Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakukeemia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on vee mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises?
Rakukeemia kordamisküsimused (26-61)
1. Levinumad keemilised elemendid, ained elusorganismides.
  • makroelemendid 99% - C, H, N, O, P, S
  • mikroelemendid - Ca, Mg, Fe, Au, Na, Cl, K, F, Cu, I, Zn ….. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi
    2. Vee tähtsus.
    1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett.
    2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus.
    3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi .
    4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu.
    5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks.
    3. Anioonide ja katioonide ülesanded. Anioon - ; katioon +
  • Raud(+) - seob organismile vajaliku hapniku, annab verele punase värvuse
  • Kaltsium(+) - tagab hammaste ja luude tugevuse, osaleb vere hüübimisel, reguleerib organismis vee hulka
  • Naatrium+ kaalium (+) - tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasikandumist, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja
  • Fluor (-) - suurendab kaltsiumi ladestumist hambaaukudesse, kaitseb hambaemaili (takistades suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks suus )
  • Jood(-) - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude sünteesis, joodist sõltub väikelaste kasv, vaimne areng, organite kasv ja organismi ainevahetuse kiirus
  • Magneesium (+) - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil, reguleerib südamelihase tööd
    4. Sahhariidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded.
    Lihtsuhkrud – kõige lihtsamad süsivesikud , koosnevad 3-6 süsinikuaatomist.
    Glükoosenergiaallikas taimedele, rakkude põhiline toitaine , glükoosist koosnevad kõik suuremate süsivesikute molekulid, üleliigne glükoos ->tärkliseks, glük ->sahharoos- lauasuhkur
    Fruktooslihtsuhkur , puuviljasuhkur, puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades
    Riboos ja desoksüriboos – viiesüsinikulised lihtsuhkrud, RNA ja DNA koostises
    1) monosahhariidid – 5-6 süsinikuaatomit.
    2) disahhariidid – 2 liitsuhkrut
    3) oligosahhariidid – 2-10 lihtsuhkrut, lahustuvad hästi vees, liiguvad org. kiiresti, kergesti omastatavad
    4) polüsahhariidid – sajad või tuhanded lihtsuhkrud
    5. Lipiidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded.
  • Lihtlipiidid: Ehitus - glütserool (lahustub vees) + 3 rasvhappejääki (ei lahustu vees) - küllalt lihtsad orgaanilised molekulid, koosnevad tavaliselt süsinikust, vesisikust, hapnikust       Nt: mesilasvaha
               Jaguneb: 1) rasvad - loomsed , tahked ; transrasvad-hüdrogeenitud taimerasvad- tahked
                                                küllastunud rasvhapped : ainult üksiksidemed - tahked
                              2) õlid - enamasti taimsed, vedelad, rasvhapped küllastumata (2 ja 3-side)
                              3) vahad - nii taimne kui loomne, tahked;
                              4) kolesterool - tagab membraanide
                                      läbitavuse, rasvade seedimiseks, kui seda on liiga palju, tekitab
                                      südame ja veresoonkonna haigusi
  • Liitlipiidid: Ehitus - glütserool+2 rasvhappejääki (1 rasvhappe asemel 3-st on midagi     muud) : fosfaatlipiidid, Steroidid : mees-, naissuguhormoonid  Nt: östrogeen, D- vitamiin , testosteroon
    Lipiidide ülesanded:
  • varuaineks loomadel-taimedel
  • energiaallikad
  • ehitusmaterjaliks - nt vahad, fosfolipiidid
  • moodustavad kaitsekihi - siseorganite ümber, linnu tiibade ümber, taimelehtedele
  • on lahustiks
  • läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid
  • on lähteaineks
    6. Valkude ehitus ja ülesanded.
       
        Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet, asendamatuid aminohappeid organismis on 8, mida saame toiduga). Neid aminohappeid ühendab peptiidside. Valkude struktuuriastmed on:
  • Primaarstruktuur - aminohapetest ahel
  • Sekundaarstruktuur - ahel keerdub heeliksisse või volditakse
  • Tertsiaalstruktuur - heeliks keerdub gloobuliks või volditud ahelast moodustub fibrill
  • Kvaternaarstruktuur - mitu gloobulit või fibrilli koos
    Valgu ülesanded:
  • võimaldada/kiirendada reaktsioone
  • kuuluvad paljude rakuosade koostisesse - hea ehitusmaterjal (nt küünised, suled jne)
  • aitavad ainetel liikuda - transportvalgud
  • vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel - retseptorvalgud
  • reguleerivad organismi
  • kaitsevad võõraste orgaaniliste ühendite vastu
  • oma struktuuri muutmisega muutuvad ka molekuli mõõtmed - muundavad keemilise energia mehhaaniliseks - liikumine
  • neid kasutatakse energia saamiseks
  • on varuaineks toiduks arenevatele organismidele
    7. Valgu de- ja renaturatsioon .
  • denaturatsioon : valgu kõrgemat järku struktuuri lagunemine välise teguri, nt temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise (nt vispeldamine) toimel
  • renaturatsioon: kõrgemat järku struktuuride taastumine
    8. DNA ehitus ja ülesanded.
        
       DNA - desoksüribonukleiinhape - mitokondrites, rakutuumas , kloroplastides
      Ehitus: kaks heeliksisse keerdunud ahelat, mis on kokku pandud nukleotiididest. Nukleotiidid on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikualusest. Nukleotiidid omakorda sisaldavad 4 lämmastikalust: adeniin , guaniin , tsütosiin, tümiin. (adeniini ja tümiini vahel on kaksikside, tsütosiini ja guaniini vahel kolmikside  -- nukleotiidid on seotud vesiniksidemetega).
        DNA ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine
    9. RNA ehitus ja ülesanded.
     
      RNA - ribonukleiinhape - mitokondris, rakutuumas, tsütoplasmas, ribosoomis, kloroplastis
        Ehitus: 1 ahel, kohati 2 ahelat, koosneb nukleotiididest, mis koosnevad samuti kolmest osast nagu DNA: lämmastikalusest, fosfaatrühmast ja riboosist. Samuti 4 lämmastikualust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil (tsütosiini ja guaniini vahel kolmikside ja adeniini ning uratsiili vahel kaksikside).
        Rakus on 3 erinevat tüüpi RNA molekule:
  • informatsiooni - RNA (info valgu koostise kohta)
  • transport - RNA (transpordivad aminohappeid) - 61 erinevat
  • ribosoomi - RNA (korraldab ribosoomis valgu sünteesi)
    Lisaks mikro RNA-d (mõjutavad erinevaid protsesse)
    RNA ülesanded: päriliku info elluviimine
    10. DNA ja RNA võrdlus.
  • Nime erinevus
  • Koostises oleva suhkru erinevus - desoksüriboos (DNA), riboos (RNA)
  • 4 lämmastikualust - A,G,C,T (DNA) ja A,G,C,U (RNA)
  • Struktuur- kaksikheeliks (DNA) ; lühemad üksikahelad (RNA)
  • Leidumiskoht
  • Peamine ülesanne
    11. Milline on vee, mineraalainete ja biomolekulide  osa tervislikus toitumises?
         Normaalseks elutegevuseks on oluline vedeliku tarbimine. Vesi on organismile hädavajalik lahustina , lisaks osaleb vesi mitmetes reaktsioonides, transpordib aineid ja on seotud paljude muude protsessidega.
          Mineraalained on organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a suurtes kogustes sisalduvad süsinik , vesinik, hapnik, lämmastik toitainetes . Igal elemendil on oma ülesanne, nt: magneesium on vajalik luude ehitamiseks, fosfor energia tootmiseks, kloor ioonlahuste tootmiseks organismis jne.
          Biomolekulid on nt süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped . Selleks, et biomolekule üles ehitada ja nende tööd käigus hoida, peab igapäevane toit olema mitmekesine ja sisaldama erinevaid toitaineid optimaalses vahekorras.
  • Rakukeemia #1 Rakukeemia #2 Rakukeemia #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SeksikasKahvel Õppematerjali autor
    Rakukeemia kordamisküsimused (26-61)

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide koostis-Vesi-Süsivesikud-Lipiidid-Proteiinid-Nukleiinhapped
    7
    pdf

    Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped.

    Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b. vesinik - vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises c. hapnik - 95% hapnikust kasutavad organismid toit

    Bioloogia
    Organismide koostis
    10
    doc

    Organismide koostis

    Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab ve

    Bioloogia
    Konspekt - Organismide koostis
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojus

    Bioloogia
    Bioloogia 11-klass konspekt
    12
    docx

    Bioloogia 11. klass konspekt

    1. Biomolekulid ­ elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS ­ Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust, lämmastikust, hapnikust, fosforis

    Bioloogia
    Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
    4
    odt

    Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

    Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus ­ üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ri

    Bioloogia
    Orgaanilised ja anorgaanilised ained
    4
    pdf

    Orgaanilised ja anorgaanilised ained

    Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi ­ 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitlu

    Bioloogia
    Bioloogia KT- inimene-tervislik toitumine-elu tunnused
    6
    docx

    Bioloogia KT- inimene, tervislik toitumine, elu tunnused

    Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Organell 3. Rakk 4.kude 5.elund 6.elun

    Üldbioloogia
    Organismide koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained-DNA ja RNA võrdlus
    6
    doc

    Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

    BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaanil

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun