Tasemetööks kordamine bioloogias (0)

Bioloogia
Elu omadused:
1) Aine- ja energiavahetus
2) Biomolekulide esinemine
3) Sisekeskkonna stabiilsus
4) Reageerimine ärritustele
5) Paljunemine
Bioloogia uurimistasandid:
1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud , nukleiinhapped )
2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne)
3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus)
4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal)
5) Liigi tasand
6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets)
7) Biosfääri tasand (terve maa elustik )
Teaduslik uurimismeetod
1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?)
2) Hankida taustinformatsiooni
3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus)
4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö)
5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine
Põhi bioelemendid

Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul
1) Süsinik C 1) Naatrium Na (Närviimpulside sünapsis
2) Vesinik H 2) Kaalium K rakurõhu reguleerimine)
3) Hapnik O 3) Kaltsium Ca (Luude tugevus)
4) Lämmastik N (NH4 valkude laguproduktina välja) 4) Magneesium Mg (Klorofülli koostises)
5) Fosfor P 5) Kloor Cl
6) Väävel S
Mikroelemendid

Raud Fe (Hemogibliini koostises)

Vask Cu

Tsink Zn

Jood I

Floor F
Anorgaanilisi aineid (vesi) võib ühes rakus leiduda 75-95%
* Vesi on hea lahusti, hea reaktsiooni toimumise keskkond
* Osaleb ise reaktsioonides
* Suure soojusmahtuvusega (hoiab organismi temperatuuri)
Lisaks veega seotud
1) Rakusisene rõhk 3) Viljastumine 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur
2) Mineraalainete allikas 4) Vesi kui elukeskkond
Orgaanilised ained rakus
Süsivesikud ehk sahhariidid
- Koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust
- Süsivesikud on esmase energia allikaks
I Monosüsivesikud ehk lihtsuhkrud
* Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
* Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus
* Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees
* Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne
II Oligosahhariidid
* Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist
* Maltoos ehk linnasesuhkur , koosneb kahest glükoosist
* Laktoos , koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas)
* Sahharoos , koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist
III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud
* Tärklis, taimedes energeetiline varuaine , meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks
* Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid
* Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas
* Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes
Lipiidid
- Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist
- On veest kergemad ja hüdrofoobsed
- Ei lahustu vees
- Lahustuvad orgaanilistes ainetes
I Lipiidid ehk neutraalrasvad
* Vedelad rasvad (taimsed õlid)
* Tahked rasvad( loomsed rasvad)
* Vahad(Taimsed, loomsed)
II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid
* Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse
III Tsüklilised lipiidid, steroidid
* Hormoonid, peamiselt sisenõrenäärmetes
* Vitamiinid
* Ei lahustu vees
Lipiidide ülesanded organismis
1) Energeetiline funktsioon- väga energiarikkad, 1g – 9,3 cal
2) Ehituslik funktsioon- fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse
3) Varuaine funktsioon- loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades
4) Ainevahetuslik funktsioon- metaboolse vee teke, omane kõrbeloomadele
5) Kaitsefunktsioon- mehhaaniliste põrutuste kaitse, kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumise eest
6)Lahustifunktsioon- lahustiks vitamiinidele
Biregulatoorne funktsioon- hormoonid reguleerivad ainevahetuslike protsesse
Valgud
-Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest
- Valkude koostises on 20 aminohapet
- Valkude süntees toimub ribosoomides
Lihtvalgud
- Koosnevad aminohappejääkidest, nt. Munavalge
Liitvalgud
- Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt. Kromosoomid ja hemogobliin
Valgustruktuurid on primaar-, sekundaar -, tersiaar-, kvaternaarstruktuur
Sekundaarstruktuurid on kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud
Tersiaarstruktuurid on verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud
Denaturatsioon e valgustruktuuri muutus
Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur( juuste lokkimine , muna praadimine, vahustamine)
- Saavutatakse mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel või kiirguse toimel
Valkude ülesanded:
1) Ensümaatiline- ensüümid kiirendavad reaktsioone
2) Struktuurne - Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved
3) Trantsport - Hemogobliin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad
4) Regulatoorne- Hormoonid, histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis
5) Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi
6) Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed , lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid
7) Varuaine- munavalge, piim
8) Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud
9) toksiline- Putukate mürgid
Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi
Nukleiinhapped
1) DNA on polümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid
DNA on kaksikahel, struktuuriks on biheeliks
2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele
- Nukleotiidide üksteisele vastavus
- A=T ja G=C
- Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed
Geen on kromosoomi lõik, mis kodeerib mingit kindlat valku
DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist
DNA tähtsus:
1) Päriliku info säilitaja
2) Edasikandja akust rakku
2) RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
RNA on peamiselt üheahelaline
Komplementaarsus A=U ja C=G
Kõikides rakkudes on 3 tüüpi RNA-d:

Informatsiooni RNA(mRNA)- toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi

Trantsport RNA(tRNA)- toob aminohapped ribosoomi

Ribosoomi RNA(rRNA)- moodustab ribosoomi
Ribosoomis toimub valgusüntees. Ehitusmaterjalideks on aminohapped
RNA täthsus- Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgu
Rakk
Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nim. Tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks
Rakuteooria põhiseisukohad:
1) Kõik organismid koosnevad rakkudest
2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust
3) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikus kooskõlas
Rakud jagatakse:
1) Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puduub piiritletud tuum, esimeb vähem organelle, näiteks bakterid
2) Eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid, näiteks looma- ja taimerakud
Loomarakk
Tsütoplasma- poolvedel aine, 60-90% vett, vees lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained
Tähtsus
* Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö
* Tagab toitainete laialikandmise rakus
Rakutuum
Kromatiin- rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid
Kromosoom - DNA ja valgu kompleks , milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse
Homoloogilised kromosoomid ehk paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene
Tähtsus
* Sisaldab ja säilitab pärilikku infot
* Juhib raku elutegevust
* Reguleerib rakus toimuvaid protsesse
* Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja RNA süntees
Rakumembraan
- Ümbritseb kõiki rakke
- Koosneb fosfolipiididest ja valkudest
Ülesanded
1) Ainevahetus läbi membraani
* Passiivne trantsport- Valgumolekulide vahel on kanalid, läbi pääsevad vaid väiksed molekulid
* Aktiivne trantsport- Trantsportvalkude abil, vajab energiat. Trantsportvalgud muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks
2) Infovahetus läbi membraani
* Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga
* Nad saavad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad rakusiseseid reaktsioone
3) Kaitseb rakku – kaitseb välismõjude eest
Tsütoplasmavõrgustik(ER)
- On membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem
- On seotud nii rakumembraani kui tuumamembraaniga
- Täidab kogu rakku
Jagatakse kaheks
1) Karedapinnaline ER- On kaetud ribosoomidega, kus toimub valgu süntees
2) Siledapinnaline ER- membraanil paiknevad ensüümid, kus toimub glükogeeni, lipiidide ja bioaktiivsete ainete süntees
Ribosoomid
- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad RNA-d ning valgumolekule
- Toimub valgusüntees
Colgi kompleks
- Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest
- Toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse.
- Toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine
- Toimub lüsosoomide moodustumine
Lüsosoomid
- Üherakulised membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad ensüüme
- Surnud ja mittevajalikke rakustruktuuride ning ainete lagundamine
- Rakusisene seedimine – pino - ja fagotsütoos
Mitokondrid (rakuaku)
- Ümbritsetud kahe membraaniga
1) Välismembraan on silu, kattefunktsiooniga
2) Sisemembraan on kurruline
- Toimub rakuhingamine , glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ja vesi
Tsütoskelett
- Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur
- Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks
- Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise
Taimerakk
Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust
Rakukest
Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist
- Toimub ainevahetus
- Kaitse
- Annavad kuju ja tugevuse
Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses
Vakuool
- Vee reservuaar
- Kindlustavad raku siserõhu
- Nooremate rakude vakuoolides on toiteained
- Vananenud rakkudes on jääkained
- Toimuvad lõhustumisprotsessid
Plastiidid
Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased
Kloroplastid
- Toimub fotosüntees, kaks membraani
- Membraansed moodustised- lamellid, ehk tülakoidid(sisaldavad klorofülli)
- Strooma - lammelide vaheline osa (DNA)
Kromoplastid
- Sisaldavad värvilisi pigmene- karotinioide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist
- Erksatel värvidel on ligi meelitav funktsioon
Leukoplastid
- Varuaine talletamine (tärklis)
- Värvuseta
Plastiidide üleminek
Kloroplast  Kromoplast –viljade valmimisel, enne lehtede lagunemist
Kromoplast kloroplast- porgandi säilitusjuur muutub roheliseks
Kloroplast leukoplast- pimeduse korral
Seened
Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha. Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma.
Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda
Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine
*eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel
*efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis
*pärmseened punguvad
Eoste arenemine
1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga
2)Eostorukesed
Toitumine(heterotroofid)
*sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest
*biotroofid- parasiidid
*sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga
Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi
Samblik - seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained . Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks (koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel
Seente tähtsus

• Orgaanilise aine lagundaja
  
• Inimese teenistuses toiduaine tööstuses
  
• Ravimi tööstuses
  
• Keemia tööstuses
  

Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud , ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik ( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini)
Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised.
Bakterid
Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma
Bakterid on üherakulised organismid
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad and aga liikumiseks. Osadel bakteritel eritab kes limakapsli, mis on täiendavaks kaitseks ja hõlbustab liikumist
Surmaga lõppevaid haiguseid põhjustatavaid baktereid nim. Patogeenideks . Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest.
Bakteritel on üks kromosoom
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks.
Bakteritel pole

tsütoplasmavõrgustiku

Golgi kompleksi

Kloroplaste

Mitokondreid
Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele.
Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu .
Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena
Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda.
Bakterite poolt tekitatavad haigused
*süüfilis *läkaköha
*katk *difteeria
*tuberkoloos *puukborrelioos
Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi.
Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega.
Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes
Aine- ja energiavahetus
Aine ja energiavahetus- Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid , mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
Vastavalt energia saamise viisile jaotatakse organismid:
1)Autotroofid- kes sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud ained
2)Heterotroofid- saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvast orgaanilise aine oksüdatsioonilt(loomad,seened)
Metabolism
Assimilatsioon dissimilatsioon
1)sünteesiprotsessid 1)Lagundamisprotsessid
2)Vajalik täiendav energia 2)Kaasneb energia vabanemine
Näited: fotosünttes, DNA süntees, Näited: toiduainete seedimine
Valgu süntees
Energia talletatakse kuni 40%, 60% eraldub soojusena
Kasutatavate ainete energiaks tegemise järjekord:
1)Süsivesikud(1g-4,3 kcal )
2)Rasvad
3)Valgud(1g-4,3 kcal)
ATP
Makroergilised ühendid, mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb suur hulk energiat
ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis
N-alus(adeniin)-süsivesik(liboos)-p~p~p (~ makroergiline side, mille lõhkumisel vabaneb energia)
Lisaks ATP-le leidub UTP, GTP, CTP
Glükoosi lagundamine
Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne(toimub ühtemoodi loomades, taimedes)
C6H12O6 + 6O2 > 6CO2 + 6H2O
Energia 38 ADP + P1 > 38 ATP
1 molekol glükoosi= 38 ATP
Glükolüüs(tsütoplasmavõrgustikul)
Aroobne anaeroobne

