BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID (8)

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID
SISUKORD
1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4
2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11
4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19
5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23
6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31
7. RAKENDUSBIOLOOGIA ..................................................................................................... 41
8. INIMENE.................................................................................................................................. 43
9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47
10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57
VASTUSED................................................................................................................................. 64
1. BIOLOOGIA UURIB ELU
1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti
KUDE, KOOSLUS , BIOSFÄÄR, ELUND , ISEND , POPULATSIOON
1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt
keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid . 3 punkti
taimerakk Viidumäe
luuderohud
DNA leht
lehe
põhikude
harilik luuderohi
Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda.
1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti
A) molekulaarsel tasandil
B) raku tasandil
C) liigi tasandil
D) ökosüsteemi tasandil
Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage
punktiirile sobiv täht.
…… Võrtsjärve kalaliikide määramine
…… viiruse genoomi uurimine
…… kromosoomide lahknemise uurimine
…… hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine
1.4. Kolmest esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon
alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata.
2 punkti
tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele.
tõene/ väär Taustinfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave.
tõene/ väär Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
RAKK
5
1.5. Teadlane uuris ühe mardikaliigi ökoloogilist amplituudi temperatuuri suhtes.
Saadud tulemused on kujutatud joonisel .
4 punkti
Sõnastage uurimuse küsimus.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Sõnastage uurimuse hüpotees.
.................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
Tehke kaks järeldust uurimustulemuste kohta graafiku alusel.
1) .............................................................................................................................................
................................................................................................................................................
2) .............................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
6
1.6. Katse läbiviimiseks on järgmised vahendid: 5 klaasalust, mõõtsilinder, kuiv liiv,
100 odra seemet, vesi, 10%, 5%, 2,5% ja 0,5% keedusoola lahused .
Millisele küsimusele saaks vastuse, kasutades nimetatud katsevahendeid? 5 punkti
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Sõnastage selle katse hüpotees.
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Kirjutage iga klaasaluse sisse, mida katse läbiviimisel sinna panete.
I II III
IV V
1.7. Seostage teadlane ja avastus. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Teadlasi on liiaga.)
3 punkti
A) K. E. von Baer …… raku esmakirjeldus
B) G. Cuvier …… imetaja munaraku avastamine
C) R. Hook …… geenide ahelduse avastamine
D) T. Morgan ….... DNA-molekuli struktuuri avastamine
E) J. S. Huxley …… pärandumise seaduspärasuste avastamine
F) G. Mendel …… esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria
G) C. Darwin
H) J. Watson ja F. Crick
1. ………….
2…………..
3. …………
1. …………
2. …………
3. …………
1. ………….
2. ………….
3. ………….
1. …………
2. ………….
3. …………
1. ………….
2. ………….
3. ………….
7
2. ORGANISMIDE KOOSTIS
2.1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett. 3 punkti
a).................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
b).................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
c).................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
2.2. Täiendage skeemi.
3 punkti
2.3. Skeem kujutab orgaaniliste ühendite jaotumist rühmadesse ning näiteid
nende kohta. Täiendage skeemi, täites lüngad.
4 punkti
Glükoos
Energeetiline varu organismidel
……..……………………
Varupolüsahhariid
taimedes
Tselluloos
…………………………..
…………………………
Varupolüsahhariid
loomades
Orgaanilised ained
………………..…….
hemoglobiin
……………..……….
RNA
süsivesikud
………..…………….
……………..……….
mesilasvaha
8
2.4. Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt
ilmneva faktiga. 4 punkti
Joonisel on kujutatud ...........................................................
a) .................................................................................................................................................
b) .................................................................................................................................................
c) .................................................................................................................................................
2.5. Nii süsivesikud, lipiidid kui valgud täidavad organismides kaitsefunktsiooni. Tooge üks
näide iga nimetatud ainerühma kaitsva toime kohta. 3 punkti
Süsivesikud: .............................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Lipiidid: ..................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Valgud: ...................................................................................................................................
9
2.6. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused.
Tehke valik järgnevast loetelust. 4 punkti
Riboos , fosforhape , adeniin , desoksüriboos, uratsiil, glütserool, tümiin
1- ………………………………………………..
2- ………………………………………………..
3- ……………………………………………….
4- ………………………………………………
2.7. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist.
6 punkti
Kirjutage ahelasse B vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluste sümbolid.
Joonisel on X-ga tähistatud ……………….………………..
Joonisel on Y-ga tähistatud ……………..…………………..
DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud ning tähistatud Z-ga nimetatakse
…………………
Milles seisneb DNA tähtsus?
a) ................................................................................................................................................
b) ................................................................................................................................................
10
2.8. Nimetage erinevate RNA molekulide ülesanded rakus. 4 punkti
Milline RNA on kujutatud joonisel?
Joonisel on …………
2.9. Võrrelge DNA-d ja RNA-d. Leidke 3 erinevust ja 2 sarnasust . 5 punkti
DNA RNA
Erinevused:
1. 1.
2. 2.
3. 3.
Sarnasused:
1.
2.
RNA ehk ribonukleiinhape
………… RNA
………………………
………………………
………… RNA
………………………
………………………
………… RNA
………………………
………………………
11
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS
3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena
märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama.
3 punkti
Mitterakulised
struktuurid
Eeltuumsed
A) loomad
B) bakterid
C) viirused
D) seened
E) taimed Päristuumsed
3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel
kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle
kohta kaks näidet. 2 punkti
1) .................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
2) .................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
3.3. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks
ülesandeks rakus?
2 punkti
See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell .
Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise
algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks . Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast,
sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA.
Kirjeldatud organell on ………………………
Selle organelli peamine ülesanne rakus on
…………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………....
12
3.4. Joonisel on kujutatud aine transporti läbi rakumembraani. 5 punkti
Nimetage joonisel X ja Y-ga tähistatud molekulid.
X-.......................................... Y- .................................................
Millist ainete transpordi viisi läbi rakumembraani on kujutatud joonisel?
...................................................................................................................................................
Nimetage veel kaks rakumembraani ülesannet peale ainete transpordi.
1)................................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht.
(Rakuosi on liiaga!) 3 punkti
A) rakumembraan ……..päriliku info säilitamine
B) kromosoom ……..fotosüntees
C) kloroplast ……..ainete valikuline liikumine rakku
D) leukoplast …….. rakuhingamine
E) ribosoom ……..ainete ensümaatiline lõhustamine
F) tsentrosoom ……..valkude süntees
G) mitokonder
H) lüsosoom
3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti
Organell Kirjeldus
1.
Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga,
kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub
glükoosi lõplik lagundamine. Kindlustavad hingamise raku tasandil.
2.
Koosnevad kahest osast. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad
tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad
valke.
3.
Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga.
Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi
molekule.
13
3.7. Kummal joonisel on kujutatud a) mitokondrit ja b) kloroplasti? 4 punkti
....................................... ...............................................
Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende
ehitusest ja ülesannetest rakus.
Erinevused: 1. ........................................................................................................................
.................................................................................................................................................
Sarnasused: 1. ........................................................................................................................
2. .............................................................................................................................................
3.8. Joonisel kujutatakse fagotsütoosi. 5 punkti
I II III
Kirjeldage protsessi toimumist .
I..................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
II ................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
III ...............................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Nimetage rakustruktuur, mis sisaldab selle protsessi läbiviimiseks vajalikke ensüüme.
....................................................................................................................................................
Fagotsütoos toimub ka inimeses. Miks see on vajalik?
...................................................................................................................................................
14
3.9. Joonise üks pool kujutab looma-, teine taimerakku. Kumb neist on
tähistatud A-ga, kumb B-ga?
5 punkti
A –ga on tähistatud ............................................. B-ga ......................................................
Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure. Tabelis on esitatud nende
rakustruktuuride põhiülesanded. Märkige iga ülesande juurde õige number.
Ülesanne Number joonisel
varustab rakku energiaga
juhib rakus toimuvaid protsesse
sisaldab varu-ja jääkaineid
transpordib aineid rakus ja osaleb ainevahetuses
Nimeta kaks taimeraku struktuuri, mis puuduvad loomarakus.
1. .......................................................................
2. .......................................................................
A B
1
2 3
4
15
3.10. Rakuteooria väidab:
1. Kõik organismid on rakulise ehitusega.
2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.
Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite
hulka. 4 punkti
Bakterid Viirused
1.
1.
2.
2.
3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes
paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid.
Iga nimetust viidake üks kord.
3 punkti
3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk
taimerakust? 2 punkti
Sarnasus- ...................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Erinevus- ...................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
16
3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need.
4 punkti
Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja
karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul
paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne
on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus
moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
1) ................................................................................................................................................
2) ................................................................................................................................................
3) ................................................................................................................................................
4) ................................................................................................................................................
3.14. Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi
paljunemist. 3 punkti
See organism on ………………………………….
Milleks inimene kasutab neid organisme toiduainetetööstuses? Tooge näited
erinevatest valdkondadest.
1) ...............................................................................................................................................
2) ...............................................................................................................................................
3.15. Parandage joonisel 2 viga.
2 punkti
17
3.16. Joonistel on kujutatud kahte erinevat etappi bakteri elust: pooldumist ja
spoori moodustumist.
4 punkti
Spoori moodustumist kujutab joonis ..................
Paljunemist kujutab joonis ...................
Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
Miks vajavad bakterid spoore ? ..................................................................................................
...................................................................................................................................................
Tooge näide, kuidas mõjutab inimest asjaolu, et bakterid moodustavad spoore.
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
3.17. Miks varem efektiivsed ravimid (nt. penitsilliin) on nüüd paljude haigustekitajate
suhtes kasutud? Andke lühike seletus.
2 punkti
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
3.18. Aega, mis kulub bakterirakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis,
nimetatakse generatsiooniajaks. Leidke joonise abil, kui pikk on bakteri A ja bakteri B
generatsiooniaeg ? 4 punkti
Bakteri A generatsiooniaeg on …….……….
Bakteri B generatsiooniaeg on …….……….
Millistest keskkonnafaktoritest sõltub bakterite paljunemiskiirus?
a)…………………………………………………………………
b)…………………………………………………………….……
c)………………………………………………………………….
18
3.19. Uuritakse temperatuuri mõju pärmseente elutegevusele. 6 punkti
1. Glükoosi lahus kuumutatakse, jahutatakse ja valatakse kolbi.
2. Lisatakse pärmseened.
3. Lahus kaetakse õhukese õlikihiga.
4. Teatud aja möödudes loendatakse minutis eralduvate süsihappegaasi mullide arv.
5. Katset korratakse erinevatel temperatuuridel.
Selgitage, miks kaetakse katses lahus õliga.
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Katsetulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.
Temperatuur (. C) Süsihappegaasi mullide arv minutis
4 0
20 8
30 22
40 6
50 0
Tehke järeldus, kuidas sõltub käärimise intensiivsus temperatuurist.
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Milline aine tekib katses veel peale süsihappegaasi?..........................................................
Selgitage, miks 50º juures ei eraldu enam süsihappegaasi.
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
19
Organisme, kes suudavad hapnikuta elada, on oluliselt vähem kui hapnikku vajavaid. Esitage
kaks põhjendust, miks see nii on.
1. ................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
2. ................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS
4.1. Võrrelge auto- ja heterotroofseid organisme, leidke neil üks erinevus ja kaks
sarnasust.
5 punkti
Nimetage üks autotroofne liik....................................................................
Nimetage üks heterotroofne liik.................................................................
4.2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside
hulka?
Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6
punkti
A- hingamine C- translatsioon
B- DNA replikatsioon D- käärimine
Süntees Lagundamine/ lõhustamine
Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal
lagundamis/lõhustamisprotsessid? Tooge kaks näidet.
Süntees
1..................................................................................................................................................
2..................................................................................................................................................
Lagundamine/lõhustamine
1..................................................................................................................................................
2..................................................................................................................................................
Autotroofid