Küsitlus

Veterinaarne geneetika (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Mikrobioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes on friimartin, mis teda iseloomustab ?
Mis on rekombinant-DNA ?
Millised on rekombinant -DNA tehnoloogia põhimeetodid ?
Mis on restriktaasid ?
Mis on plasmiid ?
Millised on PCRi põhietapid ?
Milleks kasutatakse kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), milliseid põhikomponente selleks vajatakse, millised on RT-PCRi põhietapid ?
Mille poolest PCR erineb RT-PCR-st ?
Millal leiab aset geneetiline muundamine ?
Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks ?
Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks ?
Mida tähendab mõiste organismi kloonimine ?
Milles nähakse geenitehnoloogia hüvesid ?
Milles nähakse geenitehnoloogia ohte ?
Millised geneetilised anomaaliad on päritavad, millised mitte ?
Mis võivad olla haiguse perekondliku iseloomu põhjusteks ?
Mis on lävitunnus, haiguse soodumus ja haiguse lävi ?
Kuidas jaotuvad defektgeeniga isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma defektgeeni mittetäieliku penetrantsuse korral ?
Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel ?
Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades ?
Millised on mitme lävega haigused ?
Kuidas on seotud soodumus ja haiguse raskusaste ?
Milline on prognoos selektsiooniefekti suhtes sõltuvalt tunnuse päritavusest ?
Mis on populatsioon , mis on geeni- ja genotüübisagedus ?
Kuidas arvutada geenisagedust genotüübisageduse põhjal ?
Milline suhe valitseb vanempõlvkonna ja järglaspõlvkonna geenisageduste vahel ?
Milliste populatsioonide puhul kehtib Hardi - Weinbergi seadus täiel määral ?
Milles seisneb pärilike haiguste diagnoosimine ?
Millised on esmased tunnused, mis viitavad haiguse võimalikule geneetilisele etioloogiale ?
Kuidas toimub haiguse perekondliku iseloomu selgitamine ?
Millist informatsiooni on võimalik saada põlvnemisandmete uurimisel ?
Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje ?
Kui ravitud loomi paarituses ei kasutata ?
Kui ravitud loomi kasutatakse paarituses võrdselt tervete loomadega ?
Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje ?
Mis on (retsessiivse) päriliku haiguse tõrjeprogrammi esmane eesmärk ?
Mis on kliiniline seire ?
Kuidas on võimalik kliinilise seire puhul selgitada välja dominantseid homosügoote ?
Milles seisneb DNA-seire ?
Millised on põhiprintsiibid, millest peaks lähtuma multifaktoriaalsete lävitunnuseliste haiguste tõrjel geneetiliste meetoditega ?
Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon ?
Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures ?
Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides ?
Millised perioodid on organismi arengus fenokriitilised ?
Mis on peamised välistegurid , mis mõjutavad eluea pikkust ?
Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist ?
Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke ?
Milline pigment tagab heleda karvavärvuse, milline tumeda, millest tuleneb valge karvavärvus ?
Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused ?
Mis on geneetilised markerid, DNA mikrosatelliidid, SNP-d, PCR-RFLP ?

kontrolltöö
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid
Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust.
Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise ). Samuti mutatsioone .
Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel.
Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine .
Populatsioonigeneetika – produktiivloomade selektsiooni aluseks matemaatiliste meetodite abil.
Uuritakse LV ja kunstlik valiku toimet pop. genofondile ja evolutsiooni gen. seaduspärasusi.
2. Veterinaargeneetika ja patogeneetika määrang
VG on teadus, mis hõlmab geneetika neid aspekte , mis on seotud loomade haiguste, toodangu- ja eluvõimega. Uuritakse koduloomi, ulukeid, mikroorganisme ja parasiite (loomade haigustekitajaid).
Patogeneetika – pärilikkuse patoloogia - uurib loomade pärilikke anomaaliaid, päriliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka päriliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias (haigusetekkeõpetuses).
3. Geneetika rakendusvaldkonnad
Kliiniline veterinaarmeditsiin – haiguste päritavuse väljaselgitamine , pärilikke haigusi põhjustavate geenide ja lookuste väljaselgitamine. „Kahjulike“ geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonist. Päriliku eelsoodumuse avastamine ja selle päritavuse uurimine. Geenide siire geeniteraapias.
Veterinaarmikrobioloogia – mikroobide genotüpiseerimine, mikroobide gen. modif. nt vaktsiinide loomise eesmärgil. Kuidas kujunevad ravimiresistentsed mikroobitüved ja milliste mehhanismidega. Molekulaarepidemioloogia. Uuritakse mikroobide virulentsuse geneetilist määratlust ja varieeruvust.
Veterinaarimmunoloogia –loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine. Kujundatakse resistentseid liine ja tõuge (veterinaarselektsioon)
Veterinaarfarmakoloogia – kuidas ravimile reageerimine varieerub geneetiliselt. Proovitakse luua genotüübi ja indiviidi spetsiifilisi ravimeid.
Preventatiivne veterinaarmeditsiin – meetod, millega proovitakse vältida pärilikke haiguseid (geneetiline hügieen selektsioonis). Proovitakse tõsta produktiivloomade resistentsust infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus).
Lisaks kontrollitakse põlvnemist– kas on õige kutsikas? Tõuloomade, sperma ja embrüote müük.
Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil (välistatakse, kes ei sobi vanemateks ja alles jäävad need, keda välistada ei saa). Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1 vanem ja järglane.
Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel.
Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid , hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid (elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA , restriktsioonifragmendi analüüs ( RFLP ). Uurimismaterjalideks on veri , karvad , sperma, limaskesta rakud , koeproovid. Verest saab teha kõiki analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa).
4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis
Jaguneb geneetilise hügieeni selektsiooniks – võtted, mida kasutatakse, et vältida pärilikke haiguseid. Tervisearetus – proovitakse tõsta produktiivloomade resistentsust infektsioonide suhtes (selekteeritakse haiguseid). Nt skreipi haiguse puhul on teatud genotüübiga haiged, teatud terved . Lubatakse vaid resistentseid loomi aretusse, mitte sobivad tuleb karjast välja viia.
5. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste
Pärilikkus on looduse üldine seaduspära : järglased sarnanevad oma vanematele. Elu üks põhiomadusi. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad . Nad on aheldunud geenide süsteem, mis kindlustavad gen info hoidmise ja edasikandumise järglastele.
Pärandumine geneetikas on gen. info säilitamine ja edasikanne , näiteks põlvkonnast põlvkonda.
6. DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid
Mõlemad on biopolümeerid. Nukleosiid koosneb N- alusest ja pentoosist, mis on omavahel seotud N-glükosiidse sidemega. Kui nukleosiidile lisada fosfaatrühm saame nukleotiidi.
DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud 3 ühendi liitumisel – lämmastikalus , desoksüriboos , fosfaatrühm. Esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C). Nukleotiide nim. lämmastikaluste järgi. DNA molekul koosneb 2 ahelast , mis on omavahel liitunud komplementaarsusprintsiibi alusel (nukleotiidide üksteisele vastavus) – A=T ja C-G (3 vesiniksidet). DNA nukleotiidne järjestus on primaarstruktuur , 2 ahelat on omavahel keerdunud biheeliksiks on sekundaarstruktuur.
DNA ülesanne on gen info säilitamine ja täpne ülekanne tütarrakkudele.
RNA monomeeriks on ribonukleotiid. Ribonukleotiidi moodustavad lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm. 4 N-alust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil (U). Vastavus A=U ja C-G (3 vesiniksidet). Ribonukleotiidide järjestus on primaarjärjestus. RNA osaleb gen. info realiseerimisel. RNA-d jaotatakse põhiliselt mRNA, tRNA ja rRNA. RNA molekulid on üheahelalised, kuid võivad molekulisiseselt komplementaarselt paarduda.
7. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus (matriitssünteesi olemus)
Nukleiinhapete ja valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et need on matriitssünteesid. St DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA, RNA) ahelatel , mis määravad sünteesitavate molekulide primaarstruktuuri. Sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne.
DNA replikatsioon toimub rakutuumas ja eelneb rakujagunemisele. Ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Järgnevalt sünteesitakse interfaasi ajal transkriptsiooni käigus rakutuumas olevalt DNA-lt mRNA. mRNA liigub tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus translatsiooni tulemusena saadakse valgud.
8. DNA replikatsioon
DNA kahekordistamine. Teostab ensüüm DNA polümeraas . Süntees toimub praimeri ja matriitsi olemasolul . Esmalt DNA helikaas lahutab kaheahelaline DNA. Praimer on vaba 3’OH rühmaga nukleotiidjärjestus, millelt alustatakse matriitsahela alusel DNA süntees. 3’OH otsa lisatakse sünteesil desoksüribonukleotiidid (5’ fosfaat ). 3’OH ja 5’ fosfaadi vahele tekib fosfodiesterside. Süntees toimub 5’-3’ suunas. DNA replikatsioon on kahesuunaline.
Ühelt ahelalt toimub pidev süntees st juhtiv ahel (süntees toimub 5’3’ suunas, vaja ühekordselt praimerit). Mahajääv ahel sünteesitakse Okazaki fragmentidena, mis omavahel (ükiskahelalisi katkeid) liidab DNA ligaas (3’-5’ suunas). Vajatakse iga fragmendi sünteesiks uuesti praimerit, mille DNA praimaas sünteesib matriitsahela alusel (praimeriteks sünteesitakse lühikesed RNA fragmendid ). Hiljem kõrvaldatakse RNA praimerid ja asendatakse DNA lõikudega. Replikon - üks replikatsiooni ühik, peab sisaldama replikatsiooni alguse ja lõpu signaale. Algus on ORI sait , lõpp terminatsiooni sait.
Replikatsioon toimub ahela mitmes piirkonnas korraga.
9. RNA biosüntees - transkriptsioon
Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni piirkonnad on promootor – nukleotiidne järjestus geeni algusosas, millele kinnitub RNA polümeraas, terminaator – nukleotiidne järjestus geeni lõpuosas, mis lõpetab transkriptsiooni. RNA sünteesitakse ühe DNA ahela baail. Ensüümid keeravad DNA biheeliksi lahti ja sünteesivad üksikahelale komplementaarse RNA ahela. Valgusünteesi regulatsioon toimub juba transkriptsioonitasandil – nt repressor seondub promootorile (RNA polümeraas ei saa kinnituda). Aktivaatorid hoopis soodustavad RNA polümeraasi seondumist promootorile.RNA süntees toimub 5’-3’ suunas.
10. Valgusüntees
Toimub tsütoplasmas ribosoomides. Vaja ribosoomi, AH, tRNA-sid, makroergilisi nukleotiide (ATP, GTP).
1. mRNA seondub ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seondub tRNA molekul (initsiaatortRNA), millega on ühendatud esimene AH (Met). tRNA seondub tsütoplasmas kindla AH-ga (vaja ATP-d). tRNA seondub mRNA-ga komplementaarsusprintsiibi alusel ( antikoodon , mis on komplementaarne koodoniga). Siseneb ribosoomi ja mRNA-le seondub järgmine tRNA, kui antikoodon on komplementaarne koodoniga.
2. Nüüd sünteesitakse AH vahele peptiidside. Dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA-st ja jääb viimati seondunud tRNA molekuli külge. Initsiaator-tRNA kaotas oma AH ja lahkub . tRNA koos temaga seotud mRNA-ga nihkuvad ribosoomi suhtes edasi. Uus tRNA saab ribosoomi tulla. Jätkub seni, kuni jõutakse stoppkoodonini. Tuleb spets ensüüm ja translatsioonikomponendid vabanevad.
11. Geneetiline kood ja selle põhiomadused
mRNA nukleotiidiline järjestus määrab ära ühe valgu aminohappelise järjestue. mRNA kolm järjestikulist nukleotiidi ( koodon ) määrab ära ühe aminohappejäägi sünteesi – geneetiline kood. 64 kombinatsiooni koodoni moodustamiseks. Kodeeritavaid AH-sid on 20.
Koodipäike on:
sünonüümne - ühele AH vastab mitu koodonit
ühetähenduslik – ühele koodonile vastab alati üks AH
universaalne – esineb pro- ja eukarüootides
mittekattuv – mRNA nukleotiidid ei esine samaaegselt kahes kõrvutiasuvas koodonis.
12. Geenmutatsioonid
Ehk punktmutatsioonid - nukleotiidide kadumine, juurdetulek või asendumine .
DNA struktuuris tekivad mutatsioonid (muutused) DNA replikatsiooni käigus (DNA polümeraas teeb vigu).
Jaotatakse somaatilised – tekivad keharakkudes ja generatiivsed – tekivad sugurakkudes .
Geenmutatsioonid jaotatakse:
Tähenduslikud mutatsioonid – muudab koodoni tähendust st põhjustab ühe AH asendumist teisega .
mikrodeletsioon – nukleotiidipaar langeb välja
insertsioon – nukleotiidipaar lisandub
asendusmutatsioon – nukleotiidipaari asendumine
Mõttetud mutatsioonid – tekib koodon, mis ei kodeeri ühtegi AH ja lõpetab polüpeptiidahela sünteesi (terminaatorkoodon). UGA, UAG, UAA.
Sünonüümsed mutatsioonid – koodon asendub sünonüümse (sama AH kodeeriva) koodoniga ja polüpeptiidahela AH järjestus ei muutu. Ühte ja sama AH võib kodeerida mitu koodonit (2-6).
13. Tsütogeneetika alused. Kromosoomid
Tsütogeneetika - geneetika valdkond , mis uurib kromosoome. Tegeleb pärilikkusega raku tasemel.
Kromosoom on valkude abil kokku pakitud üks lineaarne DNA molekul.
Iga kromosoom koosneb 2 pikast peenest niidist (identsest tütarkromatiidist). Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid , mis mitoosi anafaasis tõmbavad tütarkromatiidid vastaspoolustele. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Telomeerid on kromosoomiotste kordusjärjestused. Kromosoomi fn on gen info täpne ülekanne tütarrakkudesse.
Interfaasis DNA replitseerub – kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks. Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid kondenseeruvad (spiraliseeruvad), nii et muutuvad nähtavaks.
Rakutsükkel – raku eluring , mis koosneb interfaasist ja rakujagunemisest.
Rakutsükli faasid :
G0 - puhkefaas
G1 – RNA- ja valgusüntees, raku kasvamine
S – DNA süntees
G2 – mitoosiks ettevalmistamine, sünteesitakse mitoosikäävi valke
M – toimub mitoos
Kromatiin – valkude ja kromosoomide DNA kompleks .
Kromatiid – kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks identset tütarkromatiidi.
14. Liikidevahelised ristandid
Võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide korral. Kromosoomide arv, struktuur ja suur osa geneetilisest materjalist. Ristandid on enamasti steriilsed (va üksikud juhud ).
Hobusetäkk x eeslimära – hobueesel. Eeslitäkk x hobusemära – muul. Ristandid 2n = 63, eeslil 2n=62 ja hobusel 2n=64.
15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis
Mitoos
Meioos
Tulemuseks diploidne kromosoomistik
Haploidne
Tütarrakkude ja eellasraku kromosoomide arv ei muutu
Tütarrakkudes on kromosoomide arv 2x vähenenud
Tagab organismi kasvu, arengu
Sugulisel paljunemisel kromosoomide arv ei kahekordistuks.
Ühest 2n rakust tekib 2 2n rakku
Ühest 2n rakust tekib 4 n rakku
Üks jagunemine
Kaks järjestikust
Toimub keharakkudega
Toimub sugurakkude eellasrakkudega.
Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset rakku
4 geneetiliselt erinevat rakku
Mitoosi tsükkel :
Profaas – kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad nähtavaks), tuumamembraan lagundatakse, kaovad tuumakesed (kromosoomid paiknevad ümber), tsentrioolid liiguvad poolustele ja nende vahele tekivad kääviniidid.
Metafaas – kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele (teise otsaga on seotud tsentrioolidega).
Anafaas – kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad poolustele
Telofaas – kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, kromosoomid pakitakse lahti, tekivad tuumakesed.
Tsütokinees – tsütoplasma ja rakuorganellid jaotuvad tütarrakkude vahel, rakumembraan nöördub sisse.
Meioosi erinevus mitoosist:
1. profaasis leiab aset ristsiire

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla