Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Nukleiinhapped (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Nukleiinhapped #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Nukleiinhapped

Lk 43-Nukleiinhapped 1. Kirjeldage DNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi. Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA o

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Nukleiinhapped

NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped. Õpik lk 52-57 1. Vasta järgnevatele küsimustele! a. Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? Sarnasused: on polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist?  Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid;  DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi;  DNA­s on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNA­s aga uratsiil, mis on tümiini  metüleerimata vorm. c. Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada? Näiteks kiirituse ja raskemetalli mõjul võib DNA struktuur muutuda: mõni nukleotiid võib lisanduda v vahetuda v DNA ahelast ära jääda, ag

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Valgud, nukleiinhapped

primeaarstruktuurini. Renoturatsioon ­ valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni d)Retseptor funktsiooni e)Regulatoorset funktsiooni f)Kaitse funktsiooni g)Liikumis- ja energeetilist funktsiooni Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs NUKLEIINHAPPED N-alus nukleosiid nukleotiid nukleotiidi lühend RNA DNA adeniin adenosiin adenüülhape AMP dAMP guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Valgud ja nukleiinhapped

AIDS ­ omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus. HIV ­ selle toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke ja organismi vastupanuvõime nõrgeneb- o Kontraktsioonivalgud ­ valgud, mis on võimelised oma struktuuri muutma, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutmine. Kõige tuntumad lihasvalgud. Nukleiinhapped ­ DNA & RNA Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. o Desoksüribonukleiinhape ­ DNA o Ribonukleiinhape ­ RNA DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleitiidid. Koosneb fosfaatrühmast ­ desoksüriboosist ­ lämmastikalusest Fosfaatrühm: 2. adenosiinfosfaat A T 3. guanosiinfosfaat G C 4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Valgud / nukleiinhapped

Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str ei moods ja nad jä

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Valgud ja nukleiinhapped

Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENATURATSIOON-kõrgemat j

Bioloogia



Lisainfo

<br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun