilisi kahjustusi luuüdis.
Dna - primaas – sünteesib oligonukleotiidse praimeri
Dna – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks.

Dna - viirus – viirus, mille päriliku info kandjaks
Dna - primaarstr - nukleotiidide järjestus molekulis.
Dna - l desoksüribonukleotiid, RNA-l ribonukleotiid.

Dna - 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat
Dna - ligaas – ühendab mahajääva ahela fragmente
Dna - st valgusünteesiaparaadiks olevasse ribosoomi.

Dna rõngasmolekul on kokku volditud, nii et moodustub 50-100 lingu.
Dna sekveneerimine - DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine.
Dna - info säilitamine ja RNA- info realiseerimine.

Dna – pärilikkuse aine (desoksüribonukleiinhape)
Dna kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja.
Dna monomeer on nukleotiid:lämmastikalus(A,T,C,G),fosf.rühm

Dna primaarstruktuur – nukleodiidid paiknevad kindlas järjekorras.
Dna replikatsioon on rakkude järgi on näidatud valkude omadused.
Dnaml - DNA maximum likelihood without molecular clock

Dna on raamat, kus on kirjas raku geneetiline kood.
Dna - fragmentatsioon, immuunotsütokineetliliselt.
Dna on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides.

Dna analüüs on põhimeetod suguteede infektsioonide korral.
Dna - d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi.
Dna on tuumas. Valgud sünteesitakse ribosoomides.

Dna – deksoribonukleotiid RNA – ribonukleotiid
Dna on geenide ahel, seega on geen üks DNA lõik.
Dna ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine

Dnak on tundlik oksüdatiivsele karbonüülimisele.
Dna on paremalepöörduv kaksikahelaline heeliks.
Dna - polümeraas replikeerib, alustades 3`otsast

Dna - l ja põhjustab kromoomaalseid mutatsioone.
Dna - l puudub 2'-OH, mistõttu ta on stabiilsem.
Dna - le ÕIGE 7. Võrrelge taime- ja loomarakku.

Dna viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged.
Dnamlk - DNA maximum likelihood with molecular clock

Dna ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütostiin.
Dna - pärilikkuse kandja, üks elu tunnustest.

Dna - viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga.
Dna – 5 süsinikuline suhkur, desoksüriboos.
Dna mudel on paremalepöörduv kaheahelaline heeliks.

Dna põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne.
Dna sulamine – ahelate lahutamine temperatuuri toimel.
Dna - d võib olla 1 molekul, RNA-d lõputult.

Dna on keerdunud ümber histoonide kompleksis.
Dna - ld on tunduvalt rohkem geene kui teisel.
Dna lõik on GEEN. DNA molekul asub kromosoomi sees.

Dna - s peituva informatsiooni realiseerimine
Dna põhiülesanne on päriliku informatsiooni säilitamine.
Dna on kromosoomide olulisim ehitusmaterjal.

Dna - st ja valkudest koosnevad kromosoomid.
Dna on vees lahustuv, kuid 70% EtOH-s mitte.
Dna replikatsioon on rakkude pooldumise vältimatu eeldus.

Dna - polümeraas komplementaarsuse alusel.
Dna - d UV valguses – muudab oranžikaks.
Dna kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks.

Dna struktuur - Dna paikneb rakutuumas kromosoomides.
Dna - analüüsiga saab tuvastada isadust.
Dna - ga ja saavad bakterile saatuslikuks.

Dnapenny - DNA parsimony using branch-and-bound
Dna on kromosoomide põhiline koostisosa.

Dna primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus olekulis.
Dna - d analüüsitakse mikrokiibi abil.

Dna - viiruste koostises 1 DNA molekul.
Dna heeliksil on eristatavad suur ja väike vagu.

Dna - viiruste koostises on vaid 1 DNA
Dna helikaas - Eraldab DNA ahelad teineteisest.
Dna - analüüsid • Vereanalüüsid

Dna - d u 40 tuh a vanusestreieluust.
Dna - s vabaneb SPFi sidumispiirkond.
Dna molekul on suurim teadaolev makromolekul.

Dna monomeeri - desokstiribonukleotiidi ehitus.
Dnadist - DNA distance matrix calculation
Dna on antiparalleelne kaksikheelik.

Dna - DNA on päriliku info kandja.

Dna ahelad on omavahel seotud nõrkade –
Dna denaturatsioon – biheeliksi lahtikeerdumine.
Dna replikatsioon on poolkonservatiivne protsess.

Dna sekundaarstr - biheeliks, keerdunud molekul.
Dna ülesanne on päriliku info säilitamine.
Dna - aldehüüdid, etüleenoksiid

Dna püss - geenide siirdamiseks loodud.
Dna replikatsioon on rakule elulise tähtsusega.

Dna – desosküribonukleiinhape.
Dna – RNA Promootor Terminaator

Dna - l on võime kahekordistuda.
Dna muutused on bioloogilise toime aluseks
Dna - l oli negatiivne osalaeng.

Dna ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE
Dna - ks). DNA liigub rakutuuma.
Dna - ga seotud protsesside vead

Dna polümeraasidele on omane oma vigade sagedus.
Dna - desoksüribonukleiinhape.

Dna - d stabiliseerivad valgud.
Dna - sõrmejälgede metoodika.

Dna molekul on kaheahelaline biheeliks.
Dna molekulid on väga keeruka ehitusega.
Dna - analüüse kasutatakse 

Dna - viirused – nt. herpes.
Dna on tihedalt kokku pakitud.
Dna koostised on 4 erinevat nukleotiidi.

Dna on Maal kogu elu aluseks.
Dna - s toimuvad mutatsioonid

Dna - Desoksuribonukleiinhape
Dna - Päriliku info kandja.

Dna - ga töötada jätkata.
Dna biheeliks - DNA teeb endast koopia
Dna on negatiivse laenguga.

Dna - valk interaktsioonid.
Dna - viiruste paljunemine.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Dna monomeer – desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto