BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID (8)

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID
SISUKORD
1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4
2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11
4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19
5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23
6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31
7. RAKENDUSBIOLOOGIA ..................................................................................................... 41
8. INIMENE.................................................................................................................................. 43
9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47
10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57
VASTUSED................................................................................................................................. 64
1. BIOLOOGIA UURIB ELU
1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti
KUDE, KOOSLUS , BIOSFÄÄR, ELUND , ISEND , POPULATSIOON
1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt
keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid . 3 punkti
taimerakk Viidumäe
luuderohud
DNA leht
lehe
põhikude
harilik luuderohi
Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda.
1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti
A) molekulaarsel tasandil
B) raku tasandil
C) liigi tasandil
D) ökosüsteemi tasandil
Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage
punktiirile sobiv täht.
…… Võrtsjärve kalaliikide määramine
…… viiruse genoomi uurimine
…… kromosoomide lahknemise uurimine
…… hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine
1.4. Kolmest esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon
alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata.
2 punkti
tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele.
tõene/ väär Taustinfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave.
tõene/ väär Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
RAKK
5
1.5. Teadlane uuris ühe mardikaliigi ökoloogilist amplituudi temperatuuri suhtes.
Saadud tulemused on kujutatud joonisel .
4 punkti
Sõnastage uurimuse küsimus.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Sõnastage uurimuse hüpotees.
.................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
Tehke kaks järeldust uurimustulemuste kohta graafiku alusel.
1) .............................................................................................................................................
................................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
6
1.6. Katse läbiviimiseks on järgmised vahendid: 5 klaasalust, mõõtsilinder, kuiv liiv,
100 odra seemet, vesi, 10%, 5%, 2,5% ja 0,5% keedusoola lahused .
Millisele küsimusele saaks vastuse, kasutades nimetatud katsevahendeid? 5 punkti
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Sõnastage selle katse hüpotees.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Kirjutage iga klaasaluse sisse, mida katse läbiviimisel sinna panete.
I II III
IV V
1.7. Seostage teadlane ja avastus. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Teadlasi on liiaga.)
3 punkti
A) K. E. von Baer …… raku esmakirjeldus
B) G. Cuvier …… imetaja munaraku avastamine
C) R. Hook …… geenide ahelduse avastamine
D) T. Morgan ….... DNA-molekuli struktuuri avastamine
E) J. S. Huxley …… pärandumise seaduspärasuste avastamine
F) G. Mendel …… esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria
G) C. Darwin
H) J. Watson ja F. Crick
1. ………….
2…………..
3. …………
1. …………
2. …………
3. …………
1. ………….
2. ………….
3. ………….
1. …………
2. ………….
3. …………
1. ………….
2. ………….
3. ………….
7
2. ORGANISMIDE KOOSTIS
2.1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett. 3 punkti
a).................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
b).................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
c).................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2.2. Täiendage skeemi.
3 punkti
2.3. Skeem kujutab orgaaniliste ühendite jaotumist rühmadesse ning näiteid
nende kohta. Täiendage skeemi, täites lüngad.
4 punkti
Glükoos
Energeetiline varu organismidel
……..……………………
Varupolüsahhariid
taimedes
Tselluloos
…………………………..
…………………………
Varupolüsahhariid
loomades
Orgaanilised ained
………………..…….
hemoglobiin
……………..……….
RNA
süsivesikud
………..…………….
……………..……….
mesilasvaha
8
2.4. Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt
ilmneva faktiga. 4 punkti
Joonisel on kujutatud ...........................................................
a) .................................................................................................................................................
b) .................................................................................................................................................
c) .................................................................................................................................................
2.5. Nii süsivesikud, lipiidid kui valgud täidavad organismides kaitsefunktsiooni. Tooge üks
näide iga nimetatud ainerühma kaitsva toime kohta. 3 punkti
Süsivesikud: .............................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Lipiidid: ..................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Valgud: ...................................................................................................................................
9
2.6. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused.
Tehke valik järgnevast loetelust. 4 punkti
Riboos , fosforhape , adeniin , desoksüriboos, uratsiil, glütserool, tümiin
1- ………………………………………………..
2- ………………………………………………..
3- ……………………………………………….
4- ………………………………………………
2.7. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist.
6 punkti
Kirjutage ahelasse B vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluste sümbolid.
Joonisel on X-ga tähistatud ……………….………………..
Joonisel on Y-ga tähistatud ……………..…………………..
DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud ning tähistatud Z-ga nimetatakse
…………………
Milles seisneb DNA tähtsus?
a) ................................................................................................................................................
b) ................................................................................................................................................
10
2.8. Nimetage erinevate RNA molekulide ülesanded rakus. 4 punkti
Milline RNA on kujutatud joonisel?
Joonisel on …………
2.9. Võrrelge DNA-d ja RNA-d. Leidke 3 erinevust ja 2 sarnasust . 5 punkti
DNA RNA
Erinevused:
1. 1.
2. 2.
3. 3.
Sarnasused:
1.
2.
RNA ehk ribonukleiinhape
………… RNA
………………………
………………………
………… RNA
………………………
………………………
………… RNA
………………………
………………………
11
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS
3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena
märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama.
3 punkti
Mitterakulised
struktuurid
Eeltuumsed
A) loomad
B) bakterid
C) viirused
D) seened
E) taimed Päristuumsed
3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel
kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle
kohta kaks näidet. 2 punkti
1) .................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
2) .................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
3.3. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks
ülesandeks rakus?
2 punkti
See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell .
Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise
algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks . Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast,
sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA.
Kirjeldatud organell on ………………………
Selle organelli peamine ülesanne rakus on
…………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………....
12
3.4. Joonisel on kujutatud aine transporti läbi rakumembraani. 5 punkti
Nimetage joonisel X ja Y-ga tähistatud molekulid.
X-.......................................... Y- .................................................
Millist ainete transpordi viisi läbi rakumembraani on kujutatud joonisel?
...................................................................................................................................................
Nimetage veel kaks rakumembraani ülesannet peale ainete transpordi.
1)................................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht.
(Rakuosi on liiaga!) 3 punkti
A) rakumembraan ……..päriliku info säilitamine
B) kromosoom ……..fotosüntees
C) kloroplast ……..ainete valikuline liikumine rakku
D) leukoplast …….. rakuhingamine
E) ribosoom ……..ainete ensümaatiline lõhustamine
F) tsentrosoom ……..valkude süntees
G) mitokonder
H) lüsosoom
3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti
Organell Kirjeldus
1.
Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga,
kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub
glükoosi lõplik lagundamine. Kindlustavad hingamise raku tasandil.
2.
Koosnevad kahest osast. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad
tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad
valke.
3.
Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga.
Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi
molekule.
13
3.7. Kummal joonisel on kujutatud a) mitokondrit ja b) kloroplasti? 4 punkti
....................................... ...............................................
Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende
ehitusest ja ülesannetest rakus.
Erinevused: 1. ........................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Sarnasused: 1. ........................................................................................................................
2. .............................................................................................................................................
3.8. Joonisel kujutatakse fagotsütoosi. 5 punkti
I II III
Kirjeldage protsessi toimumist .
I..................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
II ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
III ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Nimetage rakustruktuur, mis sisaldab selle protsessi läbiviimiseks vajalikke ensüüme.
....................................................................................................................................................
Fagotsütoos toimub ka inimeses. Miks see on vajalik?
...................................................................................................................................................
14
3.9. Joonise üks pool kujutab looma-, teine taimerakku. Kumb neist on
tähistatud A-ga, kumb B-ga?
5 punkti
A –ga on tähistatud ............................................. B-ga ......................................................
Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure. Tabelis on esitatud nende
rakustruktuuride põhiülesanded. Märkige iga ülesande juurde õige number.
Ülesanne Number joonisel
varustab rakku energiaga
juhib rakus toimuvaid protsesse
sisaldab varu-ja jääkaineid
transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses
Nimeta kaks taimeraku struktuuri, mis puuduvad loomarakus.
1. .......................................................................
2. .......................................................................
A B
1
2 3
4
15
3.10. Rakuteooria väidab:
1. Kõik organismid on rakulise ehitusega.
2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.
Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite
hulka. 4 punkti
Bakterid Viirused
1.
1.
2.
2.
3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes
paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid.
Iga nimetust viidake üks kord.
3 punkti
3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk
taimerakust? 2 punkti
Sarnasus- ...................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Erinevus- ...................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
16
3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need.
4 punkti
Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja
karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul
paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne
on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus
moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
1) ................................................................................................................................................
2) ................................................................................................................................................
3) ................................................................................................................................................
4) ................................................................................................................................................
3.14. Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi
paljunemist. 3 punkti
See organism on ………………………………….
Milleks inimene kasutab neid organisme toiduainetetööstuses? Tooge näited
erinevatest valdkondadest.
1) ...............................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
3.15. Parandage joonisel 2 viga.
2 punkti
17
3.16. Joonistel on kujutatud kahte erinevat etappi bakteri elust: pooldumist ja
spoori moodustumist.
4 punkti
Spoori moodustumist kujutab joonis ..................
Paljunemist kujutab joonis ...................
Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Miks vajavad bakterid spoore ? ..................................................................................................
...................................................................................................................................................
Tooge näide, kuidas mõjutab inimest asjaolu, et bakterid moodustavad spoore.
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
3.17. Miks varem efektiivsed ravimid (nt. penitsilliin) on nüüd paljude haigustekitajate
suhtes kasutud? Andke lühike seletus.
2 punkti
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis,
nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B
generatsiooniaeg ? 4 punkti
Bakteri A generatsiooniaeg on …….……….
Bakteri B generatsiooniaeg on …….……….
Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus?
a)…………………………………………………………………
b)…………………………………………………………….……
c)………………………………………………………………….
18
3.19. Uuritakse temperatuuri mõju pärmseente elutegevusele. 6 punkti
1. Glükoosi lahus kuumutatakse, jahutatakse ja valatakse kolbi.
2. Lisatakse pärmseened.
3. Lahus kaetakse õhukese õlikihiga.
4. Teatud aja möödudes loendatakse minutis eralduvate süsihappegaasi mullide arv.
5. Katset korratakse erinevatel temperatuuridel.
Selgitage, miks kaetakse katses lahus õliga.
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Katsetulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.
Temperatuur (. C) Süsihappegaasi mullide arv minutis
4 0
20 8
30 22
40 6
50 0
Tehke järeldus, kuidas sõltub käärimise intensiivsus temperatuurist.
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Milline aine tekib katses veel peale süsihappegaasi?..........................................................
Selgitage, miks 50º juures ei eraldu enam süsihappegaasi.
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
19
Organisme, kes suudavad hapnikuta elada, on oluliselt vähem kui hapnikku vajavaid. Esitage
kaks põhjendust, miks see nii on.
1. ................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
2. ................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS
4.1. Võrrelge auto- ja heterotroofseid organisme, leidke neil üks erinevus ja kaks
sarnasust.
5 punkti
Nimetage üks autotroofne liik....................................................................
Nimetage üks heterotroofne liik.................................................................
4.2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside
hulka?
Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6
punkti
A- hingamine C- translatsioon
B- DNA replikatsioon D- käärimine
Süntees Lagundamine/ lõhustamine
Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal
lagundamis/lõhustamisprotsessid? Tooge kaks näidet.
Süntees
1..................................................................................................................................................
2..................................................................................................................................................
Lagundamine/lõhustamine
1..................................................................................................................................................
2..................................................................................................................................................
Autotroofid Heterotroofid
erinevus:
1……………………………………………….
……………………………………………...…
……………………………………………...…
1………………………………………...……..
………………………………………...………
………………………………………...………
sarnasused:
1.................................................................................................................................................
2.................................................................................................................................................
20
4.3. ATP on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis on energia universaalne
talletaja ja ülekandja. Tooge näide protsessidest, kus toimub a) ATP süntees ja
b) kasutamine organismis. 2 punkti
a) ................................................................................................................................................
b) ................................................................................................................................................
4.4. Skeemil on kujutatud süsivesikute lagundamisprotsessi rakus. Märkige
skeemile, millised ühendid tekivad glükoosi lõplikul lagunemisel.
3 punkti
....................................................................................................................................................
Millist gaasilist ainet vajatakse selle protsessi täielikuks toimumiseks?
...................................................................................................................................................
Milleks vajatakse rakus ATP-d?
...................................................................................................................................................
4.5. Millised taimedes toimuvad protsessid on joonisel tähistatud A- ja B-ga?
4 punkti
A-ga on tähistatud ...............................................
B-ga on tähistatud ...............................................
Milles seisneb protsessi A tähtsus loomadele?
a) .........................................................................................................................................
b) .........................................................................................................................................
Orgaaniline aine
Süsihappegaas
A B
21
4.6. Joonisel on kujutatud katse fotosünteesi intensiivsuse uurimiseks. Fotosünteesi
intensiivsust hinnati eraldunud gaasimullide arvu järgi teatud aja jooksul kindlal
temperatuuril.
Saadud tulemused on esitatud tabelis. Vastake küsimustele, kasutades joonist ja
andmeid. 5 punkti
Valguse
intensiivsuse ühik
Mullide arv
0 0
2 5
4 9
6 13
8 14
10 14
12 14
Tehke tabelis toodud andmete alusel kolm järeldust selle kohta, kuidas fotosüntees sõltub
valguse intensiivsusest.
1) ................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
2) ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
3) ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Millise gaasi mullid eralduvad? .................................................................................................
Mis tähtsus on selle gaasi eraldumisel vette looduses?
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
4.7. Võrrelge taimede fotosünteesi ja hingamist raku tasandil. Esitage neli erinevust.
4 punkti
Fotosüntees Hingamine
1. 1.
2.
2.
3.
3.
4. 4.
22
4.8. Joonisel on graafik mikroorganismide kasvu intensiivsuse ja nende poolt toodetud
etanooli hulga muutumise kohta.
4 punkti
Selgitage, mis toimub pärmirakkude populatsiooniga ajavahemikul
a) 4-8 tundi
....................................................................................................................................................
Mis on selle põhjuseks?
....................................................................................................................................................
b) 10-14 tundi
....................................................................................................................................................
Mis on punktis b nimetatud muutuse põhjuseks?
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Millised ained tekivad pärmseene hingamisel?
....................................................................................................................................................
Miks kasutatakse pärmi küpsetamisel?
....................................................................................................................................................
Leidke kõige õigem vastus ja tähistage see vastavas ruudus X-ga. 1 punkt
4.9. Joonisel on kujutatud keskkonnatemperatuuri ja ühe organismi
kehatemperatuuri.
See organism on:
A kala
B konn
C roomaja
D imetaja
E putukas
23
5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
5.1. Kirjutage organismide paljunemisviise kujutavale skeemile puuduvad
nimetused. Punktiirile kirjutage üks näide organismidest, kes sel moel
paljunevad. 3 punkti
Näited: ………….……….. ………………….…… ………………………
5.2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Esitage kaks erinevuste paari.
4 punkti
Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine
1. 1.
2.
2.
Tooge üks konkreetne näide mittesugulise paljunemise kohta loomadel
....................................................................................................................................................
Tooge üks konkreetne näide mittesugulise paljunemise kohta taimedel
....................................................................................................................................................
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID
VEGETATIIVNE
24
5.3. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid:
4 punkti
OTSENE, MOONDEGA, TÄISMOONDEGA, VAEGMOONDEGA
Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast:
PRUSSAKAS, ROHUKONN , KAPSALIBLIKAS , RÄSTIK
Näited ………….……….. ………………….…… ……………………… …………………….
5.4. Joonisel on kujutatud rakutsüklit. Selgitage ühte muutust, mis toimub rakus
etappide A ja B käigus.
2 punkti
A- ............................................................................................................................................
................................................................................................................................................
B - ...........................................................................................................................................
................................................................................................................................................
SELGROOGSED PUTUKAD
25
5.5. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku
jagunemist moodustunud tütarrakkudes? Märkige tütarrakkude tuumadesse
numbritega kromosoomide arv. 2 punkti
5.6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest . 4 punkti
Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosi faasis?
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Milles seisneb mitoosi tähtsus organismile?
a) ................................................................................................................................................
b) ................................................................................................................................................
5.7. Joonisel on kujutatud rakutuum enne meioosi. Joonistage rakutuum pärast meioosi.
3 punkti
Millises elundis toimub meioos mehel?……………..………….…..…………….
Millises elundis toimub meioos naisel? ………………….……………………….
46
26
5.8. Mis protsessi on kujutatud joonisel? Mis toimub selle protsessi käigus? Missugune
evolutsiooniline tähtsus on sellel protsessil? 3 punkti
Joonisel on kujutatud ...............................................................................................................
Protsessi käigus: ......................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Evolutsiooniline tähtsus: .........................................................................................................
5.9. Võrrelge mitoosi ja meioosi. Leidke kolm erinevust. 3 punkti
Mitoos Meioos
1. 1.
2. 2.
3. 3.
5.10. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse
lahtrisse . 2 punkti
Protsess Mitoos Meioos
Viljastumisvõimeliste spermide teke
Haava paranemine
Sõnajala eoste lõplik valmimine
Kassipoja kasvamine
27
5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne
kromosoomistik. 3 punkti
sperm , somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk , naharakk, bakterirakk
1.................................................................................................................................................
2.................................................................................................................................................
3. ...............................................................................................................................................
5.12. Milliseid inimese rakke on kujutatud joonistel? Nimetage kaks nende erinevat
ja ühist tunnust. 5 punkti
Erinevused:
1. ................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
2. ................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Sarnasused:
1. ................................................................................................................................................
2. ................................................................................................................................................
............................. .............................
28
5.13. Joonistel on kujutatud sugurakkude moodustumist. Seostage joonised tabeliga,
kasutades tähti A, B või A ja B.
4 punkti
Joonis A Joonis B
Joonis
Spermatogenees
Ovogenees
Toimub munandites
Toimub
munasarjades
Tekkinud rakud ei
ole geneetiliselt
identsed
Selgitage, miks ei kaasne viljastumisega igas järgnevas põlvkonnas DNA hulga
kahekordistumist.
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
5.14. Millist protsessi on joonisel kujutatud A-ga tähistatud osas? Millises organis see
protsess inimesel toimub?
4 punkti
Joonisel on kujutatud .............................
Inimesel toimub see protsess (kus?) .............................
Milline eelis on inimesel kala analoogilise protsessiga võrreldes?
a) .............................................................................................................
b) .............................................................................................................
29
5.15. Rühmitage paljunemisprotsessi iseloomustavad tunnused. Märkige tähed tabelisse.
4 punkti
A- väike munarakkude hulk
B- suur munarakkude hulk
C- viljastumine toimub vesikeskkonnas
D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes
E- esineb imetajatel
F- esineb kahepaiksetel
G- viljastumise tõenäosus väike
H- viljastumise tõenäosus suur
5.16. Pange ajaliselt loogilisse järjekorda järgmised protsessid:
3 punkti
..... sugurakkude valmimine,
..... blastula e põisloote kujunemine,
..... postembrüonaalne areng,
..... gastrula e karikloote kujunemine,
..... viljastumine,
..... sünnitus.
5.17. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e emakook. 3
punkti
1) ...............................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
3) ...............................................................................................................................................
Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine
30
5.18. Millist protsessi on joonisel kujutatud? Millise bioloogilise üldistuse saab
joonise alusel teha? 2 punkti
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
5.19. Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut. Märkige punktiiridele
arengustaadiumitele iseloomulik kromosoomistiku kordsus: n või 2n.
2 punkti
ema isa
munarakk……… sperm………
sügoot…….…
embrüo
täiskasvanud organism…….
31
VALK ………… …………
6. PÄRILIKKUS
6.1. Märkige joonisele DNA, geen, kromatiid, kromosoom.
4 punkti
1
6.2. Märkige joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside
tulemusena.
Mille poolest sarnanevad replikatsioon ja transkriptsioon? 4 punkti
1) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
1.....................................
2.....................................
3......................................
4 .....................................
32
6.3. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist koos sellelt sünteesitava mRNA-ga.
5 punkti
Millised lämmastikalused on joonisel
tähistatud numbritega 1 ja 2?
Vastuseks kirjutage nende tähised.
Numbriga 1 on tähistatud ……….
Numbriga 2 on tähistatud ……….
DNA struktuuri osa, mis joonisel on joonega piiritletud ning tähistatud X-ga
nimetatakse
......................................................
DNA ülesandeks rakus on .................................................................................................
mRNA ülesandeks rakus on .............................................................................................
6.4. mRNA kodeeriva osa alguses on alltoodud nukleotiidijärjestus. Kasutades
koodipäikest, määrake sellelt lõigult transleeritava valgu esmane struktuur.
AUGUACCAGAAA
………………………………………………………….
Mis juhtub translatsioonil, kui nukleotiidijärjestuses 10.
positsioonis nukleotiid A asendub U-ga? Põhjendage.
10. nukleotiid
AUG UAC CAG AAA
UAA
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...............................................................................................
33
6.5. Kumb (kas A või B) protsess toimub valgu biosünteesis ajaliselt varem?
Tõmmake õigele variandile joon alla. 3 punkti
I A. geneetilise koodi lugemine
B. m-RNA süntees
II A. ensüümi seostumine terminaatoriga
B. ensüümi seostumine promootoriga
III A. m-RNA ühinemine ribosoomiga
B. valgu vabanemine ribosoomis
6.6. Milline esitatud joonistest kujutab viirust?
Märkige viirusel viitejoontega kaks põhilist osa. 3 punkti
Viirus on joonisel …..
6.7. Joonis kujutab viiruse paljunemise etappe (A-D). Kirjeldage, mis toimub
vahemikes A-B ja B-C. Mis toimub pärast joonisel D-ga kujutatud etappi?
3 punkti
A-B ...........................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
B-C ...........................................................................................................................................
A B C
34
...................................................................................................................................................
Pärast D ....................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
6.8. Võrrelge viirust ja päristuumset rakku. Leidke kaks erinevuste paari ja üks
sarnasus.
Viirus Päristuumne rakk
Erinevused:
1.
2.
Sarnasus:
……………………………………………………………………………………...…………
6.9. Pigmentatsiooni puudumine (albinism) inimesel on tingitud ühest retsessiivsest
alleelist a, normaalne pigmentatsioon aga selle geeni dominantsest alleelist A.
Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus,
et nende järgmine laps on normaalse pigmentatsiooniga? Põhjendage
pärandumisskeemi abil.
Isa genotüüp on: ………………….
Ema genotüüp on: ………………..
Võimalikud laste genotüübid on: ………………………….
Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: ……………….
6.10. Perekonnas on kaks last, üks O-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga.
Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja
vanemate vererühmad. Missuguste vererühmadega lapsi peale O ja AB võib
selles peres sündida?
4 punkti
35
Vanemate genotüübid on: ………………………………………
Vanemate vererühmad on: ………………………………………
Sündinud laste genotüübid on: ……………………………………………
Selles peres võib lisaks O ja AB vererühmadega lastele, sündida veel järgmiste
vererühmadega lapsi: ……………………………………
6.11. Polüdaktüülia on dominantse alleeli poolt põhjustatud geneetiline puue , mille
tagajärjel inimese käel areneb rohkem kui viis sõrme. Allolev sugupuu kujutab, kuidas
antud geen pärandub edasi järglastele.
3 punkti
Mitu last ja lapselast on vanavanematel? Lapsi …… , lapselapsi……..
Kas polüdaktüülia on suguliiteline puue? ………
Milline informatsioon sugupuul toetab teie otsust?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
36
...................................................................................................................................................
6.12. Pärilik vere hüübimatus ehk hemofiilia tuleneb retsessiivsest alleelist (h) Xkromosoomis,
normaalset vere hüübimist määrab alleel (H). Joonisel on kujutatud
sugupuu, kus see haigus esineb.
3 punkti
Leidke järgmiste isikute genotüübid:
Tiit……………………………. Peeter……………………………
Malle…………………….
6.13. Millist ristamist on kujutatud joonisel?
Millised on joonisel numbritega 1 ja 2-ga tähistatud küülikute
genotüübid? 6 punkti
37
Joonisel on kujutatud ............................................................. ristamist.
Kaks tunnust, mille kujunemist jälgitakse on:
a) ...............................................................................................................................................
b) ...............................................................................................................................................
F2 - küüliku 1 genotüüp ...................
F2 - küüliku 2 genotüüp ...................
Millised genotüübid võivad olla valgetel siledakarvalistel küülikutel?
...................................................................................................................................................
6.14. Kirjutage organismide muutlikkust kujutavale skeemile puuduvad mõisted.
3 punkti
6.15. Joonisel on kujutatud seos ema sünnitusvanuse ja vastsündinute
kromosoomhaiguste esinemissageduste vahel. Millisesse vahemikku jääb selle
uurimustulemuse alusel soodne sünnitusvanus? Miks naise vanuse tõustes suureneb
kromosoomhaigusega lapse sünni tõenäosus?
3 punkti
Sobiv vanusevahemik on................................
Põhjendus .................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Nimetage üks kaasasündinud kromosoomhaigus , mis seostub sünnitaja
vanusega.
organismide muutlikkus
kombinatiivne
muutlikkus
38
...................................................................................................................................................
6.16. Joonisel on kujutatud kahe erineva geenmutatsiooni toimumist. Seletage joonise
põhjal, milles need seisnevad.
5 punkti
Mutatsioon A: .............................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Mutatsioon B: .............................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Nimetage üks mutageen ......................................................
Enamus mutatsioone on organismile kahjuliku mõjuga. Selgitage, millistel juhtudel
mutatsioonide kahjulik mõju ei avaldu.
1) ................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
2) ................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
6.17. Bioloogialeksikon annab järgmise selgituse: Organismide modifikatsiooniline
muutlikkus tuleneb geenide ja keskkonnatingimuste koosmõjust ega mõjuta
genotüüpi.
Tooge esitatu põhjal üks näide modifikatsioonilise muutlikkuse kohta
taimedel, loomadel ja inimesel.
3 punkti
Taimedel: ................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Loomadel: ...............................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Inimesel: .................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
39
6.18. Võrrelge modifikatsioonilist ja mutatsioonilist muutlikkust. Tooge välja
kaks erinevuste paari.
4 punkti
Modifikatsiooniline muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus
1. 1.
2. 2.
Tooge üks näide modifikatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse kohta
inimesel.
Näide modifikatsioonilise muutlikkuse kohta: ..........................................................................
...................................................................................................................................................
Näide mutatsioonilise muutlikkuse kohta: ................................................................................
6.19. Mõõdeti ühe toominga lehtede lehelaba pindala. Tulemused esitati
variatsioonikõverana. Selgitage kujutatud graafiku abil puu lehtede pindala
varieeruvust. 4 punkti
Jaotage allolevad tunnused tabelisse. Kandke tabelisse tunnuse ees olev täht.
A- marjade arv kobaras D- lehtede arv puul
B- lehe serva kuju E- õie värvus
C- marja maitse F- puu kõrgus
kitsa reaktsiooninormiga tunnused laia reaktsiooninormiga tunnused
40
6.20. Rasedal naisel tekib käeseljale pruun karvane nahalaik. Kas ka tema sündival
lapsel on selline laik samas kohas? Põhjendage vastust.
2 punkti
Vastus: .………
Põhjendus ...................................................................................................................................
6.21. Selgitage, kuidas moodustuvad ühemuna- ja erimunakaksikud .
4 punkti
Ühemunakaksikud: ....................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Erimunakaksikud: ......................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Miks on ühemunakaksikud sarnased? ......................................................................................
...................................................................................................................................................
Mille uurimiseks kasutatakse kaksikute meetodit? ..................................................................
...................................................................................................................................................
6.22. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades kõige väiksemast. 4 punkti
GEEN, LÄMMASTIKALUS, NUKLEOTIID, DNA, GENOTÜÜP, GEENIFOND
Kuidas on omavahel seotud genotüüp ja geenifond?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
41
7. RAKENDUSBIOLOOGIA
7.1. Ajalehes kirjutati:
Kolme Briti teadusasutuse koostöös algatatud projekti “Külmutatud laev” raames on
teadlased alustanud ohustatud liikide geenide külmutamist. Organismide DNA-d
sisaldavad koenäidised külmutatakse spetsiaalsetes laboratooriumides, kus DNA võib
seista riknemata kümneid tuhandeid aastaid. Ettevõtmise esmane eesmärk on säilitada
kadumisohus liikide geneetiline info ka tulevaste põlvede teadlastele. Teadlased loodavad
lähiajal koguda tuhandete hävimisohus olevate liikide koetükke, eelistades neid, keda
ähvardab väljasuremine lähema viie aasta jooksul. Ühtviisi kogutakse nii imetajate,
lindude, roomajate , kahepaiksete, kalade kui ka putukate geneetilist materjali. Tööd
teadlastel jätkub, sest väljasuremise veere peal on 10 000 loomaliiki ning lähematel
aastakümnetel võib igaveseks kaduda veerand kõikidest tuntud imetajaliikidest ja
kümnendik lindudest . Samal ajal pole ettevõtmine suunatud liikide hävimisohust
päästmisele.
Tooge kaks näidet inimtegevuse tagajärgedest, mis on viinud vajaduseni säilitada
geneetilist infot kunstlikult.
4 punkti
a) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
b) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Miks on vaja liikide geneetilist infot kunstlikult säilitada?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Millisel eesmärgil oleks tulevikus võimalik külmutatud geneetilist materjali
kasutada?
...................................................................................................................................................
7.2. Kuidas kasutatakse seeni biotehnoloogias? Tooge kolm erinevat näidet. 3
punkti
A) ..............................................................................................................................................
B) ..............................................................................................................................................
C) ..............................................................................................................................................
42
7.3. Biotehnoloogia kasutab erinevates elusorganismides toimuvaid protsesse inimesele
vajalike ainete tootmiseks.
Tooge välja biotehnoloogilise tootmise kaks eelist võrreldes tavalise tööstusliku
tootmisega.
2 punkti
1) ................................................................................................................................................
2) ........................................................................................................................................
7.4. Biotehnoloogiline tootmine on energiasäästlik ja jäätmevaba, tooraine on odav.
Ometi ei ole biotehnoloogiline tootmine valdav. Nimetage biotehnoloogilise tootmise
kaks puudust.
2 punkti
a) ................................................................................................................................................
b) ................................................................................................................................................
7.5. Leidke sobivad paarid. Kirjutage punktiirile sobiv täht.
2 punkti
A- antibiootikumide tootmine ……. mügarbakterid
B- saiataigna kerkimine …… hallikud
C- jogurti tootmine …… pärmseened
D- metallide tootmine …… piimhappebakterid
E- mulla rikastamine lämmastikühenditega
7.6. Nii rohelised, allergikud kui ka talunikud protestivad geneetiliselt muundatud
taimede (GM-taimede) kasvatamise vastu Eestis, kompromissina nõuavad
keskkonnakaitsjad sellistele põldudele kuni kolme kilomeetri laiusi turvatsoone.
5 punkti
Miks luuakse geneetiliselt muundatud taimi?
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Selgitage GM-taimede pooldajate ja vastaste seisukohti.
GM-taimede kasulikkus GM-taimede kahjulikkus
1. ……………………………………….
………………………………………
………………………………………
2. ……………………………………….
………………………………………
………………………………………..
……………………………………….
……………………………………
……….……………………………
…………..…………………………….
………………………………………
………………………………………..
43
8. INIMENE
8.1. Tooge näiteid elu erinevate organiseerituse tasemete kohta inimese organismis.
2 punkti
Organiseerituse tase Näide
molekul DNA
rakk
kude
organ
elundkond
8.2. Inimene kuulub loomariiki ja imetajate klassi. Esitage kummagi väite
tõestuseks kaks põhjendust. 4 punkti
Inimene kuulub loomariiki:
1) .............................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
Inimene kuulub imetajate klassi:
1) .............................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
8.3. Nimetage kaks erinevat kehatemperatuuri reguleerivat protsessi inimese
organismis. Selgitage, miks nende protsesside tagajärjel kehatemperatuur muutub.
4 punkti
1)................................................................................................................................................
Selgitus ......................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
Selgitus ....................................................................................................................................
44
8.4. Nimetage neli muutust inimese organismis, mis kaasnevad vananemisega. 4 punkti
1) ...............................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
3) ...............................................................................................................................................
4) ...............................................................................................................................................
8.5. Joonisel on esitatud seos inimeste luude tiheduse ja vanuse vahel. Võrrelge
joonise põhjal meeste ja naiste luude tihedust ja selle sõltuvust vanusest .
3 punkti
Järeldused:
1)..............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
2)..............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
3)..............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
8.6. Nimetage neli erinevat muutust inimese organismis, mis kaasnevad
järjepideva kehalise treeninguga.
2 punkti
1. ...............................................................................................................................................
2. ...............................................................................................................................................
3. ...............................................................................................................................................
4. ...............................................................................................................................................
45
8.7. Graafikul on kujutatud õpilase hingamissagedus ja pulsisagedus enne treeningut,
selle ajal ja pärast.
4 punkti
Täitke tabel pulsilöökide arvu muutuste kohta.
Enne treeningut Treeningu ajal Pärast treeningut
Hingamissagedus 20 20-35 35 - 40- 20
Pulsilöökide arv ….. .…..-…… ……-……
Miks hapniku vajadus treeningu ajal suureneb?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Lihaste töövõime suurendamiseks kasutab organism mitmeid energia tootmise viise. Ühe
protsessi tulemusena tekib lihaste valulikkust põhjustav piimhape . Mis protsessiga on
tegemist?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Miks mõne aja pärast lihaste valulikkus kaob?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
46
8.8. Miks tehakse sünnieelset diagnostikat? 1 punkt
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
8.9. Kolmest esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon
alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. 2 punkti
tõene/ väär Inimesel on glükogeeni varud maksas ja lihastes.
tõene/ väär Lihaste valulikkust pärast füüsilist koormust põhjustab neis kuhjuv
piimhape.
tõene/ väär Pideva treeninguga suureneb organismis lihaste arv.
.................................................................................................................................................
8.10. Turundusdirektori sõnul on Liviko eesmärk kujundada Viru Valgest taas kõige
populaarsem viinamark Eestis ning seetõttu suunata edaspidi oma tooteid ka nooremale
tarbijagrupile.
Esitage kaks bioloogiateadmistel põhinevat argumenti, miks tuleks takistada selle
ärisoovi täitmist.
2 punkti
a) ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
b) ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
8.11. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on eeskirjad passiivse suitsetamise ja selle
tervistkahjustavate mõjude vähendamise kohta. Eestis kehtestatakse meetmed 2007. a juunis.
Paljud suitsetajad suhtuvad muudatustesse eitavalt, tuues järgmised väited:
2 punkti
1) suitsetamise kahjulik mõju organismile on üle hinnatud,
2) suitsetamine restoranides kahjustab vaid suitsetaja enda tervist.
Tooge vastuargumendid näidates suitsetajate väidete ekslikkust.
1. ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2. ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
47
8.12. Ajaleheartiklis väideti järgmist:
"Suitsetaja on ühiskonnale kasulik inimene, sest maksab rohkem maksu ja talle tuleb vähem
pensioni maksta, sest tema eluiga on lühem."
Toetudes oma bioloogia- ja keskkonnaalastele teadmistele , esitage sellele väitele kaks
põhjendatud vastuväidet.
2 punkti
a) ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
b) ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
9
. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND
Täitke lüngad! 2 punkti
9.1. Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine ,
moodustavad ...........................................................
Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige _.
Võilill niidul _ Ahvenad tiigis _ Okaspuud Võrumaal _
9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed).
2 punkti
A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid …….. kisklus
B) Männid männinoorendikus …….. taimtoitlus
C) Toakärbes ja ristämblik …….. sümbioos
D) Ploomipuu ja lehetäi …….. konkurents
E) sipelgas ja lehetäi ……… parasitism
F) samblik ja puu …… kommensalism
G) nirk ja uruhiir
H) kirp ja koer
48
9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi . Tooge välja üks erinevuste paar ja üks sarnasus.
Tooge kummagi kohta üks näide. 5 punkti
Sümbioos Parasitism
Erinevus
Sarnasus
Näide sümbioosi kohta ...............................................................................................................
Näide parasitismi kohta..............................................................................................................
9.4. Bioloogialeksikon annab järgmise selgituse: 2 punkti
populatsioon - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal
ajal samas paigas ning võivad omavahel vabalt ristuda .
Esitatud selgituse põhjal tooge üks näide taimepopulatsiooni ja üks näide loomapopulatsiooni
kohta.
Taimepopulatsioon on näiteks ....................................................................................................
....................................................................................................................................................
Loomapopulatsioon on näiteks ...................................................................................................
....................................................................................................................................................
49
9.5. Selgitage, kuidas on isendite arvukusega seotud järgmised mõisted a) stabiilne
populatsioon, b) kasvav populatsioon, c) kahanev populatsioon. 5 punkti
a) ...............................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
b) ...............................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
c) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Millist populatsiooni kirjeldavad järgmised graafikud ?
............................................. .............................................
9.6. Kirjutage puuduvad mõisted ökoloogilisi tegureid kujutavale skeemile.
4 punkti
ÖKOLOOGILISED TEGURID
KLIIMA
50
9.7. Leidke tekstist, millised ökoloogilised tegurid mõjutavad kuldkinga ja märkige need
etteantud tabelisse. 3 punkti
Kaunis kuldking on Euroopa kõige suureõielisem orhideeliik.
Dekoratiivsus on saanud liigile saatuslikuks väga paljudes maades ja nüüdseks on ta kaitse
all kogu Euroopas.
Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade asukas, sest talle meeldib kasvada
poolvarjulises paraja niiskusega paigas, kus põõsad ja suured rohttaimed ei varjuta liialt.
Täisvalgus lagedal pole samuti sobilik. Kuldking on pikaealine taim. Imepisikesed toitekoeta
seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui
suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu
ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi
tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom , mis
võib püsida puhmikuna üle saja aasta.
Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine. Põõsarinde vohamine ja poollooduslike
koosluste– puisiitude ja kadastike kinnikasvamine vähendab kuldkinga elujõulisust ja hävitab
need sootuks. Lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib.
Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid
1.
2.
1.
2.
1.
2.
9.8. Nimetage üks biootiline ja üks abiootiline tegur, mis mõjutab olelusvõitlust
metsas. Märkige pildil ringiga üks isend, kes tõenäoliselt olelusvõitluses hukkub.
Põhjendage oma valikut.
4 punkti
Biootiline tegur: .......................................................................................................................
Abiootiline tegur: ....................................................................................................................
Valiku põhjendus: ....................................................................................................................
51
9.9. Joonisel on kujutatud toiduvõrgustik.
3 punkti
Loetlege kõik selles toiduvõrgustikus esitatud I astme tarbijad.
...................................................................................................................................................
Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel .
....................................................................................................................................................
9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3
punkti
a) männiokas ¨ metsakuklane ¨ roherähn
b) rohutirts ¨ rohukonn ¨ valge- toonekurg ¨ kobras
c) kirpvähk ¨ räim ¨ tursk ¨ viigerhüljes
1) .............................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
3) ..............................................................................................................................................
9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele , kus paiknevad taimed,
kus tipptarbijad .
4 punkti
Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui
taimtoidulisi.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
52
9.12. Graafikul on kujutatud kahe liigi arvukuse muutusi 20 aasta vältel. Liigi A
populatsioon hävis 17 aastat pärast vaatluste algust.
3 punkti
Miks pärast liigi A hävimist suurenes järsult liigi B isendite arvukus?
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Mis võis põhjustada pärast viimast tõusu liigi B arvukuse järsu languse?
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Millise ökoloogilise suhete vormiga on tegemist liigi A ja B vahel?
.................................................................................................................................................
9.13. Eesti elektrijaamad paiskavad õhku 79000 tonni vääveldioksiidi, 38000t
lämmastikoksiide ja 6 miljonit t süsihappegaasi aastas. Nimetage kolm erinevat
keskkonnaprobleemi, mida need gaasid põhjustavad.
3 punkti
1) vääveldioksiid .......................................................................................................................
2) lämmastikoksiidid.................................................................................................................
3) süsihappegaas .......................................................................................................................
9.14. Ajakiri „Akadeemia“ kirjutab: 4 punkti
Inimpopulatsioonide arvukuse kiire kasvu ja üha suureneva ressursside tarbimise tõttu on
looduslikud ökosüsteemid eriti viimastel aastakümnetel sattunud inimtegevuse tugeva surve
alla.
Kuigi liikide väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, toimub see tänapäeval
100–1000 korda kiiremini kui enne industriaalühiskonna teket.
Liikide massilist väljasuremist, kus eri põhjustel 40–95% liike kaob, on Maa ajaloos
ette tulnud korduvalt.
53
Miks kaasneb inimpopulatsioonide kiire kasvu ja ressurssside tarbimisega liikide
väljasuremine?
1) ...............................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
Kuidas võib bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Maal mõjutada inimkonda?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Tooge üks näide hävimisohus looma- või taimeliigist Eestis.
...................................................................................................................................................
9.15. Inimtegevuse tagajärjel on suurlinnades õhu koostis muutunud. Esitage muutuste
kohta üks näide ja nimetage üks tagajärg, mis sellega kaasneb. 2 punkti
Muutus – ...................................................................................................................................
Tagajärg – .................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
9.16. 2003. aasta septembris laiutas Eesti kohal hiiglaslik osooniauk . Kui normaalse osooni
kihi paksuseks hinnatakse 300 – 400 ühikut, siis meie kohal oli osoonikiht vaid 200
ühikut ja lõunapoolusel alla 100 ühiku paksune. 2 punkti
Miks on osoonikiht elusloodusele tähtis?
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Nimetage üks oht inimese tervisele, mis võib tuleneda hõrenenud osoonikihist.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
9.17. Pärast 2005 aasta jaanuaritormi Eestis, millega kaasnesid suured üleujutused, oli
“Päevalehe” juhtkirjaks “Kuidas kütad, nõnda uputab. ”Millisele
globaalprobleemile autor viitas? 3 punkti
................................................................................................................................................
Mida saaks ette võtta, et vähendada nimetatud globaalprobleemi põhjustavate tegurite
mõju?
1) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
54
9.18. Ajalehes kirjutati “Tartu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud bioplast võib tuua
tööstusrevolutsiooni. Toormeks on teravili, sellest toodab piimhapet aga mikroob , mis on saadud
Tartus spetsiaalselt selleks puhuks. Mikrobioloogiliselt saadud bioplasti tootmine peaks olema
sama odav kui nafta baasil tehtav petroplast. Globaalselt pole bioplastile alternatiivi.
Petroplastid ja sellele lisatud plastifikaatorid on kahjulikud inimorganismile ja loodusele , Tartu
bioplast aga mitte. Petroplasti lagunemisprotsessi on inimesel väga raske kontrollida –
teoreetiliselt ei lagune see kunagi. Kasutatud plastiku kulukasse ümbertöötlemisse on seni
investeeritud miljardeid dollareid, bioplasti pole aga vaja töödelda.
Bioplastist ese võib seista 1000 aastat lauaserval, mullas see aga lihtsalt laguneb.
Lagunemine võib toimuda sõltuvalt juurdepandud lisanditest mõne kuu või saja aasta
jooksul. Vajadusel võib bioplasti kombineerida ka olemasolevate petroplastidega…”
4 punkti
Missugused keskkonnaprobleemid leiaksid lahenduse selle avastuse
rakendamisel?
1).................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
2) ................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
3) ................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
4) ................................................................................................................................................
55
9.19. Üks Eesti keskkonnaseadustest sätestab, et enne suuremahuliste tööde alustamist tuleb
hinnata nende keskkonnamõju, see tähendab tegevusega kaasnevat keskkonnaseisundi
muutumist või selle kaudu avalduvat vahetut või kaudset mõju inimese tervisele või
varale. Olulise keskkonnamõjuga tegevustena on seaduses märgitud näiteks:
1) radioaktiivsete jäätmete hoiustuspaiga rajamine;
2) veekogude süvendamine;
3) olmejäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või
olmejäätmete prügilate rajamine üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks;
4) põhjavee võtmine rohkem kui 10 miljonit m3 aastas;
5) karjääride ja allmaakaevanduste rajamine suurel territooriumil;
6) tselluloosi ja paberi tootmine;
3 punkti
Valige nimekirjast üks olulise keskkonnamõjuga tegevus. Selgitage Eestis aset
leidnud näite varal , miks on see tegevus Teie arvates nimekirja kantud , toetudes
kahele argumendile.
Näide .......................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
1 argument ...............................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
2 argument ...............................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
9.20. Ajakiri Eesti Loodus kirjutab:
Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire uute liikide
(tulnukliikide) sissetung aladele , kus nad looduslikult pole elanud. See
nähtus on saanud nimeks bioinvasioon ning seda vaadeldakse ühena
globaalprobleemidest.
Miks on bioinvasioon kohalikule ökosüsteemile vahel kahjulik?
4 punkti
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Tooge kaks näidet tulnukliikide kohta Eestis, üks taime-, teine loomariigist.
1).....................................................................
2).....................................................................
56
9.21. Nimetage kaks konkreetset keskkonnaprobleemi Kirde-Eestis, mis kaasnevad
põlevkivi kasutamisega.
2 punkti
1)..............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
9.22. Ökoloogiline jalajälg mõõdab tarbitud loodusvarade hulka nende taastumisega
võrreldes. 4 punkti
Andke hinnang, kas järgnevad tegevused suurendavad või vähendavad Eesti ökoloogilist
jalajälge. Põhjendage oma otsust.
a) Rohelise energia osakaalu suurendamine elektrienergia tootmisel.
See tegevus ……………………………………… Eesti ökoloogilist jalajälge,
sest ..........................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
b) Lõuna- Ameerikast Eestisse toiduainete sisseveo suurendamine.
See tegevus ……………………………………… Eesti ökoloogilist jalajälge,
sest ..........................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
c) Ühistranspordi kasutajate osakaalu suurendamine autoga liiklejate arvelt.
See tegevus ……………………………………… Eesti ökoloogilist jalajälge,
sest ..........................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
d) Pakendite pandisüsteemi rakendamine.
See tegevus ……………………………………… Eesti ökoloogilist jalajälge,
sest ..........................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
57
10. EVOLUTSIOON
10.1. Täiendage skeemi evolutsioonivormide kohta.
Tooge üks näide lisatud evolutsioonivormide avaldumise kohta.
4 punkti
Näited:
1. ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2.................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
10.2. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuur, mis jäljendas algseid
tingimusi Maal. Millise hüpoteesi võis püstitada teadlane enne katse läbi viimist ? Mida
tõestas teadlane selle katsega? 2 punkti
Hüpotees: .................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Järeldus: ...................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Evolutsioonivormid
1. Füüsikaline
evolutsioon
2. …………..…….
……………..…….
3. ……..………….
……………..…….
4. Sotsiaalne
evolutsioon
AMINOHAPPED
58
10.3. Tabeli vasakus tulbas on evolutsiooni uurimismeetodid. Kirjutage paremasse
tulpa , kuidas neid meetodeid kasutades, on saadud tõendeid evolutsiooni toimumisest.
4 punkti
Uurimismeetod Evolutsioonitõendid
1. Paleontoloogilised
uuringud
2. Molekulaarbioloogilised
uuringud
10.4. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu.
2 punkti
1) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
10.5. Milline populatsioon evolutsioneerub kiiremini: a) kas see, kus toimub
ainult vegetatiivne paljunemine või b) see, mille liikmed paljunevad suguliselt.
3 punkti
Kiiremini evolutsioneerub: .......................................................................................................
Põhjendus: .................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
10.6. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut. Tabelisse
märkige sobivad tähed. 3 punkti
A) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid.
B) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades.
C) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine.
D) Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks .
E) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu.
F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine.
Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik
59
10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende
nimetused. Katkendjoonega on kujutatud tunnuse varieeruvus enne valiku toimimist.
3 punkti
10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni. 1 punkt
Tabelis on andmed nende leidumise kohta ühe piirkonna erinevates elupaikades.
Analüüsige andmeid ja pealkirjastage tabeli lahtrid .
Elupaik
Tihe mets 14 64
Avatud rohumaa 58 12
60
10.9. Loetlege kolm selgroogsete kohastumist, mis võimaldavad neil elada
maismaal. 3 punkti
1) ...............................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
3) ...............................................................................................................................................
10.10. Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud.
Tooge selle kohta kaks näidet. 4 punkti
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
1. näide
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2. näide .....................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
10.11. Kes on joonisel? Milles seisneb selle liigi olulisus bioevolutsioonis? 2 punkti
Joonisel on kujutatud: .................................................. .
Tähtsus bioevolutsioonis: ............................................................................................................
.....................................................................................................................................................
61
10.12. Selgitage bioloogilise ja geograafilise isolatsiooni mõistet. Tooge mõlema kohta
üks näide.
4 punkti
Bioloogiline isolatsioon ...........................................................................................................
.................................................................................................................................................
Näide ......................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Geograafiline isolatsioon .........................................................................................................
.................................................................................................................................................
Näide ......................................................................................................................................
10.13. Reastage liigitekke protsessid ajaliselt loogilisse järjekorda. 2 punkti
Kasutage reastamisel numbreid.
..….. Suunav looduslik valik
..….. Mutatsioonide teke
..….. Geograafiline isolatsioon
..….. Ristumisbarjääri teke
10.14. Millised alljärgnevatest protsessidest iseloomustavad makroevolutsiooni ja
millised mikroevolutsiooni? Märkige tabelisse sobivad tähed. 4 punkti
A- liigisisesed evolutsioonilised muutused
B- uute geenide teke
C- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng
D- alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis
Mikroevolutsioon Makroevolutsioon
62
10.15. Joonisel on kujutatud konvergentsi. Selgitage selle nähtuse olemust.
3 punkti
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
Tooge veel üks näide konvergentsi kohta.
.................................................................................................................................................
10.16. Selgitage joonise abil homoloogia mõistet. Milles seisneb homoloogia
tähtsus evolutsiooni tõendina? 2 punkti
Homoloogia: .............................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina: .............................................................................
...................................................................................................................................................
10.17. Miks massilistele väljasuremistele järgneb mõne aja pärast tavaliselt ulatuslik
uute liikide teke? Esitage kaks põhjendust. 2 punkti
1) ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2)................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
63
10.18. Võrrelge inimest ja inimahve. Leidke kaks sarnasust ja kaks erinevuste
paari. 4 punkti
Inimene Inimahvid
Erinevused:
1. 1.
2. 2.
Sarnasused:
1.
2.
10.19. Bioloogiaõpikus on kirjutatud:
Inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed .
Tooge selle väite selgitamiseks kolm näidet. Selgituses näidake, milliselt loomarühmalt
on tunnus pärit. 3 punkti
1) .............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
3) .............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
10.20. Reastage süstemaatilised ühikud loogilisse järjekorda.
3 punkti
KLASS, LIIK, PEREKOND, HÕIMKOND, SELTS, SUGUKOND
RIIK
64
VASTUSED
1. ÜLDBIOLOOGIA
1.1.
1.2. 1 – DNA, 2 – taimerakk, 3 – lehe põhikude, 4 – leht, 5 – harilik luuderohi ( isend
), 6 – Viidumäe luuderohud või 5 – Viidumäe luuderohud , 6 – harilik luuderohi ( liik
1.3. D – Võrtsjärve kalaliikide määramine
A – viiruse genoomi uurimine
B – kromosoomide lahknemise uurimine
C – hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine
1.4. Esimene väide on väär. Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele.
1.5. Küsimus: kas elutegevuseks sobiv temperatuurivahemik on isastel ja emastel mardikatel
sama?
Hüpotees: elutegevuseks sobiv temperatuurivahemik ei sõltu mardikate soost.
Kaks järeldust:
1) emaste mardikate elutegevuseks sobiv temperatuuri amplituud on suurem kui isastel,
2) isaste ja emaste mardikate arvukus sõltub temperatuurist erinevalt vm.
1.6. Küsimus: kuidas keedusool mõjutab seemnete idanemist?
Hüpotees: odraseemned idanevad kõige paremini 0,5% (või 10%, 5%, 2,5%) soolalahuses.
Igal klaasalusel peab olema liiv, 20 seemet, üks toodud soolalahustest ja ühes vesi.
1.7. C – raku esmakirjeldus, A – imetaja munaraku avastamine, D – geenide ahelduse
avastamine, H – DNA-molekuli struktuuri avastamine, F – pärandumise seaduspärasuste
avastamine, G – esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria.
2. ORGANISMIDE KOOSTIS
2.1. a) vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, b) on hea lahusti, c) aitab säilitada
organismisisest temperatuuri.
2.2. Tärklis – varupolüsahhariid taimedes, tselluloos – tugiaine taimedes, glükogeen –
varupolüsahhariid loomades.
2.3. Valgud – hemoglobiin, nukleiinhapped – RNA, süsivesikud – glükoos, lipiidid –
mesilasvaha.
2.4. Joonisel on kujutatud valku. a) Näha on valkude monomeere – aminohapete jääke, b)
erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust.
2.5. Süsivesikud – takistavad rakkude külmumist; lipiidid – vahad moodustavad taimedel
kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud – antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu.
2.6. 1– fosforhape, 2 – desoksüriboos, 3 – A või T, 4 – T või A
rakk biosfäär kooslus populatsio isend elund kude
65
2.7. Ahelas A – T, G – C. X – vesinikside, Y – desoksüriboos, Z – desoksüribonukleotiid.
Tähtsus: 1) päriliku info säilitamine, b) päriliku info ülekanne raku jagunemisel.
2.8. mRNA – osaleb päriliku info avaldumises, tRNA – transport ( aminohapete
transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse), rRNA – kuulub ribosoomide ehitusse. Joonisel
on mRNA.
2.9. Erinevused: 1) DNA-s on suhkur desoksüriboos, RNA-s riboos, 2) DNA on kaheaheline.
RNA on üheahelaline, 3) DNA-s on A – T, aga RNA-s A – U.
Sarnasused: 1) mõlema koostisse kuulub fosforhappejääk, 2) mõlemad osalevad pärilikkuse
säilitamisel.
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS
3.1. Mitterakulised struktuurid – C, eeltuumsed – B, päristuumsed – A, D, E.
3.2. Vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ülesandeks on liikumine;
epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval – nende ülesandeks on kaitsta võõrmõjude
eest.
3.3. Kirjeldatud on rakutuuma. Peamine ülesanne on kõigi rakus toimuvate protsesside
reguleerimine.
3.4. X – valk, Y – fosfolipiid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ülesandeks on
veel 1) raku kaitsmine kahjulike mõjude eest, b) rakkude sidumine omavahel.
3.5. B – päriliku info säilitamine, C – fotosüntees, A – ainete valikuline liikumine rakku, G –
rakuhingamine, H – ainete ensümaatiline lõhustamine, E – valkude süntees.
3.6. 1 – mitokonder, 2 – ribosoom, 3 – lüsosoom.
3.7. Vasakul mitokonder, paremal kloroplast. Erinevus: 1. kloroplastides toimub fotosüntees,
mitokondrid varustavad rakku energiaga. Sarnasused: 1. ümbritsetud kahekihilise
membraaniga. 2. sisaldavad DNA-d.
3.8. I Amööbil tekivad väljasopistused ( moodustab kulendid). II Amööb ümbritseb
bakteriraku. III On moodustunud fagotsütoosipõieke ( toitekublik). Toimub bakteri
lagundamine ensüümide abil.
Rakustruktuur on lüsosoom või fagotsütoosipõieke (fagosoom) või toitekublik.
Inimesele vajalik- organismi sattunud mikroobide hävitamiseks.
3.9. A - taimerakk, B – loomarakk . 2 – varustab rakku energiaga, 1 – juhib rakus toimuvaid
protsesse, 3 – sisaldab varu- ja jääkaineid, 4 – transpordib aineid rakus ja osaleb
ainevahetuses.
3.10. Bakteritel on rakuline ehitus. Viirustel rakuline ehitus puudub, koosnevad
pärilikkusainest ja valkudest. 2. Bakterid paljunevad pooldudes. Viirustel puudub iseseisev
võime paljuneda. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakku.
3.11. A – viidata lehtedele või vartele, B – porgandi juurele, C – kartuli mugulale.
3.12. Mõlemad on päristuumsed rakud. Taimerakk sisaldab kloroplaste, seenerakk mitte.
3.13. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja
karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul
paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub valkude süntees. Mitokondrite ülesanne
on raku varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees, mille käigus
moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
3.14. Organism on pärmseen. Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamisel ja
alkoholitööstuses veini tootmisel.
66
3.15. Tsütoplasmavõrgustiku asemel tuumapiirkond ja tuuma asemel plasmiid.
3.16. Spoori teke on joonisel B. Paljunemine joonisel A. Pooldumisel tekib kaks
rakku. Sporulatsioonil jääb rakkude arv muutumatuks. Spoorid on vajalikud
ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Näide: pastöriseeritud piimatoodete riknemine
mõne aja pärast peale pakendi avamist.
3.17. Haigustekitajad on võimelised kiireteks evolutsioonilisteks muutusteks ning omandavad
geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad
plasmiidid ja on võimalik nende ülekanne ühelt bakterilt teisele.
3.18. A – 60 min, B – 30 min. Paljunemiskiirus sõltub a) temperatuurist, b) toiduallika
olemasolust, c) pH-st.
3.19. Lahus kaetakse õliga, sest protsess toimub hapnikuta keskkonnas (anaerobioosis).
Järeldus: optimaalne temperatuur pärmseente elutegevuseks on 30ºC.
Katses tekib veel etanool .
50º juures ei eraldu süsihappegaasi, sest tekkinud etanool pärsib pärmseente elutegevuse.
Põhjendused: 1) hapnik on elukeskkonnas väga levinud, seetõttu on anaeroobseid elupaiku
vähem, 2) aeroobne ainevahetus on efektiivsem, 3) kuna hapnik on elukeskkonnas levinud, on
paljud organismid evolutsiooni vältel kohastunud elama aerobioosis.
4. AINE – JA ENERGIAVAHETUS
4.1. Erinevus: autotroofid sünteesivad eluks vajaliku aine anorgaanilistest ainetest.
Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet. Sarnasused: 1.- koosnevad rakkudest, neile
on omane paljunemisvõime vm.
4.2. Süntees B, C. Lagundamine/ lõhustamine A, D. Süntees on ülekaalus: kasvamisel,
raseduse ajal, ülekaalulisus vm. Lagundamine/lõhustamine: vananemisel (raukumisel),
krooniliste haiguste korral, nälgimisel, suure füüsilise koormuse ajal vm.
4.3. a) glükoosi lõhustamine, b) valkude süntees.
4.4. Tekivad süsihappegaas ja vesi. Vajatakse hapnikku. ATP-d vajatakse sünteesi
protsessides.
4.5. A – fotosüntees, B – rakuhingamine. Tähtsus: tekib hapnik, mis on vajalik hingamiseks ja
sünteesitakse orgaaniline aine, mis on energiaallikaks.
4.6.1) Pimeduses fotosüntees ei toimu, 2) valguse intensiivsuse suurenedes teatud piirini
fotosünteesi intensiivsus suureneb, 3) valguse intensiivsuse suurenemisel kindla näitajani
fotosünteesi intensiivsus enam ei suurene.
Eraldub hapnik. Vajalik hingamiseks, osoonikihi moodustumiseks.
4.7.
Fotosüntees Hingamine
Lähteained süsihappegaas ja vesi glükoos ja hapnik
Saadused hapnik, orgaaniline aine süsihappegaas ja vesi
Vajalik valgus ei vaja valgust
Toimub kloroplastides Toimub mitokondrites
4.8. a) 4 – 8 tundi Toimub populatsiooni arvukuse suurenemine.
Mis on selle põhjuseks? Rakkude paljunemine ( pungumine , mitoos, rakkude jagunemine).
b) 1014 tundi Arvukus jääb stabiilseks ja hakkab kahanema.
Mis on punktis b nimetatud muutuse põhjuseks? a) Toitainete, vitamiinide äratarvitamine,
b) suurenev etanooli hulk pärsib pärmseente elutegevuse. Pärmseente hingamisel tekivad
süsihappegaas ja vesi.
67
Nimetage üks tegur, mis soodustab pärmseente paljunemist? Soodne temperatuur, piisavalt
toitaineid, aerobioos.
Milleks kasutatakse pärmseeni veel peale etanooli tootmise? Küpsetamisel kergitamiseks .
4.9. Konn.
5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
5.1.
Näited: aedmaasikas kilpjalg koer
5.2.
Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine
1. Toimub sugurakkude abil. 1. Toimub organismi osade jagunemise
teel või eostega.
2. Järglased erinevad vanematest
geneetiliselt.
2. Järglased sarnanevad geneetiliselt
vanematega ( vegetatiivsel
paljunemisel).
Mittesuguline paljunemine esineb käsnadel, taimedel- sibulatega paljunemine tulpidel.
5.3.
rästik rohukonn kapsaliblikas prussakas
5.4. A – DNA kahekordistumine.
B – nimetada võib mistahes muutuse mitoosis.
5.5. Mõlemas tütarrakus on 46 kromosoomi.
5.6. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja algab kromatiidide lahknemine rakupoolustele.
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID
suguta suguline
vegetatiivne
eoseline
otsene vaegmoondega täismoondega moondega
selgroogsed putukad
68
Tähtsus: 1) tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes, 2) tagatakse organismi
kasv.
5.7. Kromosoomide arv väheneb poole võrra, iga homoloogilist kromosoomi tuleb joonistada
ühs kord. Meioos toimub meestel munandites, naistel munasarjades.
5.8. Kujutatud on kromosoomide ristsiiret meioosis. Protsessi käigus homoloogilised
kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
Ev. tähtsus: materjal uute tunnuste tekkimiseks.
5.9.
Mitoos Meioos
1. Üks jagunemine 1. Kaks jagunemist
2. Tekib kaks rakku 2. Tekib neli rakku
3. Tekkiva rakud on geneetiliselt
sarnased
3. Tekkivad rakud erinevad geneetiliselt
5.10. Viljastumisvõimeliste spermide teke – meioos; haava paranemine – mitoos, sõnajala
eoste lõplik valmimine – meioos; kassipoja kasvamine – mitoos.
5.11. Somaatiline rakk, sügoot, naharakk.
5.12.Vasakul on sperm, paremal munarakk.
Erinevused: Munarakk on mõõtmetelt suurem, sisaldab X – kromosoomi, sperm on viburiga,
mõõtmetelt väiksem, võib sisaldada X või Y kromosoomi.
Sarnasused: mõlemad on sugurakud , sisaldavad tuuma vm.
5.13. Spermatogenees – B, ovogenees – A, toimub munandites B, toimub munasarjades – A,
tekkinud rakud ei ole geneetiliselt identsed – A, B.
Sugurakkude moodustumisel väheneb kromosoomide arv kaks korda.
5.14. Joonisel on kujutatud viljastumist. See toimub munajuhas. Eelised: 1) toimub
organismis ( munajuhas), 2) korraga viljastatakse tavaliselt üks munarakk.
5.15.
kehasisene viljastamine kehaväline viljastamine
A D E H B C F G
5.16. 1 – sugurakkude valmimine, 3 –blastula e põisloote kujunemine,6 – postembrüonaalne
areng, 4 – gastrula e karikloote kujunemine, 2 – viljastumine, 5 – sünnitus.
5.17. 1) varustab embrüot hapniku ja toitainetega ,
2) juhib välja ainevahetuse jääkproduktid,
3) eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni.
5.18. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut.
Embrüogeneesi alguses on imetaja loode sarnane algselt kala ja linnu lootega. See näitab, et
ontogeneesi algul läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid.
5.19. Munarakk, sperm n, sügoot, täiskasvanud organism 2n.
6. PÄRILIKKUS
6.1. 1 – kromosoom, 2 – kromatiid, 3 – DNA, 4 – geen
6.2. Replikatsioonil tekib DNA ja transkriptsioonil mRNA.
Sarnanevad: 1) toimuvad rakutuumas , 2) on matriitssünteesid, mille käigus sünteesitakse ühe
ahela alusel komplementaarsed ahelad.
69
6.3. 1 – C, 2 – U, X – adenosiinfosfaat .
6.4. Met – Tyr – Gln – Lys
UAA-le vastab stoppkoodon, millele ei vasta ühtegi aminohapet ja translatsioon peatub.
6.5. I – B, II – B, III – A
6.6. C, lisada võiks kapsiidi ja pärilikkusaine.
6.7. A – B viirus sisestab oma pärilikkusaine rakku
B – C toimub viirusele vajalike osakeste süntees
D – viirusosakesed lagundavad bakteri rakumembraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse
keskkonda.
6.8. Erinevused: 1. viirusel puudub rakuline ehitus, päristuumsel rakul on olemas tuum, jt
rakule omased organellid. 2. viirused ei oma iseseisvat võimet paljuneda, vajavad selleks
peremeesrakku. Päristuumsetel rakkudel on iseseisev paljunemisvõime.
Sarnasus: Võime muutuda.
6.9. Isa genotüüp on: Aa
Ema genotüüp on: Aa
Võimalikud laste genotüübid on: AA, Aa, aa
Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: 75%.
6.10. Vanemate genotüübid on I Ai ja IBi
Vanemate vererühmad on A ja B
Sündinud laste genotüübid on ii ja IAIB
Selles peres võib lisaks O ja AB vererühmadega lastele, sündida veel järgmiste
vererühmadega lapsi: A ja B.
6.11. Lapsi 3 ja lapselapsi 4. Polüdaktüülia ei ole suguliiteline puue. Kui puue oleks
suguliiteline ei saaks teises põlvkonnas sündida polüdaktüüliaga tütar.
6.12. Tiit XHY, Peeter XHY ja Malle XH Xh
6.13. Joonisel on kujutatud dihübriidset ristamist. Jälgitakse karva värvuse ja kuju
kujunemist. Küüliku 1 genotüüp BbAa, 2 – Bbaa
Valged siledakarvalised võivad olla genotüüpidega: bbAA ja bbAa.
6.14.
6.15. Vahemik on 25 – 32. Põhjendus – seoses naise vanuse kasvuga suureneb tõenäosus, et
kromosoomid ei lahkne meioosis. Näit. Downi sündroom.
organismide muutlikkus
pärilik mittepärilik
mutatsiooniline kombinatiivne
muutlikkus
70
6.16. A – algselt 5. asetusega nukleotiid A on paigutunud ümber seitsmendasse positsiooni;
B – üks nukleotiid on juurde tulnud (5. positsioonis nukleotiid C)
Mutageen: radioaktiivne kiirgus.
1) Ei põhjusta aminohappe vahetust valgu molekulis,
2) kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei põhjusta sünteesitava valgu
funktsiooni muutust,
3) ühte tunnust määrab mitu geeni, ühe geeni muteerumisel kompenseerivad teised geenid
selle toime.
4) heterosügootsus – retsessiivse alleeli muteerumisel surutakse selle avaldumine alla
dominantse alleeli mõjuga.
5) haploidse elujärgu osakaalu pidev vähenemine evolutsiooni vältel.
6.17. Taimedel: ühes kasvukohas kasvavad kased erinevad üksteisest suuruse poolest.
Loomadel: täiskasvanud karud erinevad üksteisest kaalu poolest.
Inimesel: elu jooksul tekkinud pigmendilaik
6.18.
Modifikatsiooniline muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus
1. Mittepärilik 1. Pärilik
2. Põhjustatud keskkonna teguritest 2. Põhjustatud muutustest pärilikkusaines
Näide : erinev pikkus ühe vanuselistel lastel Downi sündroom
6.19. Kitsa normiga tunnused: B, C, E ja laia A, D, F.
6.20. Ei, kuna see on elu jooksul omandatud tunnus, mille aluseks ei ole muutused
pärilikkusaines.
6.21. Ühemunakaksikud: ühest sügoodist kujuneb kaks loodet.
Erimunakaksikud: munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku ja need viljastatakse.
Meetodit kasutatakse geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse vahekorra
uurimiseks.
6.22. Lämmastikalus, nukleotiid, geen, DNA, genotüüp, geenifond.
Geenifondi moodustavad liigi või populatsiooni erinevate genotüüpidega isendid.
7. RAKENDUSBIOLOOGIA
7.1. a) Elupaikade hävitamine, b) keskkonna saastamine keemiliste ainetega,
mille suhtes mõned liigid on väga tundlikud. Vaja on säilitada, et hoida
bioloogilise mitmekesisuse kohta informatsiooni. Vajadusel liikide
paljundamiseks.
7.2. A) Ravimite tootmiseks ( antibiootikumid ), B) Toiduainetetööstuses,
alkoholi tootmiseks, C) Viili jogurti tootmisel.
7.3. 1) Ei saasta keskkonda, kuna ei teki suuri jäätmekoguseid. 2) Ei ole
energiamahukas .
7.4. a) Kõiki aineid ei ole võimalik toota biotehnoloogiliselt, b) nõuab suuri
uuringuid eelnevalt, et saaks alustada tootmist.
7.5. E – mügarbakterid, A – hallikud, B – pärmseened, C – piimhappebakterid.
7.6. Selleks, et tõsta saagikust, parandada toiduaine kvaliteeti vm.
71
1. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse
neile kasulike geene, kardetakse, et neist
võivad saada umbrohud, mis ohustavad
elupaiku.
1.Umbrohuks olemine on keeruline tunnus.
Pole olemas ühtegi näidet, kus üks- kaks
võõrast geeni annaksid taimele suutlikkuse
käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel
evolutsiooni käigus tekkinud kohastumused
on selleks liiga head.
2. Mõjutavad kaudselt keskkonda. Näiteks:
Bt putukatoksiini tootvad taimed
põhjustavad putukate massilist hukkumist.
Toksilist mõju kõikidele putukatele ei ole
täheldatud Kuna ei kasutata putukamürke
jääb hoopis putukaid rohkem ellu.
3. Bt valkude looduses akumuleerumise
tagajärjed pole teada
Bt valk on ebastabiilne ja tema kuhjumine
mistahes süsteemis on ebareaalne. Ei ole
tõestatud ka GM taimede kahjulik mõju
mulla mikrofloorale.
4. Mulla huumusesisaldus väheneb taimede
lopsakama kasvu tõttu.
Väide on asjatundmatu, kuna
geenitehnoloogia ei muuda taimi või vilju
suuremaks , vaid parandab nende omadusi.
Nad ei mõju huumusele halvemini kui
tavalised taimed.
5. Võõrad geenid võivad sattuda
mahepõllumeeste saaki.
See on reaalne probleem, millele otsitakse
lahendusi. Ristuvad liigid vahetavad niikui
nii geene, kuid tavaliste sortide puhtuse
pärast ei muretseta.
6. DNA konstruktid , mida kasutatakse
sisaldavad taimeviiruste ja –bakterite
järjestusi. Kui need rekombineeruvad
looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega
võivad tekkida epideemiaid põhjustavad
patogeenid .
Teadlased tegelevad selle probleemiga, kuid
paraku on selliseid rekombinante äärmiselt
raske leida, kuna neid tekib äärmiselt harva.
Lisaks sellised viirused nakatavad ka tavalisi
mitte ainult GM taimi.
7. Agrobakter, mida kasutatakse
geenitehnoloogias võib märgatavalt mõjutada
mulla elustikku .
See bakter on mullas kogu aeg olemas olnud.
8. GM taimi söövatel inimestel võib esineda
rohkem allergiat.
300 miljonit põhjaameeriklast on söönud
geneetiliselt muundatud toitu juba 10 aastat.
Pole lisandunud uusi riske, mis ei kaasneks
samaväärse toidu söömisel.
8. INIMENE
72
8.1. Molekul – DNA, rakk – vöötlihasrakk, kude – lihaskude, organ – lihas, elundkond – tugija
liikumiselundkond.
8.2. Loomariiki: 1) inimese keha koosneb loomadele omastest rakkudest, 2) iseloomulik
aktiivne liikumisvõime.
Imetajate klassi:1) loote areng toimub emakas, 2) järglasi toidetakse piimaga .
8.3. 1) Veresoonte läbimõõdu muutumine. Väheneb või suureneb soojuse andmine
läbi kehapinna.
2) Higistamine . Eralduv higi jahutab kehapinda. 3) Külmavärinad.
Lihastööl eraldub soojus .
8.4. Juuksed muutuvad hõredamaks, lihasjõud väheneb, väheneb maitsmis - ja
haistmisretseptorite tundlikkus, kuulmine halveneb, kopsumaht väheneb, naha elastsus
väheneb vm.
8.5. 1) Kuni 30 eluaastani meestel ja naistel luude tihedus suureneb, 2) naiste luude tihedus on
väiksem, 3) pärast 50 eluaastat väheneb naiste luude tihedus järsult.
8.6. Südamelihas tugevneb, veresooned tugevnevad, kopsumaht suureneb, suureneb lihaste
toonus jt.
8.7.
Enne treeningut Treeningu ajal Pärast treeningut
Pulsilöökide arv 75 75-130 130-82
Aktiivse füüsilise koormuse ajal suureneb organismi energiavajadus . Selleks, et ATP süntees
intensiivistuks vajatakse rohkem hapnikku.
Anaeroobne glükolüüs. Piimhape kantakse mõne aja pärast verega maksa, kus see muutub
püroviinamarihappeks. Kui hapnikku on piisavalt, jätkub aeroobne protsess.
8.8. Pärilike haiguste avastamiseks.
8.9. Väär on kolmas väide. Suureneb lihaste mass.
8.10. 1) Noortel tekib sõltuvus alkoholist kergemini. 2) Alkohol põhjustab mitmeid haigusi.
8.11. Väitega nr 1 ei saa nõus olla, kuna suitsetamise kahjulik mõju organismile on
teaduslikult tõestatud. Suitsetajate hulgas on oluliselt rohkem näiteks kopsuvähki jt haigusi
kui mittesuitsetajate hulgas. Väide nr 2 kõrvalolijad on passiivsed suitsetajad ja mõju nende
tervisele on sama, mis suitsetaja tervisele.
8.12. Suitsetamine soodustab mitmete haiguste teket, mille ravi on kulukas. Eluea lühenemine
vähendab tööealiste elanike hulka.
9. ÖKOLOOGIA JA KESKKOND
9.1. Populatsiooni. Ahvenad tiigis.
9.2. C, G – kisklus, D – taimtoitlus, A, E – sümbioos, B – konkurents, H –
parasitism, F – kommensalism.
9.3. Erinevus: sümbioos on mõlemale osapoolele kasulik, parasitism ühele osapoolele kasulik
teisele kahjulik. Sarnasus: kirjeldavad suhteid kahe organismi vahel,
organismidevahelise suhete vormid. Sümbioos: sipelgas ja lehetäi, parasitism – inimene ja
paeluss .
9.4. Taimepopulatsioon: jugapuud Hiiumaal. Loomapopulatsioon: euroopa naarits
Hiiumaal.
73
9.5. Stabiilse populatsiooni korral on sündivate ja surevate isendite arv sama,
kasvavas populatsioonis ületab sündivus suremuse ja kahanevas populatsioonis
arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Vasakul graafikul on kujutatud
kasvavat ja paremal kahanevat populatsiooni.
9.6.
9.7.
Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid
1. parajalt niiskust
2. parajalt valgust
1. idanemiseks vajalikud
seenehüüfid.
2. tolmeldavad kindlad
mesilaseliigid
1. metsaraie
2. puisniitude
kinnikasvamine
9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur:
valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna
talle ei jätku valgust.
9.9. I – lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik – lehetäi – jooksiklane
– juttselghiir – hiireviu .
9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised , 2) teises ja kolmandas toiduahelas
puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline.
9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib
ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass
on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist.
9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete
vormiks on saaklooma ja kiskja suhe.
9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti
süvenemine.
9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm.
Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust.
Lendorav , euroopa naarits.
9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas ) hulga suurenemine.
Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist.
ÖKOLOOGILISED TEGURID
abiootilised tegurid biootilised tegurid
elukeskkond kliima organismid
74
9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest. Inimesel soodustab nahavähi teket.
9.17. Kasvuhooneefekti süvenemine. 1) Vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri
sattumist. 2) Kasutada rohkem alternatiivseid energiaallikaid.
9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata
loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses . 4) Bioplast
laguneb ilma töötlemata.
9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis
piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö
kontrolli.
9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim –
Sosnovski karuputk , tulnukloom – villkäppkrabi.
9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises
karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm.
9.22. Rohelise energia kasutamine – vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge,
sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid,
põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või
rohelise energia eeliste nimetamine.
Lõuna–Ameerikast Eestisse toiduainete sisseveo suurendamine. See tegevus suurendab Eesti
ökoloogilist jalajälge, sest kaasnevad suured kulud transpordile ja sellega kaasneb kütuste
põletamisel keskkonna saastumine .
Ühistranspordi kasutajate osakaalu suurendamine autoga liiklejate arvelt. See tegevus
vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest toimub autokütuste kasutamisega kaasnevate
keskkonnaprobleemide vähenemine.
Pakendite pandisüsteemi rakendamine. See tegevus vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge,
sest korduvkasutamine säästab ressursse.
10. EVOLUTSIOON
10.1. Keemiline evolutsioon. Võib eristada kolme etappi, mille tulemusena sünteesiti elu
tekkeks vajalikud ained. 3. Bioloogiline evolutsioon. Selle käigus on kujunenud bioloogiline
mitmekesisus Maal.
10.2. Hüpotees: lihtsamatest molekulidest moodustuvd elu tekkeks vajalikud molekulid
tingimustes, mis olid Maal pärast selle tekkimist.
Järeldus: kinnitab juba sõnastatud hüpoteesi.
10.3. Paleontoloogilised uuringud: maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste
organismide kivistisi. Molekulaarbioloogilised uuringud: võimaldavad hinnata erinevate
organismide sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega.
10.4. Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused. Osoonikiht takistab kiirguse
jõudmist Maale, nii puudub põhiline energiallikas protsesside toimumiseks. Tekkivad
organismid söödaks ära praegu elavate organismide poolt.
10.5. Kiiremini evolutsioneerub see populatsioon, mille liikmed paljunevad suguliselt.
Sugulisel paljunemisel on tõenäosus uute tunnuste tekkimiseks, mis osutuvad loodusliku
75
valiku seisukohast kasulikuks oluliselt suurem (kromosoomide ristsiire meioosis kui valmivad
munarakud, viljastumine).
10.6.
Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik
A E B C F D
Inimene kui liik tekkis Aafrikas, sealt toimus väljaränne, väljarännanud haru allus suunavale
valikule (F).
10.7. Ülemisel vasakul joonisel on kujutatud suunavat valikut, paremal stabiliseerivat ja all
lõhestavat.
10.8. Esimese lahti pealkiri on hele vorm ja teisel tume vorm.
10.9. Kopsuhingamine , jäsemed, keha on kaitstud nahaga.
10.10. Kohastumused ei ole täiuslikud. Näit. mesilase mürgiastel jääb kinni püsisoojaste
nahka ja see toob tavaliselt kaasa hukkumise.
10.11. Joonisel on ürglind. Temal esinevad roomaja tunnused näitavad, et linnud põlvnevad
roomajatest.
10.12. Bioloogiline isolatsioon: eri liikide isendid tavaliselt omavahel ei ristu. Näit. punane ja
must leeder õitsevad erineval ajal, et ei toimuks õietolmu kandumist ühelt taimelt teisele.
Geograafiline isolatsioon: ristumine on takistatud ruumilise eraldatuse tõttu. Ameerikas ja
Euroopas elavad naaritsad ei saa omavahel ristuda.
10.13. 3 – Suunav looduslik valik, 2 – Mutatsioonide teke, 1 – Geograafiline
isolatsioon, 4 – Ristumisbarjääri teke
10.14.
Mikroevolutsioon Makroevolutsioon
A D B C
10.15. Erineva päritoluga organismid sarnastuvad samasugustes elutingimustes. Näit.
lendorav ja nahkhiir.
10.16. Selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest osadest. Homoloogsus viitab ühise eellase
olemasolule, kes on aja jooksul läbi teinud mitmesugused muutused.
10.17. 1) Vabaneb suur hulk uusi elupaiku.
2) Bioloogiline konkurents on väike.
3) Kui kaasnevad kliimamuutused, muutuvad elukeskkonna tingimused, see viib uute
kohastumuste tekkeni.
10.18. Erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-
kujuline selgroog , inimahvidel kumer ; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane jm.
Sarnasused: kehaehituse üldplaan, füsioloogia, haigused jm.
10.19. Kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja
kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad
roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt vm.
10.20.
liik perekond sugukond
riik hõimkond
klass selts
76