ehk GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
tervisekaitse spetsialist õppekava
Diana Savostkina
GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID
Referaat
Juhendaja : Triin Veber , õppejõud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2010
SISUKORD:
Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3
1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4
2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4
3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5
4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6
5. Geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid .................................................... 7
5.1 Geneetiliselt muundatud organismide mõju bioloogilisele mitmekesisusele............... 7
5.1.1 Pestitsiidid ................................................................................................................... 8
5.1.2 Kohalike liikide asendumine ....................................................................................... 9
5.1.3 Kõrvaliste liikide asendumine..................................................................................... 9
5.1.4 Geneetiline ebastabiilsus ............................................................................................. 9
5.2 Geneetiliselt muundatud materjali potentsiaalne mõju inimese tervisele.................... 10
5.2.1 Tõendid potentsiaalsetest terviseriskidest................................................................. 10
5.3 Kaudne mõju............................................................................................................... 11
5.4 Geneetiliselt muundatud organismide vaba tootmise saastumine geneetiliselt muundatud materjalidega................................................................................................... 11
6.Geneetiliselt muundatud organismidega seotud õiguslikud küsimused......................... 12
7. Kokkuvõte...................................................................................................................... 13
8. Kirjandusallikate loend .................................................................................................. 14
SISSEJUHATUS
Mis või kes on geneetiliselt muundatud organism ehk GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogia võtteid kasutades on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigu ehk lihtsamalt öeldes organismid, kelle pärilikust on muundatud viisil, mida looduses ei esine, vastavalt inimese soovidele. Oluline on see, et DNA peab olema stabiilne – see tähendab seda, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Kui seda ei juhtu, siis tegemist ei ole GMO-ga. ( Keskkonnaministeerium , 2004.)
Tuleb rõhutada ka seda, et GMO-sid luuakse geenitehnoloogia abil. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel, kuid siiski ei ole ta eilse päeva saavutus. Aastal 1971 , Kalifornias oli loodud esimene GM bakter ning aastal 1983, Belgias ja Missouris esimesed GM taimed. Teistest liikidest pärit geene võib viia organismi ka ristamise, rakkude fuseerimise ( liitmise ) või viiruste abil, kuid vastavalt seadusandlusele need organismid ei ole GMO-d. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geneetilise muundamise abil on võimalik siirdada organismi väga kaugete liikide geene või tehisgeene. (Eestimaa Looduse Fond, 2006). GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest vähe. Igas rakutuumas on ligikaudu 10000 – 50000 geeni ning kui viia organismi veel üks geen erineb selle GMO genoom eellase omast kõigest 0,00002% võrra. (Keskkonnaministeerium, 2004.)
Geenitehnoloogia väljendab nii meie lootusi ja unistusi ning see võimaldab meie elukvaliteedi paranemist ning mõned, kuid mitte kõik GM-tooted võimaldavad isegi rohkemat, kui meie veel mõni aeg tagasi unistada oskasime. Geenitehnoloogia meetmed kujutavad endast nii nimetatud „unistuste tööriistu“, mis annavad meile võimaluse kujundada meid ümbritsevat keskkonda selliseks nagu meie ise tahame. Teiselt poolt aga tõstatab see uus geneetikaharu rohkem probleeme, kui mõni muu teadusharu . ( Rifkin , 2000.)
1. KULTUURIDE GENEETILINE MUUNDAMINE
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkus on geenitehnoloogia abil muudetud. Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi (muundkultuure) luuakse mitmel erineval viisil. On võimalik kasutada kas bakterite abi või siis nn DNA-püssi. Esimese puhul on tegemist mullas elava bakteriga – agrobakteriga ning see põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi. Ta suudab viia taimerakku osa oma DNA-st ja sisestada see pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakterites looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. DNA-püssi puhul taimerakku tulistatakse pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Jõudnud raku sisse võõr-DNA tuleb see metalliosakeselt lahti ja tungib rakutuumas pärilikkuse ainesse. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Selleks, et sisestatud DNA rakus funktsioneerima hakaks ja soovitud tunnus avalduks, on vaja promootorit. See on DNA osake, mis sageli võetakse viirustelt. Promootor lülitub sisse kohas, mis on sellele kõige vastuvõtlikum. Muundkultuurid on tihti ebastabiilsed ning see on tingitud sellest, et lisades uut pärilikku infot mõjutatakse geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid.(Eestimaa Looduse Fond 2006.)

GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE ARENG
Lähtuvalt muundamisel kasutatavast tehnoloogiast ja selle protsessi eesmärkidest jagatakse GM kultuurid kolme põlvkonda. Esimese põlvkonna kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Nende kultuuride hulka kuuluvad herbitsiidtolerantsed kultuurid (mais, soja , raps jne), parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Teise põlvkonna väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa nendest toodetest on juba turule jõudnud. Selle põlvkonna kõige ilmekamaks näiteks on terminaatorgeeni leiutamine. See muudab põllult koristatud saagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemnefirmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete järgi seda siiski veel kasutada ei saa. Teise põlvkonda kuuluvad näiteks viirusresistentsust kandvad GM kultuurid ( riis , papaia , bataat, pipar ), nematoodikindlad GM kultuurid (nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet, kartul , tomat) ning farmatseutiliste omadustega GM kultuurid nagu näiteks riis, mis toodab alfa-antitrüspiini – maksa- ja soolehaiguste profülaktikaks ja raviks kasutatavat valku. Selle põlvkonda kuuluvad ka lehmad ja lambad, kes on võimelised tootma näiteks insuliinirikast piima. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Kolmanda põlvkonda GM kultuuride juurutamine pole veel teaduslike uuringute tasandilt kaugemale jõudnud. Nende iseloomustavaks märksõnaks on multifunktsionaalsus, püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, parandatud füsioloogiliste omadustega taimi, mis kasutavad efektiivsemalt toitaineid, valgust, vett jne, ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja alakultuure. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)

GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE LEVIK
Muundkultuurid on väga levinud Ameerika mandril . Aasta 2006 andmete põhjal kasvas 90% GMO-st nelja riigi pindadel. Nendeks riikideks olid USA, Argentiina , Brasiilia ja Kanada . Aastal 2004 kasvas GM kultuure 17 riigis (USA, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Hiina, Paraguay, India, LAV, Uruguay , Austraalia, Mehhiko , Rumeenia, Filipiinid , Hispaania, Colombia , Honduras, Saksamaa) ning aastal 2005 oli neid riike juba 21 (eeltoodud riikidega liitusid Iraan , Portugal, Prantsusmaa, Tsehhi). (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Geneetiliselt muundatud kultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane vaid suurtele agrotööstusfirmadele. Monsanto ja DuPont on kaks juhtivat GM kultuure loovat seemnekompaniid ning globaalse seemneturu peamist mõjutajat. Monsanto on kõige tuntum USA-s paiknev firma, mis on viimasel kümnendil ostnud kokku kümneid seemnefirmasid. Firma kontrollib 70% geneetiliselt muundatud maisi turust, üle 90% geneetiliselt muundatud soja turust ja 90% geneetiliselt muundatud puuvilla turust. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Geneetiliselt muundatud kultuuride edasine levik ja tarbija toidulauale jõudmine on tarbija enda kätes, sest tema eelistused ja harjumused on väga suure tähtsusega. GM tooted ei ole enamikel juhtudel aga tavatoodetest silmaga eristatavad ning tarbija tegelik valik sõltub tegelikult GMO-de märgistamise nõuete täitmise tõhususest. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)

GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE KASUTAMINE
GM toiduaineid töötatakse välja ja viiakse turule, kuna neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks toote madalam hind või siis suurem vastupidavus või toiteväärtus. GM seemnete arendajad keskendusid esmalt sellistele uuendustele, mis oleksid populaarsed põllumeeste seas, sest nad soovisid , et tooted leiaksid soodsa vastuvõtu tootjate seas. Taimede esialgne loomise eesmärk oli taimekaitse täiustamine. (Keskkonnaministeerium 2002.) Geneetilise muundamise vajalikkuse argumendina sageli tuuakse ka seda, et sellega saab efektiivselt ära toita planeedi üha kasvav rahvastik. (Acherman 2002.) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel on aga rahvastiku toitmise tegelikuks probleemiks materiaalsete ressursside ebaühtlane jaotumine maailmas. (Keskkonnaministeerium 2002.)
Putukakindlus saavutatakse toidutaimedele bakteri Bacillus thuringensis (BT) toksiini geeni sisestamisega. See toksiin on põllumajanduses kasutusel tavalise putukamürgina ning inimese jaoks see on ohutu. Viirusekindluse saavutamiseks sisestakse taimedesse taimehaigusi põhjustavate viiruste geene. See muudab taimed vähem mõjutatavateks nende viiruste poolt põhjustatavatele haigustele ning saagikus suureneb. Herbitsiidikindluse puhul taimedesse sisestatakse sellise bakteri geen, millega kandub edasi vastupanuvõime mõnedele umbrohumürkidele. (Keskkonnaministeerium 2002.)
Euroopa Liidus esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas (1994) ning edasi ilmnesid mitmed rapsiliinid, soja-, siguri -, maisiliinid ja ka mitmed GM lillesordid (1996-1997). Mujal maailmas (peamiselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel mõned muud GMO-d nagu näiteks puuvill , melon, papaia, kartul, suhrupeet jm. (Keskkonnaministeerium 2004.)
Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes analüüsib kõiki võimalikke riske ja seejaärel teeb vastavale ametiasutusele ettepaneku, kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Eestis on selleks Geenitehnoloogiakomisjon ning lube annab keskkonnaminister, GM toidu ja loomasööda langetatakse otsus Euroopa Liidu tasandil. Kui GMO on lubatud kasutusele, on tootja kohustatud jälgima pikaajalist mõju inimese tervisele, loomadele ja ka keskkonnale. Kohe kui avaldub mõni oht, peatatakse selle GMO kasutamine, kasutusluba tühistatakse ning GMO eemaldatakse turult ja kasutuselt. Peale tootja jälgivad GMO-d teadus- ning järelevalveasutused. Et GMO-d oleks kergem jälgida, saavad kõik turule lubatud GMO-d unikaalse koodi, mis koosneb numbritest ja tähtedest. (Keskkonnaministeerium 2004.)

GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDEGA SEOTUD RISKID
Riskid on alati olnud meie ühiskonna lahutamatud kaaslased. Iga uus tehnoloogiline edusamm toob kaasa ka uusi riske. Suurfirma Monsanto esindaja Eric Sacks märgib, et geneetiliselt muundatud taimedest tehtud toit läbib rohkem katseid ja analüüse, kui tavaline toit. Aasta 2002 andmete põhjal, oli Ameerikas kolm föderaalset agentuuri, mis reguleerisid geneetiliselt muundatud taimedest tehtud toitu. (Acherman 2002.) GMO-de reklaamidest jääb sageli mulje, et tegemist on unikaalsete imetaimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja palju maitsvamad ning sellega põhjendatakse ka nende vajalikkust inimkonnale, ei ole see päris nii. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumeeste kulutusi. (Acherman 2002.)
Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust märkimisväärselt suurenenud ning sellele on palju kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire . Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka Euroopa Liidu seadusandluses. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
5.1 GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE
GMO mõju on seotud põhiliselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Enamik sõltumatuid eksperte kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisule. Oht bioloogilisele mitmekesisusele tuleneb pestitsiidide suuremast kasutamisest, kohalike liikide hävimisest ja asendumisest, kõrvaliste liikide kahjustumisest ning geneetilise ebastabiilsuse tekkest . (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
5.1.1 PESTITSIIDID
Geneetiliselt muundatud kultuuride herbitsiiditolerantsus võib kanduda üle teistele taimedele. See juhtub horisontaalse geenisiirde tulemusena ehk geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete taimede ristumisel nende looduslike sugulastega (umbrohtude, aga ka kultuurisortidega), mille tulemusena muutuvad need geneetiliselt muundatud taimega sarnaselt umbrohumürgile allumatuks. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab selle loodusliku mitmekesisust. Üks viiendik ülemaailmselt kasvatatavatest GM kultuuridest toodad aretustöö tulemusena oma kudedes Bt toksiini (mais ja puuvill). Looduses seda mürki sünteesib bakter Bacillus thuringensis ja seda on kasutatud kahjurite tõrjeks enam kui pool sajandit. Bakteri toksiini tootvad mais ja puuvill on võimelised hävitama kahjureid ja nende vastseid ja seetõttu peaks vähenema keemilise tõrje vajadus. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis geneetiliselt muundatud Bt kultuurid toodavad kahjurimürki pidevalt ning kuna putukad on pidevalt selle toksiini mõju all, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks. Peaks mainima ka seda, et transgeenne toksiin säilitab mullas oma kahjustavad omadused kolm korda pikema aja vältel kui naturaalne toksiin, tehes sellest ümbritseva keskkonna suhtes tunduvalt ohtlikuma pestitsiidi. Kui (Keskkonnaministeerium 2002, Rifkin 2000.)
Bt-taimede puhul tähelepanuväärne on asjaolu, et nende poolt sünteesitav mürk on aktviivne taime kogu kasvuperioodi vältel. Mürk, mis on toodetud bakteri poolt aktiviseerub sattudes putuka soolde ning putuka hukkumisel see laguneb. Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Taimedes pidevalt sünteesitav aktiivne Bt toksiin satub taimejäänustes mulda ja seal olles võib sõltuvalt keskkonnatingimustest toimida kuni aasta. (Keskkonnaministeerium 2002.)
5.1.2 KOHALIKE LIIKIDE ASENDUMINE
Võõrgeenide sisseviimine taime genoomi võib anda GM taimele eeliseid keskkonnas toimetulemiseks ning see võib põhjustada nende domineerimise tavataimede üle. Hiinas ja Mehhikos on see eriti aktuaalne, sest taimede geneetiline mitmekesisus on nendes piirkondades eriti suur. See tähendab seda, et nende piirkondade põlissordid võivad kaduda ja asenduda monokultuuriga. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Tavataimede saastumine GM materjaliga võib toimida mitmel viisil. Eelkõige on saastumisallikaks ehk GM edasikandjaks õietolm. Uuringutest on ilmnenud, et õietolmu levik sõltub väga paljudest teguritest – põllu suurus, maastiku mosaiiksus, tuuled, õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Kõige süstemaatilisi GM-ga seotuid uuringuid , mis on seotud bioloogile mitmekesisuse mõjutamisega, on tehtud ajavahemikus 1999-2002, Inglismaal. Uuringute eesmärgiks on kontrollida hüpoteesi, et GM kultuuride mõju põllumajandusettevõtte maa-ala taimestikule ja loomastikule ei erine mõjust, mida avaldavad samade liikide geneetiliselt muundamata ehk tavasordid. Aastal 2003 avaldatud tulemused näitasid märkimisväärselt kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisule. Täheldati tavakultuuridega põldudel 6 korda suuremat hulka umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindude jaoks. Lisaks sellele GM kultuuridega põldudel oli vähem mesilasi ja liblikaid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
5.1.3 KÕRVALISTE LIIKIDE ASENDUMINE
Kõrvaliste liikide all mõeldakse liike, mis ei ole geenisiirde eesmärgiks. Herbitsiidid ja Bt toksiin võivad kahjustada putukaid ja mullabaktereid. Aastal 1990, esimeses selleteemalises laboratoorses eksperimendis selgus, et GM kultuuridega seotud riskid on ebapiisavalt hinnatud. (Snow 2002.)
5.1.4 GENEETILINE EBASTABIILSUS
Mõned teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Seega geneetiline materjal võib levida edasi mitmesugustele mikroorganismidele, sealhulgas ka haigustekitajatele .
5.2 GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALI POTENTSIAALNE MÕJU INIMESE TERVISELE.
Erinevate ekspertide seisukohaks on, et siiani ei ole GM kultuurid ega neid sisaldavad tooted inimese tervisele tugevat mõju avaldanud. GM kultuuride pooldajatel on tavaliselt kaks argumenti. Esimene neist põhineb eeldusel, et geneetilise muundamise tehnoloogiaga ei ole seotud põhimõttelisi riske ehk tehnoloogia iseenesest ei saa inimesele ohtlik olla kuna võimalikult ohtlikud tooted kõrvaldatakse turult. Teine väide rõhutab, et GM tooteid on kasutatud palju aastaid erinevates maades, ilma et oleks tuvastatud negatiivset mõju kasutajate tervisele. Vaatamata neile väidetele ei leidu aga ühtegi eksperti, kes saaks täie kindlusega öelda, et GMO on absoluutselt ohutud ja GM toitu peaks kasutama võrdväärselt GMO-vaba toiduga ning et tulevased uuringud sellel teemal oleksid mitte vajalikud. Lisaks sellele riskianalüüsid ei käsitle GMO pikaajalist mõju loodusele ja inimesele. ( Acherman 2002.)
5.2.1 TÕENDID POTENTSIAALSETEST TERVISERISKIDEST
Põhilised GM toidu terviseriskid on seotud kahe asjaga. Esimeseks on geenide avaldumise keerukus. See toob kaasa teatud hulga vältimatut juhuslikkust. Teiseks on geenisiire. Geneetilist informatsiooni kandvad elemendid võivad siirduda teistesse organismidesse mitte ainult vertikaalselt (vanematelt lastele), vaid ka horisontaalselt (erinevate organismide vahel). See on looduses loomulikult toimub protsess, kuid ometi leidub tõendeid selle kohta, et geenitehnoloogia suurendab ebastabiilsust ja tendentsi rekombinatsiooniks ning horisontaalseks geenisiirdeks. (Keskkonnaministeerium 2004.)
Üks tuntumaid artikleid GM toidu mõjust tervisele on kirjutatud inglise teadlaste A. Puztai ja S. Eweni poolt aastal 1999. Selles artiklis nad tutvustasid tulemusi ja väitsid, et rottide toitmine GM toiduga põhjustas katseloomade siseorganite taandarengu protsessi – suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist. Hävitav mõju loomadele ei ilmnenud kohe, vaid mitme nädala pärast. Mitte ükski järelvalve asutus ei nõua sellist pikaldast eksperimentide tegemist. Huvitav märge oleks asju juures see, et A. Puztai kaotas uurimuse avaldumise järgselt oma töökoha. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Aastal 2005 suvel avaldas Itaalia uurimisrühm Manuela Malatesta intrigeerivad tulemused. Tõestati, et transgeense soja imendumine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muutusi, mis võisid tekkida täiskasvanud loomadel väga lühikese perioodi jooksul. Tagasipöördumine tavalise toidu juurde tõi kaasa nende hälvete kadumise. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Transgeense toidu ohutust käsitleval seminaril aastal 2005 oktoobris tõdes FAO koordinaator Ezzedine Boutrif, et mitmetel juhtudel on lubatud muundkultuurid turule veendumata nende ohutuses. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)

KAUDNE MÕJU
Inimesed, kes elavad GM kultuuride põldude läheduses ning ka GM toodete kasutajad, puutuvad kokku suurema hulga herbitsiitidega. GM taimede taimedel kasutatakse põhiliselt kahte umbrohutõrjet ning mõlema puhul on tehtud kindlaks kahjulik mõju inimese tervisele. Arvestada tuleb ka herbitsitiide mõjuga übritsevale keskkonnale – mulla- ja veeelustikule. ( Eestimaa Looduse Fond 2006.)
5.4 GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE VABA TOOTMISE SAASTUMINE GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALIGA
GMO-de üheks suuremaks välismõjuks on võime saastada GM materjaliga GMO-vabasid tootjaid. Tegemist on välismõjuga, mis ka Eesti põllumajandusettevõtjaid ja talupidajaid ähvardab. (Keskkonnaministeerium 2004.)
Üheks olulisemaks negatiivseks majanduslikuks mõjuks GMO-dega saastumise korral tava- ja mahetootjatele on GM-põllumajanduste hind. GM põllumajandustooted on tavatoodetest odavamad. Seega võib GMO-dega saastumise korral tava- ja mahetootjatele võtta lähtekohaks 10%-lise hinnalanguse. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)
Kui tegemist on pikaajalise saastamisega (3-5 aastat), siis on see põllumeeste jaoks tõsine probleem. Saastamise korral võivad nad kaotada õiguse müüa oma toodangut mahetoodanguna. GMO-dega saastumise likvideerimise maksumus sõltub mitmetest faktoritest – selleks kuluvast ajast, konkreetsetest rakendatavatest meetmetest ning lisameetmetest, mis on vajalikud GM materjali likvideerimiseks või vähendamiseks.Põllu puhastamine tuleb teha enamasti käsitsi ning see võib osutuda mahepõllu omanikule raskeks. (Eestimaa Looduse Fond 2006.)

GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDEGA SEOTUD ÕIGUSLIKUD KÜSIMUSED
GMO-de kasutamine ja kasvatamine on erinevates maailma riikides reguleeritud erinevat moodi. Paljudes riikides ei ole GMO-de kasvatamisele märkimisväärseid piiranguid seatud, osades riikides on GMO-d lubatud piirangutega ning on ka riike, kes on kehtestanud täieliku GMO keelu (nt Sveits ). Euroopa Liidus, seega ka Eestis, on GMO-de kasutamine ja kasvatamine lubatud, ent see on siiski rangelt reglementeeritud võrreldes näiteks USA ja Kanada üsna vaba regulatsiooniga. Euroopa Liidus suhtumine GMO-sse on üsna skeptiline . (Keskkonnaministeerium 2004.)

KOKKUVÕTE
Tänu geenitehnoloogiale on inimestel võimalik kujundada neid ümbritsevat keskkonda selliseks nagu nad soovivad. Taimi muudetakse vastupidavamateks, maitsvamateks, suuremateks jne. Seda on inimene aga teinud juba miljoneid aastaid üritades parandada oma saaki säilitades eelmisest saagist õnnestunud taimede seemneid. Tänapäeval on asi aga lihtsam. Kui põllumehed ristamisel siirdasid mitmeid ja mitmeid geene, siis praegu on võimalik siirdada ainult üks soovitud geen.
Vaatamata kõigile plussidele, toovad GMO-d kaasa ka tõsiseid probleeme. Tänapäeva biotehnoloogia aitab kaasa põllumajanduse arengule, kuid see ei ole midagi muud, kui looduse imiteerimine. Juba homme võib biotehnoloogia abil loodu saada looduseks. Ka GMO pikaajalist mõju pole veel avastatud seega enne kui uued turu jaoks mõeldud geenitehnoloogiad kasutusele võetakse, peavad need olema põhjalikult üle kontrollitud, kui me soovime viia miinimumini neist tuleneva riski järeletulevatele põlvedele ja teistele elusolenditele, kellega me oma planeeti jagame.
Kõigest halvast hoolimata on geenitehnoloogiale raske öelda “ei”, sest see tõotab inimestele palju muljetavaldavaid hüvesid. Esimesi arglikke samme tegeva biotehnoloogiaajastu poolt tõotatavad hüved on nii muljetavaldavad, et igasugune GMO keelamine ja reguleerimine võetakse umbusuga vastu. Kuidas võiks terve mõistusega inimene vastu vaielda tehnoloogiale, millega enamus inimkonnast nii suuri lootusi seob?
8. KIRJANDUSALLIKATE LOEND
Acherman, J. (2002). Food. How safe ? How altered? National Geographic May, Vol. 298, 68-92
Ehrlich , Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, R., Vaarmari, K. (2006). Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond.
Keskkonnaministeerium (2002). 20 küsimust geneetiliselt muundatud (GM) toiduainete kohta.
Keskkonnaministeerium (2004). Kuidas hinnata GMO-de mõju inimestele ja loodusele.
Rifkin, J. (2000). Biotehnoloogia sajand: kuidas geneetikaäri muudab maailma. Tartu: OÜ Greif.
14