Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rakubioloogia kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel ?
  • Kus paikneb selle järjestuse retseptor ?
  • Millises raku piirkonnas ?
  • Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada ?
  • Mis on nende ülesanded ?
  • Kus toimub selliste lipiidide süntees ?
  • Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse ?
  • Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud ?
  • Mis on transtsütoos ?
  • Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel ?
  • Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne ?
  • Milline on valkude transpordi erinevus tsütoplasma-ER-i ja tsütoplasma-tuuma vahel ?
  • Kui suur on tuumapoori difusioonipiir ?
  • Mis on rakus nende ülesandeks ?
  • Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest ?
  • Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus ?
  • Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla ?
  • Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju ?
  • Miks ribosoomide koostises olevat kolme RNA molekuli ühise pre-RNA-na sünteesitakse ?
  • Kus paikneb rakutuumas enamasti heterokromatiin ?
  • Milles seisneb geenide positsiooniefekt ?
  • Millised on kolm kromosoomi säilitamiseks vajalikku struktuurielementi ?
  • Miks telomeerid lühenevad ?
  • Mis juhtub rakuga, kui telomeerid on raku põlvkondade vältel täielikult kadunud ?
  • Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast ?
  • Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi ?
  • Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA ?
  • Millises rakutsükli faasis on eukarüoodi kromosoomid kõige rohkem kokku pakitud ?
  • Kuidas neid nimetatakse ?
  • Millistest histoonidest moodustub nukleosoom (mitu histooni ja millised histoonid) ?
  • Mis on tema teadaolevad ülesanded tuumas ?
  • Millised piirkonnad on selle jaoks DNAs ?
  • Mida mõeldakse eukarüoodi geenide segmenteerituse all ning mis toimub splaissingu käigus ?
  • Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA (mRNA-d mitte arvestades) ?
  • Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid ?
  • Mis on kaotanud oma funktsiooni. fMillised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka ?
  • Kust tuleneb retrotransposoni „retro“ nimetus ?
  • Millised ensüümid vahendavad transposonide (1) ja retrotransposonide (2) transponeerumist ?
  • Kui suure protsendi inimese genoomist moodustavad transponeeruvad elemendid ?
  • Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla ?
  • Mis tagab enamike valguliste transkriptsioonifaktorite DNA-ga seondumise spetsiifilisuse ?
  • Kuidas saab RNA polümeraasi ligipääsu geeni ees asetsevale promootorile takistada ?
  • Mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega ?
  • Keskkonnamõjude suhtes ?
  • Millises mRNA molekuli osas asub info tema rakusisese suunamise kohta ?
  • Mida mõeldakse selle all, et geeniekspressioon on mürarikas ?
  • Mis on selle tulemus ?
  • Mis on nende funktsiooniks ?
  • Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub ?
  • Millises rakutsükli faasis see rakk on ?
  • Millise rakuga on tegemist ?
  • Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus ?
  • Kuidas mitokondrites pmf tekib ?
  • Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse ?
  • Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli ?
  • Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil ?
  • Mis toimub elektronide transpordi ja oksüdatiivse fosforüleerumise lahutamisel ?
  • Milliste mitokondri piirkondade vahel ja kust kuhu prootonid liiguvad ?
  • Kuidas ja kus valgusenergia muutub keemiliseks energiaks fotosünteesi protsessis ?
  • Mitu H+ transporditakse 2H20 oksüdeerumisel vabanenud elektronide liikumisel fs ETA-s, kui palju ATP - d on võimalik selle arvel sünteesida ?
  • Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad ?
  • Millised valgud vajalikud ?
  • Kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine ?
  • Kuidas aksoneemi struktuur tagab liikumise ?
  • Millise mootorvalguga võiks olla tegemist ?
  • Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad ?
  • Kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus ?
  • Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest ?
  • Millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides ?
  • Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse ?
 
Säutsu twitteris
RAKUBIOLOOGIA
Prokarüoot
Eukarüoot
Raku suurus
1-10 μm
5-100 μm
Organellid
Puuduvad või vähe
Tuum, mitokonder , kloroplast
Tuum
Puudub
Esineb
Rakumembraan
Esineb (ei sisalda steroole,
vaid hepanoide)
Esineb
Mitokondrid
Puuduvad (oksüdeerumist
katalüüsivad ensüümid
seotud rakumembraaniga)
Esineb
Ribosoomid
Esinevad (70S)
Esinevad (S80)
Tsütoskelett
Puudub
Esineb
Mitoos , meioos
Puudub
Esineb
DNA struktuur
Rõngas, ( kromosoom ja
plasmiidid) tsütoplasmas
Lineaarne, erinevad kromosoomid , histoonid ,
paiknevad tuumas
RNA ja valk
Süntees samas kohas
RNA tuumas, valgud tsütosoolis
Metabolism
Anaeroobne+ aeroobne
Aeroobne
Rakuline organiseeritus
Peamiselt üherakuline
Peamiselt hulkraksed
  • Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi
  • Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi

  • Sümbiontsed bakterid , mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium

Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel?
Kahekordne membraan sisemise membraani koostis on sarnane bakteriraku membraani koostisega.
Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub.
DNA on rõngaskromosoomi kujul nagu bakteritel, histoonid puuduvad.
Operonide esinemine DNAs.
Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega.
Membraanid
Ülesanded
Ainete transport
Metaboolsete jääkide eraldamine rakust
Tsütoplasma pH säilitamine
Tsütoplasmas teatud osmootse jõu hoidmine
Organellides spetsiifiliste tingimuste hoidmine
Membraanid koosnevad lipiidide kaksikkihist, mida läbistavad integraalsed valgud. Lipiidid takistavad rakus esinevatel polaarsetel ühenditel kiiresti rakust välja difundeeruda.
Raku membraani paksus 6~10 nm
Membraanide valgud
Integraalsed e transmembraansed- läbivad ühe või mõlemad lipiidsed kaksikkihid
Perifeersed- paiknevad lipiidse kaksikkihi tsütoplasma või väliskeskonna poolsel pinnal.
Väliskeskonna poolsed valgud osalevad rakk -rakk äratundmises ja signaalide ülekandmises, taimedel ka tselluloosi sünteesiks rakuseinas.
Tsütoplasma poolsed osalevad tsütoskeleti sidumises valkudega, signaalide ülekandes.
Integraalsed osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis .
Integraalsete membraanide valgud omavad vähemalt ühte segmenti, mis koosneb hüdrofoobsest või laenguta aminohapetest ja on seetõttuhüdrofoobsete vastasmõjudega kinnitatud lipiidide kihti. Hüdrofoobne piirkond on ümbritsetud + laenguga aminohappega, et takistada piki membraani libisemist (+ laenguga aminohappe seotud fosfolipiidi – laenguga peaga)
Perifeersed valgud kinnituvad vesinik - või ioonsete sidemetega integraalsete valkude külge aga ka lipiidide polaarsete peade külge.
Membraanivalkude funktsioone:
Ainete transport rakkude vahel
Membraani struktuuri hoidmine
Signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt
Rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega
Tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga.
Membraanide lipiidid
Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on
trans asendis ehk E- isomeerid .
Fosfolipiidid on membraani põhiliseks lipiidseks komponendiks ja neil on struktuuris polaarne pea ja kaks hüdrofoobset saba.
Steroidid (kollesterool puudub prokarüoodi plasmamembraanis.)
Sahhariidid
Võivad olla seotud nii lipiidide kui valkudega
Olulised rakk-rakk äratundmisreaktsioonides
Membraanikomponendid:
Lateraalne difusioon on ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine.
Membraanide dünaamilisust (voolavust) mõjutavad:
Lipiidide küllastatus - küllastamata rasvhapped muudavad paindlikumaks (mida rohkem seda voolavam)
Kolesterool membraani koostises (alandab sulamispunkti )
Temperatuur
Membraani sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek (St. membraan läheb liposoomide lahuse kuumutamisel geelisarnasest struktuuri faasist üle mobiilsemasse vedelasse faasi).
Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid , mille abil saab toota
suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku
tunnused.
1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga
2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b- lümfotsüüdid
liidetakse müeloomirakkudega
3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud
4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas
5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine
ELEKTROKEEMILINE POTENSIAAL VIHIKUST!
Aktiivse transpordiga, mis vajab täiendavat (ATP) energiat on tegemist kui ioonide (ainete) liikumine toimub piirkonnast kus ainete elektrokeemiline potensiaal on madalam, piirkonda, kus aine elektrokeemiline potensiaal on kõrgem (nt ATP- aasid ).
Passiivse transpordi korral pole vaja täiendavat (ATP) energiat, sest ainete liikumine toimub kõrgema elektrokeemilise potensiaaliga piirkonnast madalama potensiaali suunas (nt ioonkanalid ).
1.Difusioon läbi lipiidide (Peamiselt hüdrofoobsed ja väikese molekulmassiga polaarsed( etanool ) ühendid, gaasid)
2. Difusioon valkude vahendusel
Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus/ elektrokeemiliste potensiaalide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel.
Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskonnaga
Mõõdetakse voltides. Membraanipotensiaal on negatiivne, st tsütoplasma poolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes/ tsütosoolis on negatiivsete ioonide ülekaal.
Membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi:
Ainete elektrokeemiliste potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis
Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani - moodustub elektriline
potensiaal e difusioonipotensiaal.
Jätkuvalt säiluva difusioonipotensiaali põhjuseks on nn “pumpade” funktsioneerimine
rakumembraanis . (Pumpadeks nim membraanide transportsüsteeme, mis ainete transpordiks kasutavad vahetult ATP energiat - osalevad aktiivses transpordis)
Membraanipotensiaali tekitavat transporti nimetatakse elektrogeenseks transpordiks.
Membraanipotensiaalide väärtused: Rakumembraan -70mV, kloroplastil -30mV, mitokondril -180 mV
NERNSTI VÕRRAND VIHIKUST
Vee liikumine toimub osmoosi teel.
Vesi liigub väiksema lahuse kontsentratsiooniga piirkonnast suuremasse
Rakud peavad paiknema isotoonilises lahuses, et rakk ei paisuks või kuivaks osmoosi tõttu.
Sise- ja välislahuse võrdse kontsentratsiooni hoidmiseks on olulised membraanides paiknevad transpordisüsteemid (Na+/ K+ - ATPaas )
K/Na-ATPaas on aktiivtransport , mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll.
Akvaporiin koosneb kuuest transmembraansest alfaheeliksist, kusjuures nii amino kui karboksü ots jäävad tsütosooli poole. Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud
ained, sõltuvalt akvaporiinist.
Reguleerivad veevoolu
Kanalivalkude avatust mõjutavad:
Elektriline signaal (membraanipotentsiaal), keemiline signaal. (teatud ühendite seostumine
kanali valguga) Lisaks ka temperatuur, mehaaniline jõud ja fosforüleerimine.
Sekundaaraktiivne transport ei kasuta otseselt ATP energiat, et aineid transportida, vaid
elektrokeemiliste potentsiaalide erinevust. Transportvalkudeks antipordid ja sümpordid. Nt Glükoosi transporditakse niimoodi rakku koos Na ioonidega.
Aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel (moodustud aksoni ja neuroni
kokkupuutekohas). Aktsioonipotentsiaali kestvus on umbes 1-2 ms.
Sünaps on kahe neuroni ühenduskoht, kus toimub impulsi edasiliikumine ühelt rakult teisele.

