Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Bioloogia Kontrolltöö
Mõisted:
DNA – Rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Geen – On DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel.
Alleel – On geeni erinevad vormid.
Dominantne alleel – Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub nimetatakse Dominantseks alleeliks.
Retsessiivne alleel – Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks.
Esmased sugutunnused – sugunäärmed ja suguelundid - mis on sünnihetkeks välja arenenud.
Teisesed sugutunnused – On sugutunnused mis arenevad välja suguküpsuse saabudes.
Pärilikus – On organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi.
Kokkuvõtte
  • Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus.
  • Pärilikkuse kandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA.
  • Geen on DNA lõik.
  • Ühes kromosoomis on palju geene.
  • Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel.
  • Ühel geenil on tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused.
  • Dominantse alleeli olemasolu avaldub organismil selle alleeli poolt määrarud tunnus.
  • Inimese keharakus on 46 kromosoomi.
  • Ajalooliselt on välja kujunenud mitmed soo määramise viise. Kõige täiuslikum on soo määramine sugukromosoomidega.
  • Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, niikeha kui ka sugurakkudes .
  • Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukroomid mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad.
  • Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes.
  • Iga naise sugurakkus on üks X – kromosoom .
  • Pooltes mehe sugurakkudes on X - kromosoom, pooltes Y- kromosoom.
  • Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga ( kas X – või Y- kromosoomiga ) sperm munarakku viljastas.
  • Esmased sugutunnused (sugunäärmed ja suguelundid) on välja kujunenud sünnihetkeks.
  • Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. Meestel on nendeks karvkasv näol (vurrud, habe), madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, pikemad toruluud jne. Naistel on teisesed sugutunnuseks rinnad , kõrgem hääletoon, nahaalune rasvkude , kitsad õlad, laiemad puusad, lühemad toruluud.
Pärilikkus #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elina15 Õppematerjali autor
Kontrolltöö

Sarnased õppematerjalid

Pärilikkus-DNA-mutatsioonid
3
doc

Pärilikkus, DNA, mutatsioonid

Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.

Bioloogia
Pärilikkus-soo määramine
4
docx

Pärilikkus, soo määramine.

PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud.

Bioloogia
Pärilikkuse alused
2
doc

Pärilikkuse alused

Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome.

Bioloogia
Pärilikkuse alused
1
doc

Pärilikkuse alused

Bioloogia kontrolltöö Pärilikkuse Alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku vil

Bioloogia
Bioloogia mõisted-geenid ja muu
2
docx

Bioloogia mõisted: geenid ja muu

Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus ­ organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape ­ rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen ­ on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom ­ valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim. dominanteks alleeliks (geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega). Inimsel on do

Bioloogia
Pärilikkuse alused
1
odt

Pärilikkuse alused

Pärilikkuse alused 9B Kordamine 1. KROMOSOOM ­ valkudega kokku pandud DNA molekul. DNA ­ rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, desoksüribonukleiinhape. GEEN ­ DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. ALLEEL ­ geeni paralleelvorm. MUTATSIOON ­ geenide või kromosoomide ehituses toimuv muutus. MUTAGEEN ­ mutatsioon põhjustav tegur 2. Dominantne alleel ­ alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel ­ see määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. 3. Dominantsed tunnused ­ põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused ­ külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4. Soo määramine

Bioloogia
Bioloogia konspekt
16
doc

Bioloogia konspekt

INIMESE ALGNE ARENG Idulane ­ esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul ­ loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga ­ sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on vastsündinu iga. ·

Bioloogia
Soo määramine
1
doc

Soo määramine

Soo määramine. Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised, mida nimetatakse kromosoomideks. Sõna "kromosoom" on kreeka keeles värviline kehake. Kromosoomid on nähtavad ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult. Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad väga keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, sellega massivõrdsest kogusest aluselistest valkudest - histoonidest, varieeruvas hulgas mittehistoonilistest ehk happelistest valkudest ja vähesel hulgal RNAst. (Ribonukleiinhape ehk RNA on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid ül

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun