DNA, RNA, Valgud (8)

Valgud
Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000.
Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku).
Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped . Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta - nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis.
Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA.
Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... )
Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega.
Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri.
Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel .
Valkude struktuur:
-esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed
-teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed)
-kolmandat järku struktuur on gloobul ( nõrgad sidemed)
- neljandat järku struktuur on kui ühinevad mitu peptiidsidet (nt. Hemoglobiin)
Valgustruktuuride muutumisest.
Valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel )
Valkude renaturatsioon - kõrgemat järku struktuuri taastumine.
Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub sidemete lõhkumine pepsiini abil HCl keskkonnas.
Valkude ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuriga. Valkude ülesande määrab aminohappeline järjestus. Aminohappelise järjestuse määrab DNA.
Valkude ülesanded :

Ensümaatiline ülesanne
-Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda
2.Kaitseülesanne
-Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid.
Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk ) „toitub“ fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke.
Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved - koostises valk.
3.Ehituslik ülesanne
Kõikide organellide ehitusmaterjal
(enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke).
4.Liikumisülesanne
Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse .
Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.
Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud .
5. Transport ülesanne
Hapniku transport (hemoglobiin) igasse rakku. Erütrotsüüdid(punased vererakud)
Transportvalkude molekulid muutes oma kuju liigutavad ainemolekule läbi membraani.
6.Regulatoorne ülesanne
Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust
Kasvuhormoon reguleerib kasvu.
7. Retseptoorne ülesanne
Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot).
8.Energeetiline ülesanne
Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel.
Nukleiinhapped
DNA
e. desoksüribonukleiinhape
DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.’
DNA struktuuris on biheeliks. Polümeer, koostise komponendid on monomeerid.
DNA monomeer –desoksuribonukleotiid.
Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G.
Komplementaarsus – lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A+T ja
C+G
Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses.
Iga inimese rakus on 3m DNA-d ehk 6 miljardit nukleotiidi. Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus.
DNA ei ole tervikuna vaid jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi.
Üks kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele nagu niit niidirullile.
Geen on DNA lõik , mis määrab ühe valgu aminohappelise järjestuse. Igal liigil on rakus kindel arv kromosoome.
DNA replikatsioon - DNA omadus iseennast taas toota (e. DNA kahekordistumine).
DNA on päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.
DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist.
DNA polümeraas on ensüüm (valk) mis viib läbi DNA replikatsiooni. Harutab lahti vesiniksidemed, toimub DNA komplementaarsuse alusel (replikatsioon).
Kromosoomid on rakutuumas .Replikatsiooni punkte on DNA peal palju kuna ta on pikk.
DNA replikatsioon on rakkude pooldumise vältimatu eeldus. Nii saab iga rakk endale jälle eeskirja kuidas endale vajalikke valke toota.
DNA on isekas – ta tahab ainult ennast paljundada.
RNA
RNA on polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid .
RNA on peamiselt üheahelaline.
RNA-s on lämmastikalused A-U ja C-G.
RNA on palju lühem kui DNA
RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt
Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi:
-Informatsiooni RNA (wRNA)
Toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on tuumast väljapool, membraanidel.
-Transport RNA (tRNA)
Toob aminohappeid ribosoomi ( aminohape tuleb toidust)
-Ribosoomi RNA (rRNA)
Moodustab ribosoomi ( on ribosoomi ehitusmaterjal).
rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks (töötab nagu ensüüm)- reguleerib protsessi e. Valgusünteesi.
Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest.
DNA ja RNA sarnasused:
-polümeerid
-omavad fosfaatrühma ja lämmastikalust
-4 erinevat lämmastikalust
-tekivad rakutuumas
-mõlemad koosnevad nukleotiididest
-mõlemad sünteesitakse komplementaarsuse alusel
DNA ja RNA erinevused:
-DNA monomeeriks desoksüribonukleotiidid
-RNA monomeeriks ribonukleotiidid
-DNA-l kaksikahel
-RNA-l üksikahel
-DNA väga pikk
-RNA lühem
-DNA on pärilikkuse säilitaja, edasikandja
-RNA on geeni väljatooja, ribosoomi moodustaja, päriliku info realiseerija.
-Lämmastikaluses erinevus DNA´s on T ja RNA-s on U.
Ribosoomis toimub valgusüntees- osa võtavad wRNA , tRNA , rRNA.
Ehitusmaterjaliks on aminohapped.
Rrna ülesandeks on olla valgusünteesi keskkonnaks