Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide koostis (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraaleineid?
  • Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga?
  • Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid?
  • Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused?
  • Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA?
  • Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere?
BIOLOOGIA KT 1
  • Kordamiseks. Lk. 44-45

  • Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR
    Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse.
  • Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE
  • Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR
    Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist.
  • Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR
    Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel.
  • Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE
  • Aminohape on DNA monomeer . VÄÄR
    Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer.
  • DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE
  • RNA molekul on kaheahelaline biheeliks . VÄÄR
    DNA molekul on kaheahelaline biheeliks.
  • Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett.
  • Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg.
  • Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest.
  • Riboos on monosahhariid .
  • Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks.
  • Valgu monomeerid on aminohapped .
  • Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid.
  • DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks.
    17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks .
    18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse.
    19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks ( adrenaliin , suguhormoonid).
    20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni.
    21. AIDS-i põhjustab HI- viirus.
    22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega.
    23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast.
    24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest.
    25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? - Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse. Hapnik ja vesinik , sest me koosneme põhiliselt veest. Süsinik aga on kõikides orgaanilistes ainetes.
    26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraaleineid? - Mineraalaineid ei saa sünteesida. Nad on vajalikud luustiku ehituseks (Ca), hemoglobiini koostises (Fe), kilpnäärme hormooni süntees (I), luudes ja nukleiinhapetes (P), soolhape maos (Cl), närviimpulsside ülekanne (Na ja K), klorofülli koostis (Mg), valkude lagunemine (NH4)
    27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? - Sealt saab kõige kiiremini kätte.
    28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? - Sült, muna, tarretis .
    29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? - Valkude erinevast struktuurist.
    30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? - Struktuur, nukleotiidide erinevus, suhkur erinev.
    31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? - DNA esineb sekundaarstruktuurina + vesiniksidemed .
    32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? - On hiiglaslikud, koosnevad monomeeridest.
    • Mõisted. Lk. 44

  • AIDS - viirushaigus , omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HI-viirus.
  • aminohape - aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldav orgaaniline hape, tähistatakse kolmetähelise lühendiga, mis on tuletatud molekulide ingliskeelsetest nimetustest
  • antikeha - valk, iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast, moodustub kõrgematesse loomorganismidesse sattunud võõrvalkude (ja -nukleiinhapete jt) ühendite vastu moodustunud
  • biheeliks - kruvikujuline teise järgu struktuuri kujutamine (DNA-l nt)
  • bioaktiivne aine - orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. põhilisteks ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
  • biomolekul - organismide koostisse kuuluvad põhilised orgaanilised ained ( sahhariidid , lipiidid, valgud, nukleiinhapped ), kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omvahelist koostööd, osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga.
  • biopolümeer - valgud koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega on biopolümeerid. moodustuvad vaid elusorganismides.
  • denaturatsioon - kõrgemat järku valgustruktuuride lagunemine madalamale
  • desoksüribonukleiinhape - ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
  • desoksüribonukleotiid - keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli (lämmastikaluse, desokrüiboosi ja fosfaatrühma) liitumisel. monomeerida erinevused tulenevad vaid lämmastikaluste erinevusest.
  • desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, desoksüriboosijäägid esinevad desoküribonukleiinhappe (DNA) ehituses.
  • ensüüm - biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud.
  • fosfolipiid - liitlipiid , kuulub rakumembraani koostises, kahekihiliselt kõikide rakkude membraanides
  • hormoon - bioaktiivne aine, mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke jpm.
  • komplementaarsusprintsiip - nukleotiidide üksteisele vastavus, desoksüribonukleiinhappe molekulide koospüsimise aluseks
  • kontraktsioonivalk - valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine
  • lipiid - organismide energiaallikaks, orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid.
  • lämmastikalus - molekul, mis on desoksüribonukleotiidi üheks osaks. on neli lämmastikalust - adeniin , guaniin , tümiin ja tsütosiin. tsüklilised keemilised ühendid.
  • makroelemendid - keemilised elemendid, mida organismid vajavad suhteliselt suurtes kogustes .
  • mikroelemendid - organismides esinevad elemendid, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks, kokku on avastatud 16 sellist keemilist elementi.
  • monosahhariid - ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.
  • mRNA - ehk informatsiooni-RNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika - tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse.
  • nukleotiid - nukleiinhapete monomeerid
  • oligosahhariid - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.
  • peptiidside - kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel nende vahel ribosoomis moodustunud kovalentne side
  • polüsahhariid - kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid . põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos , glükogeen.
  • renaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess
  • retseptorvalk - rakumembraanis esinev valk, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse
  • ribonukleiinhape - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
  • ribonukleotiid - RNA koostises, kolmeosaline: moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel, kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises (adeniin, guaniin, tsütosiin), neljandaks on aga uratsiil .
  • riboos - viiesüsinikuline monosahhariid, jäägid esinevad ribonukleiinhappe (RNA) ehituses.
  • rRNA - ehk ribosoomi-RNA kuulub ribosoomide ehitusse, osaleb valgusünteesis
  • sahhariid - ehk süsivesik on orgaaniline ühend, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. jaotatakse mono -, oligo- ja polüsahhariidideks.
  • steroid - meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoon östrogeen on steroidid. steroidhormoonid on organismis väikestes kontsentratsioonides esinevad tsüklilise ehitusega lipiidid. reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi.
  • transportvalk - rakumembraani koostises, juhib kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja.
  • tRNA - ehk transport-RNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse.
    • Üldine keemiline koostis

    CHNOPS. Makroelemendid. Moodustuvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist.
    Mikroelemendid. Katioonid. Anioonid . Raud hemoglobiinis . Magneesium , kaalium ja naatrium närviimpulssides ja ainevahetuses. Magneesium ka klorofüllis, fotosünteesis. Kloor maohappes. Kaltsium luudes. Jood kilpnäärme peroksiinihormoonis. Ammooniumioon valkude lagunemiseks. Süsihappegaas hingamiseks ja raku ainevahetuseks. Karbonaatioonid kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku, vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised eelkõige hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid rakumembraani ehituses.
    • Orgaanilised ained

    Riboos. Desoksüriboos. Ainuke erinevus nende molekulide ehituses on see, et riboosis on teise süsiniku aatomiga seotud hüdroksüülrühm, desoksüriboosis aga vesinik.
    Glükoos. Fruktoos . Mõlemad on organismide põhilised energiaallikad . Rohelistes taimedes moodustab glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.
    Oligosahhariidid . Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks.
    Tärklis. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks.
    Lipiidid. Pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi ka voolujoonelise kehakuju . Rasvkude ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjutuste eest.
    Steroidid. Võrreldes ülejäänud lipiididega on neil teistsugune molekuli ehitus. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Kolesterool (liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist, mida soodustab eelkõige ebaõige toitumine), suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, vitamiin D.
    • Valgud

    Peptiidside. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side - peptiidside. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhendaid aminohappejääke. Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osa ka kahest või enamast ahelast . Seejuures ei ole valgud mitte lineaarsed ja tasapinnalised molekulid, vaid omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure.
    Struktuur. Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Määrab ära kõik valgu ülejäänud omadused. Sekundaarstruktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse kvaternaanstruktuurist (nt Hgb).
    Denaturatsioon. Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad . Selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat ja seejärel teist järku struktuuri. Lisaks kõrgele temperatuurile võivad valke denatureerida mehhaanilised tegurid - munavalge vahustamine , kontsentreeritud lämmastikhape, elavhõbe, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm. Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid , kuid peptiidsidemed ei katke. Säilib esmane struktuur. Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur taastuda.
    Renaturatsioon. Toimub enamasti vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. Nt keedetud munast ei arene enam kunagi tibupoega.
    AIDS. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HI-viirus. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Seetõttu langeb organismi vastupanuvõime teiste haigustekitajate suhtes ning inimene haigestub järjest sagedamini mitmesugustesse nakkushaigustesse. AIDS-i haige surma otseseks põhjuseks osutub enamasti mõni teine viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja .
    Valkude lagundamine energia saamiseks algab alles pärast pikemaajalist nälgimist, kui sahhariidide ning lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud.
    Struktuuride tähtsus. Primaarne struktuur on püsiv, aminohappejääke ühendab peptiidside küllaltki stabiilne. Teist ja kolmandat järku kooshoidvad keemilised sidemed on juba üsna nõrgad, tekivad ja katkevad juba väikeste rakusiseste tingimuste muutuste käigus. See omadus võimaldab täita valkudele ainuomaseid ülesandeid. P.S. Liikumisfunktsioon. Lihasraku ehituses olevad valgud muudavad välismõjutuse tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb.
    • Nukleiinhapped

    DNA. Ale vastab T, Gle vastab C. A ja T vahele kaks, G ja C vahele kolm vesiniksidet. Kromosoomide põhiline koostisosa . Rakutuumas paiknevadki kromosoomid. Vähemal määral esineb neid ka kloroplastis ja mitokondris - kahes rakuorganellis. Põhiline ülesanne päriliku info säilitamine. Enne jagunemist toimub DNA kahekordistamine, sest kui rakug jagunevad, peavad moodustunud tütarrakud saama samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Tähtsus seisneb päriliku info säiliramises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
    RNA. Erinevalt DNAst ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. Iga molekul koosneb vaid ühest ahelast, kuid molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid omavahel paarduda. C ja G vahele kolm, A ja U vahele kaks vesiniksidet.
  • Organismide koostis #1 Organismide koostis #2 Organismide koostis #3 Organismide koostis #4 Organismide koostis #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 188 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor melanik Õppematerjali autor
    Tõene/väär.
    Lausete lõpetamine.
    Lünkade täitmine.
    Küsimustele vastamine.
    Õigete vastustega!

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide koostis
    12
    doc

    Organismide koostis.

    Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses

    Bioloogia
    Organismide koostis
    7
    rtf

    Organismide koostis

    bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid . 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21. AIDS-i põhjustab HI viirus 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega . 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Sest süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid, süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid, see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, nagu ka neid on vaja luustiku koostises. 27

    Bioloogia
    Organismide koostis
    10
    doc

    Organismide koostis.

    - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu-organismide koostis
    8
    doc

    Bioloogia uurib elu, organismide koostis

    transportvalk--valgu molekul, mis viib ained raku või organismi ühes osast teise. tRNA--transpordi RNA, toob tsütoplasmast aminohappeid ribosoomidesse valgu molekuli sünteesimiseks. 8) Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. 9) Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 10) Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 11)Biosfäär on suurim ökosüsteem. 12) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. 13) Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. 14)Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. 15)Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 16) Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse.

    Bioloogia
    Organismide koostis-Mõisted
    2
    doc

    Organismide koostis: Mõisted.

    RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk ­ liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid ­ orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus ­ nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. Makroelement- Organismi koostises kõige enam esinevad elemendid (S,P,O,N,C,H). Mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA ­ informatsiooni RNA. Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5- süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.

    Bioloogia
    Üldine keemiline koostis
    3
    doc

    Üldine keemiline koostis

    Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%

    Bioloogia
    Konspekt - Organismide koostis
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt.

    Bioloogia
    Organismide koostis
    10
    doc

    Organismide koostis

    makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained ­ 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA).

    Bioloogia




    Kommentaarid (4)

    ket142 profiilipilt
    ket142: väga suureks abiks :D
    15:43 18-10-2010
    tommmy profiilipilt
    tommmy: Aitas mind. Aitäh
    01:17 23-11-2010
    kzzz profiilipilt
    kzzz: Väga hea!
    21:42 07-09-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun