Bioloogia kontrolltöö 11. klass (0)

Aminohapped -amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis
moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid .
Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk.
ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val.
Denatureerumine -valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise
toimel.
DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv
konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust: adeniin ,guaniin,tsütosiin,tümiin.
Ensüümid -valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust.
Fosfolipiidid -fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised
koostisosad.
Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur . puuviljad , mesi , õied .
Geenid -DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi.
Glükogeen -paljudest osadest koosnev liitsuhkur ,loomade varuaine .
Glükoos -kuuesüsinikuline lihtsuhkur,rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine .Peamine
aju energiaallikas,.
Hüdrofoobne-vett tõrjuv
Hüdrofiilne -vees hästi lahustuv
Informatsiooni-RNA-mRNA-rna-molekulid,mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta,kus toimub
valgusüntees.
Katalüsaatorid -reaktsioone kiirendavad ained.
Kitiin -paljudest osadest koosnev liitsuhkur,seente rakukestade peamine komponent ,lülijalgsete välisskeleti peamine kom
ponent.Leidub käsnades,molluskites,ainuõõssetes ja rõngussides.
Kolesterool -Lipiidide hulka kuuluv molekul ,millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid,kuid mille kõrge tase veres
põhjustab südame- veresoonkonna haigusi.
Küllastunud rasvhapped -rasvhapped,mis sisaldavad oma molekulis ainult 1sidemeid
Küllastumata rasvhapped-rasvhapped,mille molekulides esinevad kaksiksidemed.
Laktoos -piimasuhkur, kaheosaline liitsuhkur,mida leidub piimas.
Lihtsuhkrud e monosahhariidid - lihtsama ehitusega süsivesikud ,mis sisaldavad avaliselt 2-7 süsinikaatomit.Keemilis
elt akt.
Liitsuhkrud e põlüsahhariidid-süsivesikud,mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust.Tekivad kui lihtsuhkrud
ühinevad.
Lipiidid -hüdrofoobsete v osaliselt hüdr. looduslikku päritolu molekulide klass.Koosnevad: C,H,O.Kannavad edasi org.
siseinfot.1g vabaneb 9.3kcal
Lihtlipiidid-glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid- rasvad /õlid/vahad.Väga energiarikkad.
Nukleotiidid-nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest.
Nukleiinhape -nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid , mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid,kuuluvad DNA,RNA
Oligosahhariidid -lahustuvad hästi vees,liiguvad org.kiiresti, kergesti omastavad.
Riboos ja desoksüriboos -5süiniklised lihtsuhkrud,kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse.
Ribosoomi-RNA-rRNA-koos valkudega ribosoomide koostisesse kuuluv RNA
RNA- ribonukleiinhape -molekulid,mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest. polümeer
Sahharoos-glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur,lauasuhkur,toodetakse suhkruroost või-peedist.moo
dustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel,levinud rohelistes taimedes.
Süsivesikud e sahhariidid -süsinikust,hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid,mis on organismi peamine
energiaallikas.
Tärklis-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,taimede varuaine.Vajadusel saab muuta glükoosiks.
Tselluloos -paljudest osadest koosnev liitsuhkur,taimede rakukestade peamine komponent.
Transrasvhapped-tööstuslikud molekulid,kaksiksidemed hüdrogeenimise teel muudetud 1sidemeteks,et saada tahkeid
rasvu,tervisele kahjulik.
Transpordi-RNA-tRNA-Rna molekulid mis toovad mRna-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohappped,millest
spnt. vajalik valk.
Valgud -org. molekulid,mida rakud valmisatavd aminohapetest.
Valgu primaarstruktuur -valgu aminohappe järjestus.
Valgu sekundaarstruktuur-aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel/kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur
,mida hoiavad koos vesiniksidemed.
Valgu tertsiaarstruktuur-sekundaarstr. valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur.
Valgu kvaternaarstruktuur-kahe või enama terts. aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur.
Süsivesikute ülesanne organismis:1.energiaallikas ja varuaine(süsivesikud).2.ehitusmaterjal(tselluloos).3.kaitse(kitiin).4
.lähteaine(Glükoos/süsivesikud)
Lipiidide ülesanne organismis:1.varuaine(rasvad).2.energiallikas(lipiidid).3.ehitusmaterjal(fosfolipiidid).4.kaitse(lipiidid
koonduvad org. ümber).5.lahusti( rasvkude ).6.signaalmolekulid(hormooonid,mees/ naissuguhormoonid ,teststeroon ja östeogeen).
7.lähteaine(süsiveskud)
Valkude ülesanne organismis:1.Ensüümid.2.Ehitus(suled, vill ,kabjad,valgud).3.Transport(transavalgud aitavad ainetel liikuda )
.4. retseptorid (retsep.valgud,vahetavad inf raku ja välsikeskonna vahel.5.org  regulaatorid (hormoonid. insuliin ).6.kaitse(kaitse
valgud/ antikehad , antigeen ).7.liikumine(lihasvalgud, müosiin ,aktiin).8.enrgia(1g-4,2kcla,valgud).9.varuaine( albumiin ,kaseiin)