10-11 klassi põhivara (7)

Glükoosi lagundamine
Glükoos - esmane energia allikas
Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon
Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid
1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal ) eneriat.
1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat.
1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat.
Reaktsioonide summaarne võrrand
C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O
38 ADP+38P38 ATP
(6C)  2ATP -d
Püroviinamarihape (3C)
O2 Co2, H2  36 ATP
2 ATP +36 ATP - d38 ATP
Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine
- Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp – produktid – piimhape - mürgine
- O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik
Mõisted
Glükoos – sahhariid , esmane energiaallikas
Laktoos – sahhariid, energaiallikas
Tselluloos – sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks
Kitiin – sahhariid, esineb lülijalksete välisskeletis
Glükogeen – sahhariid, energiaallikas
Hemoglobiin – valk, trantspordi funktsioon
D – vitamiin – lipiid , energiaallikas, luud tugevaks
Mesilas vaha – lipiid, energiaallikas, ehitus materjal
Teadlased
Teadlased Tegelesid
K. Linne
– kaasaegse elusorganismide süstemaatika
A. van Leeuwenhoek
– on enim tuntud mikroskoobi (tänapäeval peetakse seda pigem luubiks ) täiustajana ja oma vaatlustöödega lõi ta eelduse mikrobioloogia tekkeks.
L. Pasteur
– üks mikrobioloogia rajajaist
K. E. von Bear
– embrüoloogia teke rajaja
Schleiden
– väitis , et kõik taimed koosnevad rakkudest.
Schwann
– näitas, et loomad ja taimed koosnevad rakkudest
F. Crick
– mehhanismide selgitamisega
J. Watson
– mehhanismide selgitamisega
R. Hooke
inglise füüsik kes avastas raku
Defineeri need mõisted?
Antigeen – selgroogsesse organismi saatunud võõraine
Antikeha – neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks
Biheeliks – ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline
Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid
DNA replikatsioon – DNA kahekordistumine
Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne
Elundkond – elundid, mis täidavad üht ülesannet
Ensüüm – biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
Komplemantaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel
Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa
Makroergiline ühend – madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides
Monomeer – polümeeride koostises olevad pikkad ahelataolised molekulid
Nukleotiid – nukleiinhappe monomeer
Pepiitside – kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
Populatsioon – samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda
Valgu denaturatsioon – kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine
Ökosüsteem – arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega
Kude-on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa.
Kudesid uurib histoloogia .
Lipiidide ülesanded

• Energeetiline
  
• Varuaine
  
• Struktuurne
  
• Regulatoorne
  
• Termoregulatoorne
  
• Kaitsefunktsioon
  

Nt: Lihtlipiidid - rasvad , õlid, vahad; Liitlipiidid – fofolipiid; Tsüklilised lipiidid – steroidid, steriidid ja kolesteriidid,
D-vitamiin, mesilasvaha

Sahhariidide ülesanded

• Energeetiline
  
• Ehituslik
  
• Varuaine
  

Nt: Monosahhar - glütseriin, rigoos, glükoos, desoksüriboos, fruktoos , galaktoos , Oligosahhar - laktoos, sahhraoos, maltoos , Polüsahhar - tselluloos, tärklis, kitiin, pektiin , glükogeen
Valkude ülesanded

• Ensümaatiline
  
• Ehituslik
  
• Transport
  
• Retseptor
  
• Kaitse
  
• Liikumine
  
• Energeetiline
  
• Regulatoorne
  
• Hemoglobiinid
  

Vee ülesanded

• Hea lahusti
  
• Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides
  
• Suur soojuvusmahtuvus
  

Rakud
Bakteri raku – pole tuuma, gaasiavkuoolid, rakud poolduvad
Loomaraku – tuum, harva on vakuoole, mitoos ja meioos
Taimeraku – tuum, tavaline vakuool , mitoos ja meioos
Ülesanded
Sahariid - energiat, kaitse, ehitus
Valgud - ehituslik, kaitse, ensüümid
Lipiidid - energiat, kaitse, ehitus
Bakterirakk
Bakterirakku ümbritseb rakukest . Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel . Rakukesta all paikneb rakumembraan . Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid.
Taimerakk
Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid , mis reguleerivad rakkude veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu.
Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust.
Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma..
Veel on taimerakus plastiidid , mis esinevad vaid taimerakkudes.
Taimerakkudes on vakuoolid.
Loomarakk
Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid.
1.Mis on mitoosi põhieesmärk?
Saada identsedi tütarrakke.
2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis ?
Rakk on lõpetanud jagunemise ja teeb ettevalmistusi uueks jagunemiseks.
3.Selgitage mitoosi tulemust.
Ühest rakust saadakse kaks rakku.
4.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine?
Et moodustatavatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik .
BIOLOOGIA 11.klass
MÕISTED:
AUTOTROOFID - organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest.
BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär )
ELUNDKOND – ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme.
GENEETIKA – teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust.
HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine.
HOMOÖSTAAS – stabiilne sisekeskkond , mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega.
KUDE – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe.
MORFOLOOGIA – teadus, mis uurib organismide välisehitust.
NEUTRAALNE REGULATSIOON – närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi.
ORGAN E. ELUND – kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni.
POPULATSIOON – samal ajal ühiselt territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
TSÜTOLOOGIA – (rakuõpetus) teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
AMINOHAPE – amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer.
ANTIKEHA – kaitsevalk, mis moodutatakse võõrvalkude vastu.
ANTIGEEN – selgroosesse kehasse sattunud võõraine, mis põhjustab antikehade teket.
BIHEELIKS - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mismoodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahelakeerdumisel.
BIOMOLEKUL – elusorganismide koostises olev orgaaniline hape ntx. Sahhariid.
DENATURATSIOON – olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks.

DNA – elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer.

DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna.

ENSÜÜM - bioloogiline katalüsaator, millel on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus.

GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest.

HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.

KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP – keemiliste molekulide vastastikune sobivus . Kehtib ainult nukleiinhapete puhul.

KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa .

LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid).

MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes .

MAKROELEMENDID – Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S

MONOSAHHARIID – madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni.

OLIGOSAHHARIID – madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist.

POLÜSAHHARIID – kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest.

GAMEET- sugurakk

KROMOSOON-eukarüootse organismi rakutuuma strukuurselt individuaalne elemnt, niitjas nukleoproteiidne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.

GEEN-kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur,mis määrab otse või kaudselt (tihti koostöös teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE E. DNA-enamikus elusorganismides pärilikku informatsioono säilitav aine,keemiliselt desoksüriboosist,lämmastiklalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer.
Teadlased
James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri.
Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi.
Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega.
Karl Ernst von Baer avastas 1826 .a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.
Anton van Leeuwenhoek valmistas 17.saj teisel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope ning uuris nendega ainurakseid. Arvatavasti oli ta ka esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid.
Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch ).
Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolesed. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu.19.saj.
Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks.
Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki
Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj.
Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas .

Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus (uniformsusseadus)

Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused.
Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus)
Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades. Kui on tegemist domineerimisega, siis on kolmveerandil isenditest domineeriv tunnus, veerandil retsessiivne tunnus. Mittedomineerimise puhul on kumbki homosügootne variant veerandil järglastel ning poolel isenditest on emapõlvkonna tunnuste suhtes vahepealne vorm.
Mõned pildid
DNA biheeliks- DNA teeb endast koopia
t-RNA
Sperm
Interfaas/Mitoos/Meioos
Soovitan uurida
http://www.cellsalive.com/mitosis.ht m
http://www.johnkyrk.com/mitosis.html