Bioloogia pärilikkus (0)

Pärilikkus
PÄRILIKKUS – looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega.
Geneetika – teadusharu , mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom – ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom.
Genotüüp – ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum.
Fenotüüp – ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist.
MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon – DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G).
Transkriptsioon – RNA süntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul . See toimub rakutuumas. Translatsioon - valgu süntees, mis toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides, mille tagajärel tekib polüpeptiidahel.
Geen – DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. RNA osaleb geneetilise info avaldumises, seega DNA pealt saab sünteesida RNA. RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas.
Promootor – piirkond DNA ahelal , millega RNA polümeraas saab seonduda, et alustada transkriptsiooniga.
Terminaator – DNA järjestus, millega polümeraas lõpeb.
Geeni ekspressioon – geenide avaldumine (toimub transkriptsioon).
Geenide jaotamine gruppidesse vastavalt avaldumisele: 1) Geenid , mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (nt: rRNA, tRNA). 2)Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes (nt: mRNA). 3)Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. NT: osad geenid hakkavad tööle siis kui inimene jõuab puberteediikka. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi.
Repressor – valk, mis takistab RNA polümeraasil seondumast DNA asuval promootor piirkonnaga.
Transkriptsiooni regulatsiooni vigade tagajärjed - Toob kaasa suuri muutusi raku ehituses ja talituses. NT: vähkkasvaja rakkude üheks tekkevõimaluseks ongi ''valede'' geenide avaldumine.
GENEETILINE KOOD - seaduspärasus, kus mRNA molekuli kolm järjestikulist nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis.
Koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidi kolmik . Et sünteesida valku tuleb üles leida initsiaatorkoodon – mRNA nukleotiidi kolmik AUG , millest algab transkriptsioon ehk valgu süntees.
Antikoodon - tRNA molekuli pealingu kolm nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga.
Stoppkoodon – lõpetab valgu sünteesi (sinised täpid päikesel).
Polüsoom – ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, kus sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valgu molekule.
VIIRUSED : Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.
Viirused on: 1)nukleiinhappe ja valkude kompleksid, 2)valgusmikroskoobis nähtamatud ainult elusrakkudest paljunevad parasiidid. Väljaspool rakke on viirused viirusosakesed - oma omadustelt kindla struktuuriga, kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalised, keemilise domadused, sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. B
akteriofaag – viirus , mille peremeesrakuks on bakterid .
Viiruse ehitus: Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom (DNA või RNA). Viiruse genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kindla struktuuriga kapsiidi. Mõnedel viirustel võib kapsiid olla kaetud lipiididest ja valkudest koosnevast membraanse ümbrisega.
Virusoid – viirus, mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega.
Viroid – taimehaigusi põhjustav RNA rõnasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbritseva RNA-viirusega.
Prionid - on viirusest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajaid, millel on mingi konkreetene ülesanne täita.
Iga viiruse genoomis on: 1)Struktuurigeenid – kindlustavad selle, et viiruse osake kindlasti moodustuks. 2)Regulaatorgeenid – muudab raku ainevahetust, et rakk hakkaks tööle viiruse kasuks. 3)Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse paljunemise.
DNA viirused: Viiruste paljunemine toimub ainult elusrakkudes. Seda protsessi, kus viirus tungib rakku nim raku nakatumiseks. Sellel eristatakse mitu etappi: 1)Viirus peab seonduma rakupinnale – et viirus saaks tungida rakku, siis viiruse pinnal olev retseptor (antiretseptor) peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima. Herpes , papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult.
RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Tsütoplasmas tehakse pöördprotsess, sünteesitakse vastav DNA molekul (RNA tehakse DNA-ks). DNA liigub rakutuuma. DNA pealt sünteesitakse väga palju viiruse RNA molekule, need pakitakse kokku. Sisse tulev genoom ja välja minev genoom on muutunud. Väljatulevast genoomist ei saagi enam aru, et paha on. Algul saadi aru. Lihtsam teha, kiirem. HIV-i puhul võib tekkida pärast teine genoom. Gripi puhul on asi lihtsam.
Lüütilise tsükli puhul viirus nakatab ära raku ja toodab palju viiruse osakesi, lahkuvad peremeesrakust ja peremeesrakk hukub, paljuneb aktiivselt. NT: herpesviirus (närvirakkudes).
Lüsogeene tsükkel – viirus siseneb peremeesraku genoomi ja jääb sinna elama. Kui rakk jaguneb siis ka pärast sisaldavad mõlemad rakud seda.
Imuunsüsteem – alates kaladest on tekkinud imuunsüsteem. See kaitseb organismi haigusetekitajate eest.
Antikehad – kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega.
Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled ) – sellised, mis hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud.
Papilloonviirused – paljunevad epiteelkoe rakkudes; põhjustavad soolatüükaid; nende genoomis, on geenid mis kutsuvad esile rakkude vohamise ehk onkogeenid (vähitekitajad). 90% emakakaela pahaloomulise kasvajatest on põhjustatud papilloonviirustest (saab ennast tänapäeval selle vastu vaksineerida).
Marutõve viirus on püssikuuli kujuline. Tal on peiteaeg (1-3 kuud kuni aasta). Esimesed nähud meenutavad külmetushaigusi. Kui on marutõves loom hammustanud, peab kohe haiglasse minema. Kui marutõve viirus on jõudnud närvisüsteemi, siis saabub surm. Viiruste kasutamine: geenitehnoloogias , geeniteraapia läbimiimises. Geeniterapeudid kasutavad viiruste omadust – transduktsiooni (viiruste võime kanda geene ühest peremeesrakust teise).