Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng.
    Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632— 1723 ) – avastas bakterid , vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused . Louis Pasteur (1822— 1895 ) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843— 1910 ) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851— 1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid . A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini . Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor , võttis kasutusele tuberkuliini . Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil.
  • Mikroorganismide taksonoomia .
    Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist.
    Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud , kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt.
    Eukarüoodid algloomad , vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed , kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga.
    Viirused ― kuuluvad eraldi iseseisvasse riiki. Klassifikasioon ― mikroobide jaotamine gruppidesse mingite tunnuste alusel. Tänapäevane klassifikatsioon arvestab morfoloogilisi (mo-de kuju, suurus, mobiilsus , värvumine Gram ’i järgi, kolooniate värvus, spooride moodustumine); füsioloogilisi ja biokeemilisi tunnuseid (hapniku vajadus, optimaalne kasvutemperatuur, toitainete vajadused, ainevahetussaadused, pH vahemik, ensüümide moodustumine). Loetuid mikroobe jaotatakse taksonoomiliselt: 1) liik; 2) perekond; 3) sugukond ; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Nomenklatuuresimene sõna tähistab perekonna nimetust , perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest.
    Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga mikroobi, mille tunnused avalduvad standartsetes tingimustes ühesuguselt.Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus , üksteisele sarnane geneetiline aparaat , morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused.
  • Numbriline taksonoomia – põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel.Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi
    2) Kemotaksonoomia – meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas , vedelik, kromotograafia .
    3) Molekulaarkineetiline taksonoomia – põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel .
  • Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid.
    Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest.
    Saccharomyces cerevisiae – kasutatakse peamiselt käärimis - ja kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on ümara, ellipsoidse või lühisilinderja kujuga rakud, mis asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena.
    Candida kefyr – teda võib leida keefirist, hapendatud petist ja juustudelt. Tal on munakujulised rakud. Mõned tüved võivad fermenteerida laktoosi, nitraate nad ei assimileeri.
  • Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid.
    Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen . Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. Spoorid tekivad harilikult mittesuguliselt. Seejuures on kõige lihtsam spooride tekkimisviis seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik . Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid – mükotoksiin . Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik.
    Eosed jagunevad:
  • endogeenseteks ( sisemisteks ),
  • eksogeenseteks ( välimisteks ).
    Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore , nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana.
    Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda.
    Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks
  • Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus.
    Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse.
  • Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid.
    Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid , spoorid. Bakteriotsiidne toime – surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne.
    Bakteriostaatiline toime – bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid.
    Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus , niiskus );
    2) mikroobi eluvorm – a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid.
    3) bakteri füsioloogia ;
    4) mikroobi liik.
    Jaotatakse: 1) kuumsteriliseerimine – mikroobide häving toimub kõrgetel temperatuuridel , denaturatsioon.
    2) Toiduainete steriliseerimine – a) surmapunkt – madalaim temperatuur, millega mikroobid surmatakse 10 minuti jooksul.
    b) Minimaalne surmaaeg – aeg, mis kulub surmamiseks vedelsöötmes vastaval temperatuuril.
    3) Märgkuumutamine – mõjub kõrgetemperatuur koos niiskusega.
    4) Vees keetmine – vegetatiivsed mikroobid hävivad 15-30 minuti jooksul ( 100 c või üle selle ).
    5) Pastoriseeriminekuumtöötlemisviis, eesmärgiks hävitada ainult haigusttekitavad mikroobid.
    UHT – piim, mille põhjustab kõrge temperatuur – kõrgpastöriseerimine.
    Töödeldavast temperatuurist tõstetakse 1-2 korda 140-150 C-le.
    Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine
    Autoglaavimine – steriliseerimine auruga rõhu all, vee temperatuur üle 100C
    Kuivkuumutamine – toimub vastavates ahjudes. Steriliseeritakse peptritasse (2h).
    Leegis kuumutamine – külviaasade, kolvisuudmete jt steriliseerimine. Kõige levinum viis.
    Külmsteriliseerimine – kasutatakse erinevaid aineid. Keemiline steriliseerimine, alkoholiga
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #1 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #2 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #3 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #4 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #5 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #6 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #7 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #8 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #9 Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liiina16 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng.
    Mikroorganismide taksonoomia.
    Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid.
    Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid.
    Bakterite morfoloogia (kuju)
    Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine.
    Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi:
    1) monotricha – üks vibur raku ühe otsas;
    2) amphitricha - 1 vibur raku mõlemas otsas;
    3) lopotricha – viburikimp raku ühes või mõlemas otsas;
    4) peritricha – viburid ühtlaselt ümber keha;
    5) atricha – viburid punduvad.
    Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid.
    Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid.
    Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2 6H2 energia
    Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid.
    Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid.
    Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad.
    Mikroorganismide helendumine ja pigmendi moodustumine.

    MIkroorganismide taksonoomia , bakterite morfoloogia , pärmseened , mikroobid , bakterid , rakk , spoor , viirus , organismid , pärm , spoorid , viirused , mikroorganismid , bakteriofaag , plasmiid , rakusein , molekul , vibur , pärmseened , tsütoplasma , rakud , elutegevus , plasmiidid

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
    19
    doc
    Mikrobioloogia kordamiskusimused
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    11
    doc
    Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012
    20
    doc
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
    24
    docx
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
    20
    docx
    Mikrobioloogia I eksam
    22
    docx
    Mikrobioloogia I kursus 2012



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun