Bakterid & viirused (6)

Q: Kuidas viirused on tekkinud?

Vastus leiad õppematerjalist: Bakterid & viirused

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas viirused on tekkinud?

Bakterid
... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega.
Ehitus:

Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid

Puudub membraanidega piiritletud rakutuum , seda asendab tuumapiirkond

Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest

Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni

Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus

Osadel bakteritel on kestast eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks)

Tsütoplasma on liikumatu, sisaldab org. ja anorg . ühendeid

Gaasivakuool osadel vees elavatel bakteritel, aitab parandada ujuvust

Ribosoom on vabalt tsütoplasmas, sünteesib valke

DNA: 1)rõngaskromosoom ( 1 haploidne, vabalt tsütoplasmas); 2) Plasmiidid (väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks). Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt.

Bakteritel avalduvad kõik mutatsioonid
Väliskuju järgi eristatakse:

kerabakterid e. Kokid

pulkbakterid e. Batsillid

spiraalsed bakterid e. Spirillid

keeritsbakterid e. Spiroheedid

punguvad ja jätketega bakterid

niitjad bakterid
Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud..
Paljunemine
Jagunemine e. Pooldumine :

Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon )

Toimub varuainete süntees

Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine

Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad

Tütarrakkude eraldumine
Pungumine e. Raku ebavõrdne paljunemine
Paljunemise kiirus sõltub

Temperatuurist

Toitainete olemasolust/konsentratsioonist elukeskkonnas

Konkureerivate organismide olemasolust

Keskkonna pH-st

Hapniku olemasolust

Generatsiooniaeg – aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu , taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust.
Bakterite ainevahetus ja toitumine

Aineringe (süsiniku ja lämmastiku)

Toituvad osmootselt
Energia salvestatakse rakus ATP-na
Toitumistüüpide ehk troofide aluseks on süsiniku- ja energiaallikas.
Süsinikuallikas – aine, millest sünteesitakse biomolekulid
Energiaallikas – saadakse sünteesiks vajalikku energiat

Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mullas, kivimites ja veekogudes olevate karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tüskliline muutumine org. ühendite süsinikuks ja tagasi.
Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud ( tselluloos , nafta ).
Energiaallika alusel jaotatakse:

kemoorganotroofid – orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped , nafta).
fotoorganotroofid – päikesevalgus

Orangotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid keskkonnast.
Hingamise alusel jagunevad:

aeroobsed bakterid – vajavad hingamiseks hapnikku (orgaaniline aine + hapnik)
anaeroobsed bakterid – ei vaja hingamiseks hapnikku, kasutavad hingamiseks sulfaat - või nitraatioone või käärimine ehk anaeroobne glükolüüs, kus suhkrutest moodustatakse mitmesuguseid ühendeid

Autotroofsed bakterid sünteesivad eluks vajalikke aineid ise.
Energiaallika alusel jaotatakse

kemolitotroofid – anorgaanilised ühendid
fotolitotroofid – päikesevalgus

Litotroofide süsinikuallikaks on anorgaanilised ühendid.
1.Aeroobsed bakterid

Sulfaatijad ehk väävlibakterid
Rauabakterid
Nitrifitseerijad

2.Anaeroobsed bakterid

Metanogeenid

Antibiootikumid
Bakterid toodavad antibiootikume, mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu. Antibiootikumid takistavad:

Bakteriraku valgusünteesi
Bakteri rakukesta sünteesi
DNA replikatsiooni
Transkriptsiooni
Rakumembraani sünteesi

Bakterite tähtsus

bakterid osalevad kõigis aineringetes
vitamiinide süntees
kasutatakse põllumajanduses biotõrjeks seenhaiguste vastu ning bakteriväetisena
suur tähtsus mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel
oluline osa mulla kujundamisel, huumus
alkoholi valmistamine
lagundavad heitvees leiduvaid orgaanilisi aineid
osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide – süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli – looduslikes ringetes.
jämesooles asuvad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, varustavad inimorganismi mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired
ümbritsevad kõiki organisme
toiduainete-, farmaatsia - ja tekstiilitööstuse tarbeks toodetakse mitmesuguseid valgulisi ensüüme (nt. pesupulbrites)

Priionid
...on rakutud molekulaarstruktuurid. Nakkuslikud valgumolekulid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja põhjustavad surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt- Jakobi haigus, Kuru haigus)
Viirused
...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid . Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia . Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid .
Ehitus

nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest
osade viiruste nukleiinhappe kapslitel olemas ka ümbris, mis koosneb lipiidide kaksikkihist, valkudest ja süsivesikutest
ümbrise küljes võivad olla ankurmolekulid e. antiretseptorid, mis on valgulise ehitusega
ümbris ja kapsiid kaitsevad nukleiinhapet välismõjude eest
geenidelt transkribeeritakse rakus mRNA-d, mida kasutatakse viirusvalkude sünteesiks
nukleiinhappes 3 tüüpi geene:
replikatsiooni – ülesandeks pärilikkusaine paljundamine
regulatoori – kontrollivad peremeesraku ainevahetust
struktuuri – vastutavad (kapsiidi) valkude tootmise eest

Viiruse genoom
Viiruses korraga ainult üks nukleiinhape. DNA-d võib olla 1 molekul , RNA-d lõputult.
DNA-viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad olla kas lineaarsed - või rõngasmolekulid
RNA-viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad koosneda ühest või mitmest RNA molekulist
On veel üks selts, millel on pöördtranskriptsiooni ensüüm(DNA süntees RNAlt). Pöördtranskriptaas on viiruse toodetav ensüüm, mis võimaldab viirusel rakke nakatada ja end paljundada. Pärilik informatsioon on viiruseosakestel RNA kujul, kuid rakus paljunevad DNA vahevormi kaudu. Nt. retroviirused , sh. inimese immuunpuudulikkuse viirused.
Erinevad kujud

faag (päis(kapsiid), kaelus ,saband, alusplaat koos 6 kinnitusniidiga)

silindrikujuline

ikosaeedriline

Sarnasused
Elusorganismid
Erinevused
Nukleiinhappe olemasolu (korraga DNA või RNA)
Puudub rakuline ehitus
Valkude olemasolu (mõnel juhul lipiidid või süsivesikud)
Puudub iseseisev ainevahetus
Võime evolutsioneeruda/muteeruda
Ei saa iseseisvalt paljuneda, peavad ühe osa oma elust veetma rakus
Eluetapid

raku nakatamine(raku pinnaga seondumine ankurmolekulide abil)
viiruse sisenemine rakku
ümbrisega viirus : sulatab ümbrise rakumembraanida kokku, sisestab kapsiidi
ümbriseta viirus: endotsütoos või sisenemine otse läbi rakumembraani(sissesopistumine)
replikatsioon e. viiruse genoomi paljunemine rakutuumas või tsütoplasmas. Staadiumid:
varane e. ettevalmistav
hiline e. vegetatiivne (viiruse genoomi paljunemine,struktuurvalkude süntees, viirusosakese valmimine ja selle vabanemine peremeesorganismist)

Viiruste kasutamine
Transduktsioon – viiruste poolt teostatav geenide ülekanne.
Lüütiline elutsükkel

Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku

Peiteperiood : viirus muudab raku ainevahetust, ja toodab genoomi paljundamiseks vajalikke ensüüme

Rakusisene paljunemise periood – rakus toodetakse uusi viirusosakesi joonis: lytic pathaway

Raku surm ja lagunemine : Nakkusvõimelised viirusosakesed vabanevad keskkonda. Nt. Gripp
Lüsogeenne elutsükkel

Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku

Peiteperiood: Viirus lülitab oma genoomi raku genoomi kosseisu. Viiruse genoomi paljundatakse koos raku genoomiga

Rakusisese paljunemise periood: Mingite tegurite muutumisel eraldub viiruse genoom raku genoomist ja hakatakse tootma uusi viirusosakesi

Järgneb lüütiline tsükkel
Kuidas viirused on tekkinud?

Rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena
Peremeesraku DNA-st või RNA-st.
Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest.

Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus

Erinevad viirused

Bakteriviirused ehk bakteriofaagid
Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel
Arboviirused – putukate ja puukide ülekantavad viirused
Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu
Rembrandti tulbid

Inimestele

Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu.
Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest.
Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele
T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud
Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks
Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära ained, mis kutsusid esile nende sünteesi
Mõnel juhul on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes immuunsuse.

Nakatumisviisid

Piisknakkus
Otsene kontakt haigestunuga
Erinevate kehavedelike kaudu
nt. Loomade kaudu (siirutajad)

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 191 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

191 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chiina Õppematerjali autor

Bakterid: ehitus, eristamine kuju põhjal, paljunemine, ainevahetus, toitumine, antibiootikumid, tähtsus, pildid
Priionid
Viirused: ehitus, genoom, kujud, eluetapid, teke, nakatumisviisid, pildid

viirus bakter priion

Sarnased õppematerjalid

odt

Viirused ja Bakterid

1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

Bioloogia

docx

Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.

Bioloogia

docx

DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees

rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. BAKTERID Bakterid on üherakulised organismid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad, niitjad või kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist

Bioloogia

docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA

Bioloogia

doc

Viirused ja bakterid

Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed,

Bioloogia

docx

Bakterid ja viirused

Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn)

Bioloogia

doc

7 loeng. Kordamisküsimused geneetikas ja mõisted

Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2

Geneetika

doc

Viirused

Viirusosakese kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur, mis on sarnane Lego klotsodest kokku pandud esemetega. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikalise ka keemilise sidemega. -3- Viiruste paljunemine Väljaspool rakku on viirusoaskesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga ning neil puudub paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Setõttu ei saa viirused (erinevalt rakkudest) kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rekkudes ning sellesks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku makatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esnalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikiks viiruste genoomi paljunemine.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid