DNA, RNA, Valgud (8)

Valgud
Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000.
Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku).
Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped . Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta - nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis.
Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA.
Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... )
Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega.
Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri.
Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel .
Valkude struktuur:
-esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed
-teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed)
-kolmandat järku struktuur on gloobul ( nõrgad sidemed)
- neljandat järku struktuur on kui ühinevad mitu peptiidsidet (nt. Hemoglobiin)
Valgustruktuuride muutumisest.
Valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel )
Valkude renaturatsioon - kõrgemat järku struktuuri taastumine.
Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese