Organismide koostis (0)

• Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia).
  

• Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
  

• Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis.
  
• Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne.
  
• Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest.
  

• Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid.
  

• Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine.
  
• Pärilikkus on seaduspärasus, et järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
  
• Pärilikkuse kandajteks on kromosoomides paiknevad geenid .
  
• Geenidesse kodeeritud geneetilist infot kasutatakse kõigis eluprotsessides.
  

• Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel .
  

• Ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad.
  
• Otsene ja moondeline.
  
• Omandatakse uusi sise- ja välisehituse tunnuseid, kohanetakse kk-ga.
  
• Areng lõpeb surmaga.
  
• Eluiga sõltub pärilikkusteguritest ja keskkonnateguritest.
  

• Ärritustele reageerimine avaldub tihti liikumises.
  

• Kk-st tulevat infot võetakse vastu meeleorganitega ( närvisüsteemi reaktsioon ).
  
• Üherakulistel org-el närvisüst asemel valgumolekulid välismembraanis.
  

Elu organiseerituse tasemed

• Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks org tasemeks.
  

• Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped.
  
• Molekulaarbioloogia .
  

• Vahel eristatakse ka elu organiseerituse organelli taset.
  

• Raku sisemuses on mitmeid organelle ( tuum, ribosoomid , mitokondrid ).
  
• Rakkudest eraldades ei kanna nad enam elu tunnuseid.
  
• Organellid moodustuvad ainult rakkudes.
  
• Organellide koostööst tulevad raku omadused.
  

• Rakk on elu esmane org tase, kus ilmnevad elu kõik tunnused.
  

• Avalduvad kõige selgemini üherakulistel.
  
• Hulkraksetel on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotatud.
  
• Tsütoloogia.
  

• Kude on samuti üks elu org tase.
  

• Rakud on enamasti diferentseerunud – nende ehitus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega.
  
• Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe.
  
• Põhilised koetüübid: epiteel -, lihas-, närvi- ja sidekude.
  

• Organit võib lugeda elu org tasemeks.
  

• Koed on koondunud organitesse e elunditesse.
  
• Organ on kudede kogum, mis täidab kindlat funkts.
  

• Elundkond on ka elu org tase.
  

• Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse e organisüsteemidesse.
  

• Rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse org tasemeks peetakse organismi.
  

• Iga organismi talitlused sõltuvad elundite ja elundkondade koostööst.
  
• Nende regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus.
  
• Neuraalne regulatsioon – regulatsioon närvisüsteemi vahendusel.
  
• Humoraalne regulatsioon – veres esinevate hormoonide jt keem ühendite vahendusel
  

• Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse org tase.
  

• Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni.
  
• Liik jaguneb populatsioonideks.
  
• Populatsioonisiseselt on mitmeid eluavaldusi, mille esinemine ühe org puhul on võimatu (suguline paljunemine).
  

• Liik on üks peamisi org tasemeid.
  

• Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus.
  
• Liigi tasemel lisandub eluslooduse omadusi, mis organismi või pop puhul ei ilmne.
  
• Nt. Iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides kindel geenide kogum, nõudlused elukk-le.
  

• Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
  

• Ühisel terr-l omavahel toitumissuhetes olevad org-d moodustavad koos kk-ga ökosüsteemi.
  
• See on isereguleeruv süsteem, mille pop-de koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena.
  
• Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär.
  
• See hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
  

Organismide üldine keemiline koostis

• Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest.
  
• Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained.
  
• Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele.
  
• Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus.
  
• Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid.
  
• Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski.
  
• Erinevate rakkude keem elementide sisaldus on üldiselt ühesugune.
  

• Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku.
  

• Need kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse.
  

• Veidi vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit.
  

• Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P, S) moodustavad 98% raku keem elem-de kogumassist.
  
• Nimetatakse makroelementideks.
  

• Mikroelementideks nimetatakse teisi keem elemente, mida leidub ülivähe kuid mis on hädavajalikud organismide norm-ks elutegevuseks ( soolad ).
  

• Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi.
  

• Kõige enam on organismides anorgaanilisi aineid (üle 80%).
  

• Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke.
  

• Neil on täita rakus palju ülesandeid (14%).
  

• Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid.
  

• Lipiidid(2%) – rasvad , õlid, vahad.
  
• Sahhariidid(1%) – glükoos, tärklis, tselluloos .
  
• Need ühendid kuuluvad rakustruktuuride koostisse, on org-i energiaallikateks .
  

• Nukleiinhapete sisaldus on madal kuid nad on vajalikud kõigile rakkudele.
  

• DNA – pärilikkuse kandja, selle esinemine kui üks elu tunnustest.
  
• RNA – molekulidel oluline roll päriliku info avaldumises.
  

Anorgaanilised ained

• Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku.
  

• Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti
  

• Lisaks veele esineb happeid, aluseid, ja sooli.
  

• Need ühendid on enamasti dissotsieerunud olekus.
  
• Nendest moodustuvad ioonid : katioonid ja anioonid.
  

• Katioonidest on olulised H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe2+ ja Fe3+.
  

• Kaalium - ja naatriumioonid (K, Na): osalevad närviimpulsi moodustumises.
  
• Ammooniumioon (NH4): tekib valkude lagundamise käigus.
  
• Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse.
  
• Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga).
  
• Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel.
  

• Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-.
  

• Karbonaatioonid ( HCO3 -, CO3-): tekivad süsihappegaasi lahustumisel vees.
  
• Fosfaatrühmad ( H2PO4 -, HPO4-): nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad.
  
• Jood (I-): vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
  

• H ja OH- ( vesinik ja hüdroksüülioonid): mida suurem H-ioonide kontsentratsioon, seda happelisem kk, OH- ioonidel aluselisem lahus.
  

Orgaanilised ained

• Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud
  

• Neid nimetatakse biomolekulideks, moodustuvad elutegevuse tulemusel.
  
• Biomolekulid on ka aminohapped , nukleotiidid, vitamiinid jt.
  
• Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad talitlusi ja omavahelist koostööd, osalevad aine- ja infovahetuses kk-ga.
  

• Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid.
  

• Bioaktiivsed ained – väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi.
  
• Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka.
  
• Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained.
  

• Sahhariidid e süsivesikud.
  

• Ühendid, mille koostises süsinik, vesinik ja hapnik.
  
• Jaotus: mono -, oligo- ja polüsahhariidid.
  

• Monosahhariidid e lihtsuhkrud .
  

• Süsiniku aatomeid 3-6.
  
• Riboos ja desoküriboos: kuuluvad nukleiinhapete koostisesse.
  
• Riboosijäägid on RNA-s, desoksüriboosijäägid DNA-s.
  
• Glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur): organismide energiaallikad.
  

• Oligosahhariidid
  

• Moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel.
  
• Glükoos + fruktoos = sahharoos (roo- ja peedisuhkru koostisosa ).
  
• Glükoos + glükoos = maltoos ( linnasesuhkur).
  
• Glükoos + galaktoos = laktoos (piimasuhkur).
  
• Kasutatakse energia saamiseks.
  

• Polüsahhariidid
  

• Ehituslikeks lülideks on monosahhariidid.
  
• Tärklis, tselluloos, glükogeen.
  

• Lipiidid (rasvad, õlid, vahad, steroidid).
  

• Organismide energiaallikad.
  
• Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel.
  
• Steroidid: kolesterool , hormoonid, vitamiin D.
  

Valgud e proteiinid

• On aminohapetest moodustunud polümeerid.
  
• Moodustuvad vaid elusorganismides.
  
• Nimetatakse koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks.
  

• Kõigi aminohapete koostises on aminorühm (-NH2) ja karboksüülrühm (-COOH)
  

• Aminorühmal on aluselised omadused, karboksüülrühmal happelised .
  
• Molekuli ülejäänud osad tähistame R-ga.
  
• Peptiidside – kahe amonihappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side.
  
• Valgu molekulis on pept-sidemetega ühendatud aminohappejääke.
  
• Valgud koosnevad enamasti ühest või kahest ahelast .
  

• Valgud täidavad organismis ensümaatilist
  

• Ensümaatiline: ensüümid on keem reakts kiirust reguleerivad valgud.
  
• Ehituslik: valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse.
  
• Transport: valgud juhivad kindlat tüüpi molekule raku sisse ja sealt välja( hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kudedesse).
  
• Retseptor: edastavad väliskeskkonna infot rakku (maitse tundmine ).
  
• Regulatoorne: mitmed valgulised hormoonid ( insuliin – veresuhkur).
  
• Kaitse: võõrkehade vastu moodustuvad veres antikehad.
  
• Liikumis: kontraktsioonivalgud – muudavad oma struktuuri ja sellega molekuli mõõtmeid( lihasvalgud ).
  
• Energeetiline: valkude lagundamine energiapuudusel, kui lipiidid ja sahhariidid on ammendunud.