Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur mille poolest erinevad?
  • Milleks on söötmesse lisatud seerum antibiootikumid ja aminohapped?
  • Milline on seerumi keskkond kas seerum on puhverdatud lahus?
  • Mis on GFP milliseid konkreetseid ekspresioonikonstrukte praktikumis kasutati?
  • Mida nimetatakse diferentseerumiseks?
  • Milleks kasutatakse kultuuris hoitavate rakkude diferentseerimist?
  • Mida iseloomustab tüvirakkude arenguline potentsus?
  • Mis on retinoolhape?
  • Missugune on lisatava retinoolhappe töökontsentratsioon?
  • Miks just selline?
  • Mis on teratogeen?
  • Mis on neuroblastoom?
  • Millega neuroblastoomide diferentseerumist esile kutsutakse?
  • Mida võid öelda rakutsükli kohta DNA koguse järgi?
  • Missugused transkriptsiooni faktorid osalevad rakutsükli kontrollimises?
  • Millised ensüümsüsteemid viivad läbi rakutsüklit?
  • Missugused mehanismidega kontrollitakse rakutsükli toimumise korrektsust?
  • Kui kontrollisüsteemidega on "avastatud viga"?
  • Kui jah siis millistes faasides on see võimalik?
  • Miks fragmenteerub DNA 100 aluspaarilisteks lõikudeks?
  • Mis on anneksiin ja miks saab seda kasutada apoptoosi määramiseks?
  • Mis juhtub rakkudega mis on läbinud apoptoosi?
  • Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel?
  • Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase?
  • Kui loomarakke Milliste tehnoloogiate abil sellest üle saadakse?
  • Milliste taimeliikide genoom on täielikult sekveneeritud?
  • Milline on kloroplastide biokeemiline funktsioon?
  • Milleks vajavad taimed õhulõhesid?
  • Mis on totipotentsus?
Vasakule Paremale
Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #1 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #2 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #3 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #4 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #5 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #6 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #7 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #8 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #9 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #10 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #11 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #12 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #13 Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mumm Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
pdf

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate

Molekulaar - ja rakubioloogia...
thumbnail
38
pdf

Molekulaarbioloogia konspekt

1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama

Molekulaarbioloogia
thumbnail
36
doc

Rakubioloogia

1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×101

Rakubioloogia
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia
thumbnail
28
doc

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused

1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht ­ välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum ­ periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 ­ 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 ­ 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ~20 µm Geenide hul

Rakubioloogia
thumbnail
62
docx

Rakubioloogia kordamisküsimused

RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja Lineaarne, erinevad

Rakubioloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
20
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukleiinhappe järjestus, mis

Molekulaar - ja rakubioloogia...



Lisainfo

Kordamisküsimused va vastused molekulaar- ja rakubiolooga aines

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun