Ahvi ja inimese erinevused (1)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Bioloogia referaat (Inimese põlvnemine)

...............................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...........................................................................................6 Pilt 1: inimlaadsete sugupuu Inimese sugulus simpansiga...............................................................................7-8 Pilt2:simpans Skeletivõrdlus........................................................................................................9 Pilt3: simpansi skelett Pilt 4: inimese skelett Simpansi ja inimese erinevus..............................................................................10 Tabel 1 Koljud..................................................................................................................11 Pilt 5: koljud Algelised tööriistad..............................................................................................12 Pilt 6: algelised tööriistad Kokkuvõte.....................................................................

Bioloogia

13

doc

Genoomika kursuse kordamispunktid vastatud

pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombe ­ käärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni u. 57% genoomist. Sarnasem kõrgemate eukarüootidega kui S. cerevisiae, Erinevused intronite arvus (S. cerevisiae 275 e. 5%, S. pombe 43%), transposonite arvus (S. cerevisiae arvukalt, S. pombe vaid mõned). Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum 2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad, Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism

Genoomika ja proteoomika

7

docx

Üld- ja käitumisgeneetika

a. geen Dfd) transkribeeritakse samas suunas, homeootilistes geenides ei ole introneid. 259. Günandromorfid: 1 X-kromosoom on kadunud, edaspidi moodustus organismis kahete tüüpi rakud (XX ja X0 rakud), XX/X0-mosaiigid arenevad organismideks, kelle vasak kehapool on emasorganismi tunnustega (XX) ja parem kohapool on isasorganismi tunnustega (X0), iga rakk arendab välja oma sugulise fenotüübi sõltumatult teisest rakust, suguline mosaiik 260. Inimese genoom: 20 000- 25 000 struktuurgeeni, Inimgenoomi Organisatsioon e. HUGO- esimene direktor James Watson, eesmärgiks kaardistada kõik inimese geenid, sekveneerida inimese kõik 24 kromosoomi, konstreerida inimese genoomi füüsikaline kaart 261. Antikeha geenide assembleerimine: a)Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b)Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c)Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist

Üld- ja käitumisgeneetika

42

docx

Geneetika I vastused

Personaalmeditsiin. Inimgenoomi puhul on päevakorda tõusnud personaal- ehk individuaalmeditsiini küsimused. Ravimid pole universaalsed – nende toime sõltub organismist, tema genotüübist. Seega, kui meil oleksid nn geneetilised ravimid, mis toimivad vaid kindlate geenide ja genotüüpide puhul, oleks ravi kindlasti palju edukam. Personaalmeditsiini tungimine igapäevameditsiini on seniste teadsandmete põhjal veel kauge ootus. KOHTUMEDITSIINIS – inimeste tuvastamine DNA fingerprinting. Inimese DNAs on tohutult erineva pikkusega kordusjärjestusi. Praegu kasutatakse STR (short tandem repeat). Toimub STR-de amplifitseerimine PCR meetodil ja Sõltuvalt korduste arvust saadakse erineva pikkusega DNA fragmendid - Isaduse tõestamine - kohtumeditsiinis 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. 1 Tänapäeval on paljud taimesordid geneetiliselt modifitseeritud, ehk need sordid sisaldavad

Geneetika

17

docx

Geneetika kordamisküsimused

pikkuse suurenemisele või kahanemisele. 1 4. Genoom Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi. Inimese genoom sisaldab 20 000-25 000 geeni. 5. Mis on autosoomid ja mis gonosoomid? Autosoom on (mittesugu)kromosoom, mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost. Inimesel 22 autosoomi, tähistatakse 1-22. Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel

Geneetika

5

pdf

Rakk,kromosoom,DNA,geen

kärbsel aga 117. Kogu inime- avaldumine, või intermediaarsus ­ tunnuse vahepealne avaldumine võrreldes se DNA-st arvatakse vaid 4- homosügootidega. 5% osalevat otseselt valkude sünteesimisel, kogu ülejää- nud osa on lihtsalt ballast (et Näide. Inimese vererühmade AB0-süsteem. äkki läheb kunagi vaja). Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, Erinevus kahe inimese DNA A, B ja AB. Need on määratud ühe geeni 3 alleeliga, millest 2 (A ja B)

Bioloogia

63

pdf

Valgud ja geenid

1183218  ,,Põlev raamat" mitokondriaalne DNA · Rakkudes toidust oksüdatiivselt energiat vabastavad mitokondrid toodavad ka ohtlikke vabu radikaale · Prokarüootiline (tuumatu) mitokonder liitus ,,meie" anaeroobse rakuga (eukarüootiline, tuumaga) umbes 2 miljardi aasta eest · Aja jooksul on osa mitokondri ehitamise kirjeldust (geenid) siirdunud raku tuuma, osa on jäänud mitokondrisse · Inimese mitokondris on ,,oma" DNA 13 vajaliku valgu tootmiseks ­ Puudub tuum ja DNA ujub mitokondriaalses plasmas · Mitokondriaalne DNA on vabadele radikaalidele kerge sihtmärk · Ajas suureneb DNA vigastuste risk ­ võimalik vananemise põhjus ­ Funktsionaalne langus ­ Võimalikud seosed diabeedist kuni Alzheimerini · Vananemise põhjuste vältimisel otsitakse võimalusi neid 13 geeni paremini kaitsta

Bioloogia

16

pdf

DNA ja RNA

6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside 9. Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) 10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA Geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud Geenide avaldumine ja keskkond Keskkond mõjutab geenide avaldumist Organismiväliselt nt kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus

Bioloogia

Kommentaarid (1)