Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO (0)

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO
Sissejuhatus
… nii nimetatakse elusolendit ( bakter , taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides – kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride ( soja , mais, puuvill , raps ) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki.
[ http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title ] (8.03.2008)
Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega.
“Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatamine ja muul eesmärgil turustamine lubatud ainult vastava loa olemasolul . Eraldi nõuded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja turustamisloa taotlemisele ning GMOde toiduks ja söödaks kasutamise taotlemisele. EL põhimõtete kohaselt ning ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei tohiks ühegi GMO kasutamiseks anda luba välja enne, kui on tõestatud selle GMO ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tervikuna . Kõik Euroopa Liidus välja antud GMO turustamise load kehtivad ka Eestis. GMO turustamise ja toiduks ning söödaks kasutamise lubade taotlemise protsess on avalik. Juhul, kui GMO turustamisloa taotlus esitatakse Eesti valitsusele, korraldab keskkonnaministeerium avatud menetluse.
Juhul, kui GMO turustamisloa taotlus esitatakse mõne muu EL liikmesriigi valitsusele või on tegemist taotlusega GMO toiduks või söödaks kasutamiseks, toimub taotlusele kommentaaride kogumine Euroopa Komisjoni kaudu. Euroopa Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks taotluse sisu ja hindamisaruanded. “
[ http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title ] (8.03.2008)
GMO loomine
Geneetiliselt muundatud kultuurtaimi saab luua mitmel viisil. Üheks võimaluseks on kasutada baktereid. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav  agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st  taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse  sisestada.  Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia.
Veel on võimalik kasutada nn. DNA püssi, selle abil  saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse . Siirdamine õnnestub mõlemal juhul vaid  väikesesse hulka rakkudesse. Selliseks muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Geenile on veel  lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen,et ära tunda, millised sisestatatud rakud on võõra DNA vastu võtnud. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake – promootor.
Võõra kompleksi  sisestamise kohta peremeesraku pärikkusaine kogumisse  pole võimalik täpselt määrata, ta lülitub sellesse nn kõige vastuvõtlikumas kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse   geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on  osutunud näiteks ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema nimetatud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame  tõelise GMO. Seda  tehakse koekultuuri meetodil.
[ http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46 ] (8.03.2008)
Levinumad GMO tüübid
Laialdasse kasutusse on jõudnud keemilist umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup ) või (harvem) ka glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest).  Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Herbitsiidiresistentsete GM-kultuuride kasvatamine võib oluliselt suurendada antud herbitsiidi (peamiselt glüfiosaadi) osakaalu meie keskkonnas ja toidus. Glüfosaatidega on kaasnevad ka mitmed probleemid.
Teise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sünteesides aktiivset mürki. 8% muundkultuuridest omavad mõlemaid omadusi. Ülejäänud tüüpe, nt viirusekindlaid, on alla 1%. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri ning  Aafrika Bioloogilise Ohutuse Keskuse (African Center for Biosafety) on kommertsialiseerimine umbes 10 aasta kaugusel (seisuga 2007). ACB rõhutab, et taimede stressikindlus mehhanismide toimimine  on väga kompleksne ja  tänapäeva teaduse poolt  veel lõpuni uurimata nähtus. Põuakindlust võivad kodeerida kuni 60 erinevat geeni, ning nende õnnestunud manipuleerimine ja ülekandmine, mis tagaks mitmete põuatingimustga hakkama saamise omaduste ilmnemise, toomata seejuures endaga kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid (allergeensus, toksilisus), on reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadalste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel.
Muundkultuuride keskmine saagikus pole osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks.
[ http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46 ] (8.03.2008)
Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele
Glüfosaatide baasil valmistatavad herbitsiidid ilmusid turule esmakordselt 1970-nendate aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas praegu kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne. Tuntuim glüfosaatne herbitsiid on Roundup, mida turustatakse enam kui 100 riigis. Suurim glüfosaatide tootja on Monsanto. Kasutatakse laialdaselt põllul, metsas, aias, teeäärtes, kahjuks ka veekogudes jne. Oluline on teada, et glüfosaadist on sageli veelgi mürgisemad herbitsiidi koosseisus olevad abiained.
Mida teeb glüfosaat taimega?
Glüfosaadi molekulid tungides taimerakkudesse, takistavad valgu sünteesi, blokeerides kolme valgu koostises oleva aminohappe - fenüülalaniini, trüptofaani ja türosiini moodustumise (taimed nälgivad surnuks ).
Kuna kahte esimest selgroogsed ei sünteesi ning türosiin moodustub soojaverelistes teisiti kui taimedes, usuti pikka aega põhjendamatult, et glüfosaat on inimesele ohutu. Kuid juba 1991/92 hakkasid arstiteaduslikes ajakirjades ilmuma artiklid, kus leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas suurenes pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv. Kuivõrd Monsanto firma oli oma glüfosaatseid preparaate reklaaminud kui täiesti ohutuid, kaevati nad kohtusse eksitava reklaami esitamise pärast ning sunniti selline reklaam toodetelt eemaldama.
Toime inimesele?
Välised ilmingud: silmade kipitamine, pisaratevool, nägemise ähmastumine. Nahalööve, nahapõletused või sügelemine, iiveldus , kurgu kraapimine. Astmahoog, hingamisraskused , pearinglus, nohu , uimasus.
Mutageensus: laborikatseis leitud, et glüfosaadid kahjustasid hiirte maksas ja neerudes DNA-d ning tekitasid geneetilisi kahjustusi luuüdis. Kahjustusi on leitud ka inimese ning veiste vererakkudes aga ka sidekoes .
Geneetilised kahjustused. Kasvajate teke: On leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ja verevähki ning munandivähki haigestumise sagenemises, kilpnäärme kasvajate tekkes,
mitte-Hodgkinsi lümfoomi (lümfisüsteemi kasvaja ) sagenemises, pankrease ja maksavähi tekkes, silmakae tekkes ning läätse kahjustustes ja rinnavähi rakkude kiirenenud jagunemises.
On leitud, et kiirendavad kasvajarakkude jagunemist.
Toime hormoonidele:
1. Roundup võib vähendada meessuguhormoonide produktsiooni kuni 94% .
2. Häired hormoonsüsteemis põhjustavad loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu.
3.Kalifornias on avastatud naissportlastel menstruatsioonitsüklite häireid, kes võistlesid Roundupiga töödeldud väljakutel.
Glüfosaadid mõjutavad negatiivselt veel lindude ja imetajate elu, samuti võivad põhjustada häireid putukatel ning vihmaussidel. On kahjulik ka vee-elulistele ( kalad jne).
[Glüfosaatide mõjust (kokku pannud L. Metspalu)] (8.03.2008)
Kasutamine ja levik
Kuna see on väga kallis protsess, siis jõukohane vaid suurtele agrotööstus-korporatsioonidele, esirinnas on olnud USA.
“Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971 . aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes  kauase säilivusega tomat 1993.  Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed  soja-, maisi- puuvilla - ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a.”
[ http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=45 ] (8.03.2008)
Levinumateks muundkultuurideks on praegu soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid. Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada. Turul on ka kahjuriresistentsed sordid, mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. Uuemaks geenmuundatud taimede  nišiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja
aiakultuure („farma-taimed“) jne. Mõned neist taimedest on jõudnud juba ka
põllukatsete staadiumi, mis tekitab suurt poleemikat toidutaimede võimaliku saastumise üle. Juba praeguses staadiumis on esinenud saastejuhte - nt. 2002 saastasid firma ProdiGene seavaktiisini tootvad taimed naaberpõlde ning sojasaaki. Uus- Meremaa Linkolni Ülikooli arvates on praegu veel vara farmataimede tulevikku ennustada, kuna paljud parameetrid , sh nende tasuvus , ei ole praeguseks veel teada.
[ http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=45 ] (8.03.2008)
Õiguslikud aspektid
GMOdega seotud õigusküsimused puudutavad hetkel eelkõige lubade andmist GMOde kasutamiseks ja kasvatamiseks ning seda, kuidas on reguleeritud GMOde käitlemine pärast seda, kui neid loa alusel juba kasutatakse või kasvatatakse. Suur roll on Euroopa Liidu seadusandlusel, kuna Eesti peab EL liikmena aktsepteerima kõiki EL-s välja antud GMOde kasutamise ja kasvatamise lube ja lähtuma ka oma seadusandluse kehtestamisel EL õigusaktidest. Seetõttu on oluline tunda nii EL seadusandlust kui ka selle rakendamise praktikat teistes liikmesriikides.
GMO-temaatikaga seonduvalt on olulised  keskkonnaõiguse üldpõhimõtted: “saastaja maksab” printsiip, kahju vältimise printsiip ja ettevaatusprintsiip . Ettevaatusprintsiip on üks kaasaegse keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, mis kohustab võtma teatud tegevuste suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta. Tegemist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluspõhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus. GMOde puhul tähendab ettevaatusprintsiip seda, et GMOd ei tohiks lubada kasutusele võtta enne, kui on tõendatud selle ohutus või pakutud välja meetmed, mis kõik võimalikud riskid maandavad. Ettevaatusprintsiibi rakendamiseks on siiski vajalik, et on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus GMO ohtlikkuse suhtes ning et puuduvad kindlad teaduslikud andmed, mis võimaldaksid hinnata potentsiaalse riski olemasolu ja maandamise võimalusi.
GMOde küsimust reguleerivatest Euroopa Liidu õigusaktidest on kõige olulisemad direktiiv, mis paneb paika GMOde tahtliku keskkonda viimise korra ehk loamenetluse, ning määrus, mis reguleerib GM-toidu ja sööda kasutusele võtmise lubade andmise korra ning teine määrus, mis reguleerib GMOde märgistamist. Eesti seadusandlusest on kõige olulisem õigusakt geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus.
[ http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=39&Itemid=50 ] (8.03.2008)
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Seaduse eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise võimalike negatiivsete tagajärgede eest, tagada geenitehnika turvaline kasutamine ja selle arendamine eetiliselt vastuvõetaval viisil.
Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1. rekombinantse nukleiinhappe tehnoloogiat, millega väljaspool organismi tekitatakse geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid nad on võimelised jätkuvalt replitseeruma, 2. väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist,
3. kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist viisil, mis looduses ei esine.
Geneetiliseks muundamiseks ei loeta viljastamist väljaspool vanemorganismi, konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnda muud looduslikku protsessi, indutseeritud polüploidsust.
Täpsemalt saab GMO-d puudutavate õiguslike punktidega tutvuda „Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses.”
[ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820 ] (8.03.2008)
Kes vastutab?
Kui GMO satub keskkonda ettekavatsematult, on oluline teada, kes vastutab? Kehtiv seadusandlus Eestis ega Euroopa Liidus GMOdega seotud vastutust otseselt ei reguleeri. Üksikisikutele tekitatud kahju hüvitamise osas kehtivad üldised tsiviilvastutuse põhimõtted, mis Eestis on kehtestatud võlaõigusseaduses. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peab kahju tekitanud tegevus olema õigusvastane, tegevuse ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos ning kahju tekitaja peab olema kahju tekitamises süüdi. Seega ei ole võimalik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui GMO kasutamiseks on välja antud luba ning GMO-d käideldakse selle loa tingimuste kohaselt. Raskusi võib tekitada ka põhjusliku seose tõestamine (kui nt GMOsid kasvatavad ümbruskonnas mitu ettevõtjat) või koguni kahju suuruse tõestamine. Kõigi nende asjaolude tõendamiskoormus on kahjunõude esitajal.
[ http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=178&Itemid=68 ] (8.03.2008)
Kasutatud kirjandus:
1) http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title (8.03.2008)
2) http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=35 & Itemid=46 (8.03.2008)
3) Glüfosaatide mõjust (kokku pannud L. Metspalu) (8.03.2008)
4) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820 (8.03.2008)
5) http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=178 & Itemid=68 (8.03.2008)
6) http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=39 & Itemid=50 (8.03.2008)
7) http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=34 & Itemid=45 (8.03.2008)