• hapniku on piisavalt - Hapniku pole piisavalt
  

erinevate ensüümide toimel toimub 10 toimub lihaskoe rakkudes
reaktsiooni vesinikku ei eraldu
glükoos > CH3COCOOH + 4H glükoos > 2C2H4COOH(piimhape)
eraldunud H aatomid seostuvad vesiniku treenimata lihastes tekitab valu,
kandjaga NAD, mis võimaldab H-aatomeid väsimust ja krampe. Lihastes moodus-
hiljem kasutada tunud piimhape kandub verega maksa
2NAD+4H > 2NADH2 ja lagundatakse seal püroviinhpks., mis
Liigub edasi tsitraaditsüklisse
Etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas
Glükoos > 2C2H5OH( etanool ) + CO2
Tsitraaditsükkel
Püroviinamarihappe edasine lagundamine
- Koosneb reaktsioonidest, mille käigus järkjärgult eralduvad CO2-molekulid ja H-aatomid(20 tk – 10NADH2)
Hingamisahela reaktsioonid
Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H-aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis (eraldunud vesinik seotakse hapnikuga H2O-ks)
Vabaneva energia arvelt saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP-d
12NADH2 + 6O2 > 12NAD + 12H2O
36 ADP > 36 ATP
Fotosüntees
Leht > rakud > kloroplast(klorofüll)
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub:

Valguse tugevusest

Süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus

Varustatusest vee ja mineraalainetega

Füsioloogilisest seisundist

Temperatuurist

Lehe vanusest, taimeliigist
Summaarne valem
6CO2 + 12H2O > C6H12O6 + 6H2O + 6O2
18 ATP > 18 ADP
I fotosünteesi valgusstaadium
Toimub kloroplastide sisemembraanides, on vaja valgust, klorofülli ja vett.
- Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli, elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotolüüs) vabad H- ioonid seovad NADP molekulid, tekib NADPH2
Elektrontrantsportahel- NADP trantspordib elektrone, ADP teeb ATP molekule
TULEMUS- NADPH2; O2; ATP
II fotosünteesi pimedusstaadium ehk Galvini tsükkel
Toimub kloroplastide stroomas , on vaja CO2, NADPH2, 18 ATP. Õhulõhede kaudu taimel siseneb süsihappegaas, kuid väljub ka vesi.
6CO2 + 12NADPH2 > C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
18 ATP > 18 ADP + 18 P
TULEMUS- glükoos väljub kloroplastist või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Galvini tsüklist saav alguse lipiidide ja aminohapete süntees.
Fotosünteesi tähtsus: anorgaanilistest ainetest esmane orgaanilise aine loomine, fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid, glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides, toiduahela esimeseks tsükliks(toiduks heterotroofidele), hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel
Organismide paljunemine
Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt
Paljunemise põhijaotus
Mittesuguline
1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi
2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas
3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas
Suguline
1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus
2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas
3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas
4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi
Eoseline
Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel( samblad , sõnajalad, osjad , kollad)
Vegetatiivne
Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend , pärmseened, protistid ), taimeosana( risoom ,mugul, sibul ) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine)
Mitoos
Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud
Mitoos jaguneb:

Karüokinees- tuuma jagunemine

Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine
Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.
Interfaas - faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks

DNA replikatsioon

ATP süntees

Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv

Tsentriool kahestub
Profaas Ettevalmistav faas
Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid
Metafaas Rändamisfaas
2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile
Anafaas eraldumisfaas
Kromatiidid liiguvad poolustele
Telofaas rekonstrueerimisfaas
Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku
Mitoosi tähtsus
* Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel
* Tütarrakud on geneetiliselt identsed
* Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv
* Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks
Meioos
Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku
Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik.
Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga
Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid
Meioosi profaas
Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid
Sarnased protsessid mitoosiga:
-Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks, samal ajal tsentriaalide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahel moodustuvad kääviniidid
Erinevused:
- Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda
- Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused:
* Haploidse kromosoomistikuga
* Pärilikelt omadustelt erinevad
* Küpsed sugurakud ei jaugne enam
Spermatogenees:
* Seemnerakkude ehk spermide arend mehel
* Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes
* Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid
* Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel
* Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi
* Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
* Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses