Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele (0)

Hugo Treffneri Gümnaasium
Geneetiliselt muundatud rapsi ehk transgeense rapsi kasvatamisega seotud riskid looduskeskkonnale ja inimese tervisele
Referaat
Koostaja: Hilary Karu
Juhendaja : Saima Kaarna
Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Mis on GM kultuurid? 4
1.1 Geneetiliselt muundatud põllukultuurid 5
1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist 5
1.2 Geneetiliselt muundatud põllukultuuride ajalugu ja levik 5
2. Geneetiliselt muundatud kultuuride mõju 8
2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale 8
2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele. 8
2.2 GM rapsi potentsiaalne mõju inimese tervisele 9
2.2.1 GM rapsi otsesed riskid inimese tervisele 9
2.2.2 GM rapsi kaudsed mõjud inimese tervisele 10
3. GM rapsi ja tavarapsi võimalikust kooseksisteerimisest 11
3.1. GM rapsi olukord põllumaadel 11
3.2 Võimalikud GM rapsi ja tavarapsi kooseksisteerimise meetmed 11
3.3 GMO-vabad piirkonnad 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Hiljuti toidupoodi külastades õli ostmiseks avastasin, et Eestis toodetakse lisaks tavalise rapsiõli maitsele veel basiiliku ja küüslaugu maitsega Eesti Rapsiõli. Olles lugenud varasemalt artiklit geneetiliselt muundatud toidust, tekkis huvi, kas Eestis toodetakse rapsiõli geneetiliselt muundatud rapsist ning kas see võiks minu tervisele kahjulikult mõjuda.
Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud arutelude arv on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) loomise idee väljatöötamisega hakati tegelema juba 1950.aastatel ning esimene geneetiliselt muundatud taim loodi 1983.aastal ning selleks oli transgeenne tubakas . Nüüdseks on GMO-dega seonduv tehnoloogia arenenud mitmeid aastaid ning paralleelselt GMO-de kasvu levikuga on kasvanud ka GMO-dega seonduvad probleemid. Mitmed teadlased väidavad, et GM põllukultuurid on nii inimese tervisele, tekitades vähkkasvajaid, kui ka looduskeskkonnale kahjulik, kahjustades bioloogilist mitmekesisust.
Käesolevas referaadis käsitlen GM põllukultuuride, eriti GM rapsi mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele ning võimalikke kooseksisteerimise variante mitte-GM rapsiga.

1. Mis on GM kultuurid?

Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO on elusolendid , kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Tänu uuele tehnoloogiale on võimalus kombineerida ka väga kaugete liikide geene, siirdades näiteks kalalt pärinevaid geene tomatitaimele, et suurendada tomati külmataluvust. Geneetiliselt muundatud taimi nimetatakse muundtaimedeks. 1 GMO-de loomisega hakati tegelema juba 1950.aastatel, kuid oluliseks murdepunktiks oli 1973.aasta kui klooniti esimene geen, mis aasta pärast saadeti võõra bakteri tüvesse.2
GMO-de kasutamine suudaks poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates lahendada probleeme, nagu seda on näiteks näljahäda.
Joonis 1. Põhimõtteline GM-taime valmistamise metoodika3

1.1 Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeensed ehk muundkultuurtaimi üheks loomismeetodiks on bakterite abil. Selleks kasutatakse mullas elavat agrobakterit, mille abil viiakse võõr-DNA taime pärilikkuse ainesse . Teise võimalusena kasutatakse nn DNA-püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.1

1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist

Esimese põlvkonna GM kultuurid jõudsid tootmisse 1990.aastate keskel. Nendeks on näiteks mais, soja , raps , tomatid või muud GM kultuurid. Eesmärgiks oli toota umbrohumürgi ehk herbitsiiditolerantsed, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega ja kahjurikindlad kultuurid.2
Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti alles 20.sajandi viimase kümnendi lõpus ning vaid osa neist on saanud turustamisküpseks. Märkimisväärne on terminaatorgeeni leiutamine, takistades seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist. Teise põlvkonna transgeensete kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsed ( riis , papaia , pipar ), suurendatud külmakindlusega (maasikas, kartul , suhkrupeet) ja farmatseutiliste omadustega GM kultuurid. Muundorganismide hulka kuuluvad ka lehmad ja lambad, kes on võimelised insuliini- või interferoonirikast piima tootma . Tootmisse on neist kõigist jõudnud aga ainult viirusresistentne paiapa ja kartul.
Kolmanda põlvkonna GM kultuuride väljatöötamisel lähtutakse eesmärgist luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega ja füsioloogiliste omadustega põllukultuure. Kui suurem osa tööst toimub veel teaduslike uurinute tasandil, siis mõned nn „ farm -taimedest“ on jõudnud juba põllukatsete staadiumi.

1.2 Geneetiliselt muundatud põllukultuuride ajalugu ja levik

Esimene geneetiliselt muundatud taim, transgeenne tubakas, loodi 1983 ning alles üksteist aastat hiljem 1994.aastal loodi transgeenne tomat . Laialdasem muundkultuuride levik algas pärast esimeste muundmaisi ja –soja turustamisega 1996.aastal USA-s. 1999.aastal loodi Hiinas GM nisu ning juba 2001.aastaks ületas GM põllukultuuride kasvupind 50 miljoni ha piiri1. Kõige levinum on viirusresistentne muundsoja – 60% müügil olevast sojast on geneetiliselt muundatud, kusjuures eelkõige laieneb kasvupind Brasiilias ja Argentiinas.
Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 - 2004
Kultuur
1996
2001
2003
2004
 
 
mln/ha
mln/ha
mln/ha
mln/ha
 
Soja
0,5
33,3
41,4
48,4
 
Mais
0,3
9,8
15,5
19,3
 
Puuvill
0,8
6,8
7,2
9
 
Raps
0,1
2,7
3,6
4,3
 
Papaia