Organismide keemiline koostis. (0)

Elemendid:
Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid : Fe (raud)
O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin)
C(süsinik) Se ( seleen )
H( vesinik )
N(lämmastik)
P( Fosfor )
S(väävel)
Aine puudus, mis haigused?
1)Joodi puuduses tuleneb struuma . Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone.
Vee omadused:
Maailma parim lahusti
Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus)
Veel on suurim tihedus 4 ̊C juures
Kõrge aurustumis soojus ( higistamine )
Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes)
Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.)
bipolaarne
Aineline koostis:
Anorg .a. orga.a(elusale rohkem omane)
H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik
Soolad
Happed (HCl)
Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad.
Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-3 tähtsamat): Vajalik hingamiseks raku tasandil; närvi impulssi ülekanne; südame,lihase töö; luud oleksid tugevad.
H+(hingamiseks raku tasandil), Na+(närvi inpulssi ülekanne),K+(närvi impulssi ülekanne)
Anioonid e negatiivselt laetud ioonid( tähtsamad 2-3): nad tagavad hingamise, pärilikkuse ainega seotud.
Hüdroksüül( OH-), karbonaat (HCO3- ja CO32 -), kloriid (Cl-)
orgaanilised ained:
valdav osa orgaanilistest ainetest koosneb hapnikust, süsinikust ja vesinikust. Enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on
a)sahariidid ül energeetiline ja ehituslik ül: energia sisaldus 17,6kJ/1kg kohta 1) manosahariid (glc) 2) oligosahariid Nt glükoosi ja fruktoosi omavaheliselt liitumisel saame sahharoosi. Linasesuhkur e maltoos . 3) polüsahariid ; tärklis (taimne varu aine), tseluloos (taimne tugi aine), glükogeen)loomne tärklis)
b) lipiidid e rasvad on organismis energia allikaks. ül energia varu ja soojus isolatsioon : 1) rasvad: a)küllastunud rasvad( pekk , looma rasvad) b) küllastumata rasv (õli, kalarasv) 2) rasvataolised ained; a) lipiidid b)steroidid (tsükliline ühend) c)hormoonid: õstrogeen (N) ja testosteroon (M)
c)valk on aninohapetest moodustunud biopolümer. Valgud ehituslik reaktsioon , koos hiab pertiitside(tugev side) Valk on ebastabiilne. Eksisteerib ainult valgu sünteesi keskuses .: a) primaarstruktuus e esmane b) sekundaarne; püsiv, hoiavad koos vesinik sidemed, stabiilne. C) tertsiaalstruktuur 1.erinevad nõrgad sidemed 2.ilmnevad keemilised omadused nt piimavalk d) kvaternaarstruktuur e neljandane side.
c) Nukleiinhapped , ül pärilikkuse säilitamine, pärilikkuse edasi kandmine. Omadused: komplementaarsus- saab pärilikkust edasi kanda. Replikatsioon -DNA ja RNA Vvahetavad infot, saavad taastada. transkriptsioon . : 1. DNA-deooksüribonukleiinhape. A) desoksüriboos b) monümeriks desoksüribonukletiit c) AGCT (N-alused) 2. RNA- ribonukleiinhape a. Riboos b.menomer, nibonukletiit c. AGCU
d) bioaktiivsed ained, väga väike kogus muudab AV: 1) hormoonid 2)vitamiinid 3) ensüümid e biokatolüsaatorid.
MÕISTED!
ATP- mis on kõikides biokeemilistes reaktsioonides energijakandjaks.
Peptiitside - moodustub 1 anionhappeanionrühma ja 2 anionhappe kaarboksüül rühma vahel.
Geen- DNA lõik, mis sisaldab informatsiooni ühe RNA sünteesiks.
Nukleiinhapped- biopolümerid, mille monomeriks on nukleotiit.
Transkriptsioon- maha kirjutamine DNA-lt informatsiooni ülekandmine RNA-le.
Vastavus e komplementaarsus.
Biheeliks - sekuntaarne struktuur, hoiab koos vesinik side.
DNA RNA
Adeniin ---;---
G- guaniin. ---:---
C –tsütosiin ---:---
T- tümiin U- uratsiil
DNA PUHUL:
A-T
T-A
G-C
C-G
DNA-st RNA-ks :
DNA: -A-A-C-G-T-T-T-
RNA: U-U-G-C-A-A-A
Replikatsioon e DNA biheeliksi 2 kordistamine.
RNA 3 erinevat tüüpi:
mRNA- informatsiooni RNA. Ül: kanda informatsiooni DNA-st valgusünteesikeskusesse ( heeliks primaarne struktuur)
tRNA- trantsport RNA. Ül: toob sütoplasmast anionhapped valdusünteesikeskusesse. Vesinik side (sekundaar struktuur)
rRNA- ribosoomi RNA. Ül: korraldab, et valk pandaks kokku õiges järjekorras. Sekundaarstruktuur (h-side)
RNA ja DNA erinevused:
lämmastik alused erinevad
5 osaline struktuur