Kokkuvõte 11-st klassist (3)

Bioloogia kordamisleht
1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme :
*biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus ( hingamine !)
*rakuline ehitus *ärrituvus ( reaktsioon ümbritsevale keskkonnale)
*sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine
*toitumine *areng
Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne.
Biomolekulid – orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega ( valgud , lipiidid , sahhariidid, vitamiinid jt )
2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül.
*Süsivesikud – orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energia allikas);struktuurne ( selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas ); varuaine (tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu).
*Lipiidid – koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed. Jagataske
lihtlipiidid (naturaalrasvad); liitlipiidid( fosfolipiidid );tsüklilised lipiidid (steroidid). ÜL : energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon .
*Valgud( proteiinid ) – aminohapetest moodustunud polümeerid.Erinevaid AH valkude ehituses 20.ÜL : ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja) ; retseptorfunkt.(aitavad keele limaskestal toidu maitset tunda); regulatoorne;kaitse(antikehad);liikumisfunkt.(vibur,lihaskoe valgud);energeetiline.
*Nukleiinhapped – jaotuvad DNA ja RNA.Koosnevad nukleotiididest, mis moodustuvad pikki ahelaid.Lämmastikalused : A- adeniin ;G-guaniin;T-tümiin;C-tsütosiin. DNA – polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsus – nukleotiidide vastavus üksteisele.Tähtsus – päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku.RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Siin lisaks teistele lämmastikalustele ka U- uratsiil . Tähtsus – päriliku info eraldaja , realiseerib info e. valmistab valgud.3 tüüp RNA-sid . mRNA-informatsiooni oma; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA – moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks.
3)Erinvate rakkude ehitus, organellid , nende ül.Taimeraku ja seeneraku iseärasused.
Rakud jagunevad – prokarüootsed e. eeltuumsed ( bakterid ); eukarüootsed e päristuumsed(looma,taime,seene).*Tsütoplasmavõrgustik- tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Ül – transport,seotud ainevahetuslike protsessidega.*Tuum-koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid .Ül-toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja, reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
* Rakumembraan -koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest,lipiidid moodustavad 2 kihti.Ül : ainevahetus – passiivne ja aktiivne transport. ; infovahetus( retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga).* Ribosoomid - koosnevad suuremast ja väiksemast allüksussest, mis mõlmad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ül – valgusüntees.
*Golgi kompleks – membraanist koosnev päristuumse raku organell. Ül-valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse; rakumembraani,rakukesta ja lüsosoomide moodustamine.
*Lüsosoomid – ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Ül-surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine;rakusisene seedimine( pino - ja fagotsütoos).
* Mitokondrid – ümbritsetud kahe membraaniga(välimine sile,sisemine kurruline).Ül- rakuhingamine – seal toimub glükoosi reag. O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekin CO2 ja H2O.*Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur.Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks.* Tsentrosoom -asub rakutuuma läheduses,ül-osaleb rakujagunemisel ja kääviniitide moodustamisel.
Taimeraku iseärasused- Olemas samad organellid v.a tsentrosoom. On olemas ka plastiidid . Jagunevad kloroplastid (toimub FS), kromoplastid (sisaldavad värvaineid – viljad ,õied);leukoplastid(värvained sisaldavad tärklist). Rakukest koosneb neil tselluloosist. Vakuool -suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, sisaldab mahla,suhkruid, happeid .
Seeneraku iseärasused – Seeneniit e hüüf, seeneniidistik e mütseel. Viljakeha koosneb hüüfidest.Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses – tähtsad lagundajad, eraldub N, mis on taimedele kasvuks oluline,toiduainetööstuses(hallitusjuustud), ravimite koostises.Puidu lagundajana äärmiselt kahjulik – majavamm !!!Põhjustavad toidu riknemist ja moodustavad seega mürgiseid ühendeid.Tunglatera-sellega nakatunud teraviljast toodete söömine põhjustab haigestumist ja surma.Bakterite kasu inimesele – aitavad seedida toitu,lagundavad org. ühendeid jämesooles, toiduainete hapendamine,seenhaiguste tõrjeks,insuliini tootmiseks,toiduainete,tekstiili ja farmaatsiatööstuses.Looduses orgaanilise aine lagundajatena oluline osa mulla kujundamisel, osalevad keem. elementide C,O,N,F, S looduslikes ringetes.
Viiruste ehitus. – Ei saa uurida mikroskoobis.DNA-viiruste hulgas vaid 1 DNA molekul ; RNA-viiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli. Peremeesrakkudest väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid.Annab kuju.Ümbris enamasti moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist.Paljunevad lüütilise või lüsogeense elütsükliga.Lüütiline:viiruse kinnitumine raku pinnal  nukleiinhappe sisenemine rakkunukleiinhappe kopeerimineuute viirusosakeste kokkupanemineviirusosakesed väljuvad, rakk hukkub.Lüsogeenne : bakterofaagi kinnituminenukleiinhappe sisenemine rakkunukliinhappe seostumine kromosoomiga.Viirusosakesed on kas keraja ,hulktahuka või silindrilise kujuga.
Heterotroofid – on organismid, kus eluks vajalikud orgaanilised ained hangitakse väliskeskkonnast.Näiteks seened, vihmauss ,loomad,inimesed, protistid ,bakterid.
Autotroofid - on organismis, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud ograanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Enamus rohelistest taimedest .
*Rakuhingamine e glükoosi lagunemisreakt. + tulemus + tähtsus.
C6H12O6 + O2  CO2 + H2O
38ADP 38ATP
Glükoosi lagundamist nim. glükolüüsiks.Selle tulemusel tekib süsihappegaas ja vesi, energia vabaneb. Sellega saavad organismid elutegevuseks vajalikku energiat.
Glükoosi vajalikkus organismis – vajalik ajurakkudele, toitumiseks, energia tootmiseks, lühiajaline glükoosivaru talletub maksas .
Hapniku vajalikkus organismis – et tagada kõikide rakkude, ja organite normaalne töö,hingamiseks. Hapnikku on  inimese organismis tarvis eeskätt toitainete lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks ning sellised protsessid on omakorda vajalikud energia saamiseks.
Fotosünteesi lähteained – süsihappegaas ja vesi, valgus, sobiv temperatuur (20-35 kraadi kõige rohkem).
Protsessid : valgusstaadium ja pimedusstaadium. I Valgusstaadium – toimub tülakoidi membraanides. Hädavajalik on valgus,klorofüll,H2O. Valgusenergia ja klorofülli eraldunud elektronid suunatakse elektrontransportahelasse, kus vabaneva energia arvel sünteesitakse ATP-d.Toimub ka vee fotolüüs, mille käigus tekkinud H-d seotakse NADP vee külge ja hapnik eraldub keskkonda. Tulemus : ATP, NADPH2, O2.
II Pimedusstaadium - toimub kloroplastide stroomas .Ta ei vaja valgust, aga võib ka valges toimuda.Võib toimuda 24 h.Vaja : CO2(atmosfäärist), H (tekkis valgusstaadiumis, talletus NADPH2-s), ATP (tekkis ka seal).
FS tähtsus - Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine; glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides; toiduahela esimeseks lüliks; toiduks heterotroofidele; hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel.Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; fossiilsete kütuste teke ( nafta , kivisüsi, maagaas)
Fotosünteesi tähtsus taimedele – saadakse glükoos, esmane tähtis energiaallikas.O2 hingavad taimed samamoodi nagu meie.Selleks, et glükoos ära lagundada.
Spermatogonees- seemnerakkude e spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes.Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.On pidev protsess mis kulgeb kehatemp. madalamal temperatuuril.Valminud seemenerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees - munarakkude areng e ovotsüüdid.Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ühest eellasest moodustub 1 viljastusmisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polütsüüti, mis hukkuvad.
Organismide paljunemine – on jäglaste saamine, üks olulisemaid eluvajadusi, oluline liigi säilimise seisukohalt.Põhijaotus: suguline-mittesuguline. Sugulise puhul : vajalikud sugurakud, tavaliselt vähem järglasi,organismile energiakulukam, esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas keskkonnas.Mittesuguline : ei eelda spetsiaalsete rakkude olemasolu, lühema ajaga rohkem järglasi, organismile vähem energiakulukas, vanemaga identne geneetiline struktuur,õigustatud stabiilses keskkonnas. Mittesuguline jaguneb  eoseline (seentel,osadel protistidel ja taimedel; samblad,sõnajalad, osjad , kollad ) ; vegetatiivseks(bakteritel,protistidel,seentel,mõnedel selgrootutel,paljudel taimedel). Vegetatiivne omakorda jaguneb * pooldumiseks : toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks. Nt: bakterid, käsnad. *Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend .Nt: pärmseened ja protistid.*Taime osana - risoom, mugul , sibul , varre ja lehe tükid.Nt : taimed – naat, maikelluke . *Poluembrüooniks – viljastatud munaraku jagunemine.Nt: kiletiivalistel, inimestel ühemunaraku kaksikud.
Lootejärgne areng jaguneb  otseseks ja moondega. Otsene-sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Roomajad , linnud , imetajad . Moondega jaguneb – selgrootud ja selgrooga.
Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.Täismoondeline areng – putukatel munast vastnenuku staadiumvalmik. Nt liblikad ,mardikad, kahetiivalised . Vaegmoondeline – mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid. Nukk jääb ära.Nt: rohutirtsud,tarakanid,lutikad.