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil
neuron ( närvirakk ) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule
Närviimpulsi teke ja liikumine
Stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad jörgneva neuroni pinnaga
Lokaalne neuroni membraani depolarisatsioon
Membraanipot sõltuvate Na kanalite avanemine, Na+ sisenemine , aktsioonipotensiaali teke, Na kanalite sulgumine
Avanevad membraanipot sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub puhkeseisundi membraanipotensiaal, K kanalid sulguvad
Membraanipotensiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel, seega impulss liigub ainult ühes suuas.
+40mV juures avanevad pingesõltuvad K+ kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse
membraanipotentsiaali (repolarisatsioon).
Membraani depolariseerumine aktsioonipotensiaali toimel on tingitud ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise. Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne.
Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K
kanalid ja K voolab rakust välja, toimub membraani repolariseerumine esialgsele membraanipotentsiaali väärtusele (~ - 60 mV) närviimpulsi tekkel, normaliseerides potentsiaali.
Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis membraani depolariseerumine võib toimuda
nt. Na või Ca sissevooluga vastavatest kanalitest.
Närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud :
Na+ kanalid, K+ kanalid, Na+/K+ pump , ligandiseoselised kanalid
Närviimpulsi edasiliikumise kiirus on 100-120 m/s
Müeliinikihti on aksonite ümber vaja, sest suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö “hüppab” ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdi(tsentraalses närvisüsteemis).
Impulsi liikumine läbi sünapsi
Aktsioonipotensiaal jõuab neuroni terminaalini
Neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini
Avanevad ligandiseoselised kanalid, Na siseneb, membraan depolariseerub ja tekib Ap
Ajutegevust toetavaid signaalmolekule:
Serotoniin , dopamiin, endorfiinid .
Lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule
Atsetüülkoliin, (nor) epinefriin (südametegevus).
Sclerosis multiplex ( hulgiskleroos ) tekkimise põhjusi
Müeliini kadumine pea- ja seljaajust
Autoantikehade tootmine müeliini vastu või vastavate proteaaside tootmine
Transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi
Mootorneuronite probleemid
Na+ kanalid
Tsüstiline fibroos
Cl – kanalid
Bipolaarsed häired
Na+ /K+ -ATPaas
Südametegevuse häired
Na+ /K+ -ATPaas
Resistentsus ravimite suhtes ja kemoteraapiale
ABC pump (multi-drug resistance)
Värvipimedus
[H+] gradient kui pump (rodopsiin)
ENDOMEMBRAANID

Tsütoplasmavõrgustik = ER ja sekreetoorne rada
ER/Golgi vahendusel sekreteeritavad valgud
Proteaasid , glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin.
SRP (signaali äratundja partikkel ) on proteiin-RNA kompleks . Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid +RNA.
Vajalik valgu signaaljärjestuse äratundmiseks
Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor ?
N-terminaalses otsas korduvad leutsiini jäägid ning ka lüsiini jäägid. Signaaljärjestus komplekseerub SRP-ga, translokaatoriga. Selle järjestuse retseptor on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku SRP P54 subühikus. Ning translokaatorid paiknevad ER-s.
Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas ) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus
Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondro ja tuuma vahel
Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid
Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs , oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke
Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus?
Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks (ingl.k light chains). Moodustub tsütosoolis. Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise.
Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks
ER membraani tsütoplasma poolsel küljel toimub kõigepealt kahe N-atsetüülglükoosamiini (GlcNAc) seostumine membraanis paikneva dolihoolfosfaadi külge. Järgneb viie mannoosi jäägi liitumine. Seejärel toimub dolihhooli liikumine ER luumeni poolsele küljele fosfolipiidi translokaasi e flipaasi toimel. Luumenis lisatakse täiendavad 4 Man ja 3 Glc jääki ja kompleks Glc3Man9GlcNAc2 on moodustunud dolihhooli küljes. Glükoosi jäägid on signaaliks, et oligosahhariid on ‘valmis’.
Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik
Vajalik N-seoselist sahhariidset jääki sisaldavate valkude õige konformatsiooni moodustumisel. Ainult õigesti voltunud valgud liiguvad ER-st Golgi kompleksi.
Mis määrab A, B, O vererühmad .
Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal.
Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha.
Vastavasse kohta lisada +
DOONOR
A
B
AB
O
AKTSEPTOR
A
B
AB
O
Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega?
Nn ’reesusvaksineerimine’ – reesusnegatiivsele rasedale naisele antakse hiljemalt 2-3 ööpäeva pärast reesuspositiivse lapse sündi antikehakontsentraati (anti-D-immunoglobuliini). See takitsab ema vereringesse sattunud lapse punaliblesi ema immuniseerimast.
Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin.
  • COP I : Golgi  ER (retrograadne transport)
  • COP II : ER  Golgi (anterograadne transport)
  • Klatriin : Rakumembraan  lüsosoom (entotsütoos)

Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel.
  • KDEL järjestus tagab, et ER luumenis esinevad valgud jäävad sinna püsima ja ei sekreteerita raku pinnale või lüsosoomidesse.
  • Man-6-P järjestus tagab lüsosoomi valkude transpordi lüsosoomidesse.

Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist.
Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis. GTPga seotud kujul on seotud organelli või transportvesiikuli membraaniga GPI ankruga ja aktiivne. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab efektoriga, mis on vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab efektoriks võivad olla mootorvalgud , mis transpordivad vesiikuleid piki mikrotorukesi või filamente märklaudmembraanini. Rab valgu seostumisel Rab efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T-SNARE valguga. V-SNARE tüüp on iga transportvesiikuli tüübi puhul spetsiifiline ja tagab kokkusulamise kõige märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE. Seega spetsiifilisus on kindlustatud ka V-SNARE – T-SNARE vastastikuse toimega.
Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada?
Rakumembraan, lüsosoom, vakuool , peroksüsoomid, Golgi kompleks, ER, endosoom
Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded?
  • VLDL – sekreteeritakse maksarakkudest ja kannavad sünteesitud triglütseriidid rasvarakkudesse
  • IDL – veres tavaliselt puuduvad, VLDL ja LDL vahepealsed
  • LDL – transpordivad kolesterooli maksast keharakkudenid.
  • HDL – koguvad kolesterooli keharakkudest ja viivad tagasi maksa

Kuidas tagatakse valkude õige konformatsiooni teke ER-is. Kuidas märgistatakse ja parandatakse/kõrvaldatakse vales konformatsioonis valgud? Kalneksiini ja kalretikuliini osa.
  • Esineb suur hulk valkude õige konformatsiooni omandamiseks vajalike valke (chaperone)
  • Mutantsed ja vales konformatsioonis valgud suunatakse ER-st tagasi tsütosooli või jäävad seotuks chaperonidega, mis vähendab nende konsentratsiooni.
  • Kalneksiin ja kalretikuliin on lektiinisarnased chaperonid , mis seostuvad valkude sahhariidsete jääkidega. Seostuvad mittetäielikult struktureerunud valkudega ja hoiavad neid ER-is(on ER membraaniseoselised) kuni tekib õige struktuur.
  • Ebatäielikult struktureerunud valgud tunneb ära glükosüülitransferaas (UGGT) , mis seob oligosahhariidse jäägi otsa glükoosijäägi. Selle ühe glükoosijäägi alusel chaperon’id tunnevad ära vales konformatsioonis valgu. Kui valk lõpuks omandab õige struktuuri, glükoosi jääk eemaldub, chaperon’id dissotsieeruvad ja valk võib ER-ist edasi liikuda.
  • Kui valk ei omanda õiget struktuuri, ta märgitakse UGGT poolt uuesti glükoosijäägiga ja läbib kalneksiiniga tsükli uuesti. Või vigane valk liigub läbi translokaatori tagasi tsütoplasmasse. Vales konformatsiooonis valgud seostuvad translokaatoriga. Translokaatoriga on tsütosooli poolselt küljelt seotud valkude ubikvitiiniga seostamise ensüümid. Ubikvitiiniga seostumisel toimuv ATP hüdrolüüs aitab valke tõmmata tsütosooli proteasoomi lagundamiseks. Tsütosoolis eemaldatakse sahhariidne kompleks, valk lagundatakse proteasoomis pärast märkimist ubikvitiiniga.

Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees?
Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik:
  • koostisesse kuuluvate molekulide ( glütserool , sfingosiin, rasvhapped) süntees.
  • rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid)
  • hüdrofiilse ‘pea’ liitmine
    Rasvhapete biosüntees toimub AcCoA jääkide lisandumisel kasvavale ahelale erinevates
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rakubioloogia kordamisküsimused #1 Rakubioloogia kordamisküsimused #2 Rakubioloogia kordamisküsimused #3 Rakubioloogia kordamisküsimused #4 Rakubioloogia kordamisküsimused #5 Rakubioloogia kordamisküsimused #6 Rakubioloogia kordamisküsimused #7 Rakubioloogia kordamisküsimused #8 Rakubioloogia kordamisküsimused #9 Rakubioloogia kordamisküsimused #10 Rakubioloogia kordamisküsimused #11 Rakubioloogia kordamisküsimused #12 Rakubioloogia kordamisküsimused #13 Rakubioloogia kordamisküsimused #14 Rakubioloogia kordamisküsimused #15 Rakubioloogia kordamisküsimused #16 Rakubioloogia kordamisküsimused #17 Rakubioloogia kordamisküsimused #18 Rakubioloogia kordamisküsimused #19 Rakubioloogia kordamisküsimused #20 Rakubioloogia kordamisküsimused #21 Rakubioloogia kordamisküsimused #22 Rakubioloogia kordamisküsimused #23 Rakubioloogia kordamisküsimused #24 Rakubioloogia kordamisküsimused #25 Rakubioloogia kordamisküsimused #26 Rakubioloogia kordamisküsimused #27 Rakubioloogia kordamisküsimused #28 Rakubioloogia kordamisküsimused #29 Rakubioloogia kordamisküsimused #30 Rakubioloogia kordamisküsimused #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ketukasss Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    28
    doc
    Rakubioloogia 1 kordamisküsimused
    32
    docx
    RakubioloogiaI kordamine 2012
    36
    doc
    Rakubioloogia
    50
    doc
    Rakubioloogia ülevaade
    30
    doc
    Rakubioloogia II eksamiks kordamine
    16
    doc
    Rakubioloogia teine kursus kordamine
    94
    docx
    Rakubioloogia II
    32
    doc
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun