Viirused (1)

Viirused
1796-esimene vaktsineerimine .
1880-esitati haiguse „Idu teooria“.
1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu.
Organism toodab viiruse vastu antikehi.
Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse .
Vaktsiin -surmasud või nõrgestatud viirus .
Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega.
Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped , evolutsioneeruvad, muteeruvad.
Eluta objektid-puudub ainevahetus , ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus.
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina.
Tal puuduvad elutunnused.
Viirus-bioloogiline objekt.
Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.
Viroloogia -teadus, mis uurib viirusi.
Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob.
Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot.
Kapsiid -kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse geenomi peremeesrakku.
Ümbris-koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist.
Viirus,mille peremeesrakuks on bakter nim. bakteriofaagiks.
Geenide ülesanded:
Replikatsioonigeenid-kindlustavad viiruse geenomi paljunemise.
Regulaatorgeenid -mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks).
Struktuurgeenid -kindlustavad viirusvalkude sünteesi.
Viiruseid jaotatalse nikleiinhappe alusel:
DNA-viirused(herpes,adeus,papilloon jne.)
RNA-viirused(punetised, lastehalvatus jm.)
DNA- ja RNA viirused(HIV,B- hepatiit jt.)
Viirushaigus-viiruse poolt põhjustatud haigus.
Viiruste paljunemine: viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist.
Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega( gripp ), toit ja jook (A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega (entsefaliit, marutaud ).
A-hepatiit ehk kollatõbi:
Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus.
Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired.
Peiteperiood -15-45 päeva. Vaktsiin-olemas.
B ja C hepatiit:
Levik-seksuaalkontakt, veri , kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused.
Peiteperiood-kuni pool aastat.
Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit).
Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele.
AIDS:
Levik-seksuaalkontakt, veri, rinnapiim.
Haigusnähud- immuunpuudulikkus .
Vaktsiin-puudub.
Hiv- nakkusele viitavad :lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine , pikaaegne palavik , köha, tugev kaalulangus, kõhulahtisus, nõrkus.