Bioloogia ehk eluteaduse konspekt (0)

BIOloogia
BIO – Elu
Loogia – teadus
Elusorganismide riigid
1) Taimeriik
2)Loomariik
3) Seeneriik
4) Bakterid
5) Protistid ( Vetikad , ainuraksed )
Elu omadused
1) Rakuline ehitus
2) Ainevahetus
3)Kasvamine
4)Arenemine
5) Paljunemine
6)Reageerimine keskkonna tingimustele
Liiv, Bakter, Vetikas , Savi, Kuuseriisikas , Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu.
Eluslooduse organiseeritus
1) Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia
NT: DNA molekuli uurimine
2)Rakuline tasand – Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia.
3)Koe tasand, ehk kude – Rakud valmistavad kudesid , Kudesid uurib histoloogia
4)Elund ehk organ – Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu
5) Elundkond ehk organsüsteem – Nt: Hingamiselundkond
5)Organismi tasand – Nt: inimorganism, taimorganism
6)Populatsiooni tasand – Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni.
7)Liigi tasand – Nt: Valgejänes, Halljänes
8)Ökosüsteemi tasand – Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta kekkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt: Mets, Meri, Järv, Jõgi, Raba – Ökosüsteeme uurib ökoloogia
Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär.
1) AUTOtroofid 2)HETEROtroofid
Isetootjad Vajavad valmis orgaanilisi aineid keskkonnast
Nt: Vetikad Nt: Inimesed, seened, Loomad
3)AINEVAHETUS – Organism võtab keskkonnast toitaineid ja hapnikku ja eraldab tagasi süsihappegaasi ja jääkaineid.
Organismide koostis
3. Keemilist elementi, mida organismis on kõige rohkem:
1) Vesinik (H)
2) Hapnik (O)
3) Süsinik (C)
Makroelemendid – Suur kogus
Mikroelemendid – Väike hulk
Ained
Anorgaanilise (82%)
Orgaanilised (18%)
-H2O
-Soolad e. Mineraalained
Ca, Na, K, Mg
- Valgud
-Sahhariidid (Süsivesikud)
- Lipiidid ( Rasvad )
- Nukleiinhapped (DNA ja RNA)
Orgaanilised Ained
Orgaanilised ained sisaldavad alati süsinikku (C). Süsinikku seovad Taimed ja Vetikad (CO2)
Süsivesikud e. Sahhariidid –Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid
Lihtsüsivesikud e. Monosahhariidid
-Riboos (RNA)
-Desoksürioos (DNA)
-Glükoos (C6H12O6)- Kõikide organismide peamine energiaallikas
-Fruktoos
Liitsüsivesikud e. Oligosahhariidid
- Sahharoos
- Maltoos (Linnasesuhkur)
- Laktoos (Piimasuhkur)
-Tärklis
-Tsellulos (Puutüves on tselluloosi palju)
- Kitiin
-Glükogeen
Süsivesikute ülesanded:
1) Anda energiat – Energeetiline – kõige kiiremini kasutatav energia allikas
2) Ehituslik – Taime ja seeneraku kestas, selgrootute välistoe koostises
3) Varuaine (Taimedes tärklis, Loomades glükogeen)
Lipiidid
Rasvad
Õlid
Vahad
Steroidid
Nende ühiseks tunnuseks on see, et nad ei lahustu vees.
Rasvad ja õlid on lihtlipiidid , nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist .
Liitlipiidid : nt- Fosforlipiidid (P)
Lihtlipiidide ülesanded:
1) Energia varuaine (Rasvad annavad 2 x rohkem energiat kui suhkur)
2) Temperatuuri hoidmine
3) Siseelundite kaitse
Fosforlipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse
Millised on vahade kaks ülesannet?
1) Kaitse
2) Ehituslik
Steroidide hulka kuuluvad näiteks :Adrenaliin, D- Vitamiin ( ainus vitamiin mida inimese organism saab ise toota). Kolesterool
Valgud
On biopolümeerid
Bio- elu
Polü- palju
On biopolümeerid, mille monomeerideks on AMINOHAPPED (20).
Mis määrab valgu ülesande (töö)?
DNA, määrab valgu ülesande.
Näiteid valkudest:
1) Hemoglobiin - vere punaliblede valk (transpordib hapnikku)
2) Lutsiferiin – emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab
3) Hirudiin - apteegikaani valk (takistab vere hüübimist)
4) Keratiin - juuste ja küünte valk
5) Amülaas- sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks)
Leia igale valgule ülesanne, mida ta täidab:
1) Lihaste valk - liikumisülesanne
2) Hemoglobiin – transportülesanne
3) Rakumembraani valk – ehituslik ülesanne
4) Valk, amülaas süljes – ensümaatiline ülesanne
5) Keele limaskesta valk – Retseptor ülesanne (võtab vastu ärritusi)
6) Antikeha – Kaitse ülesanne
7) Munavalge – regulatoorne ülesanne
8) Insuliin – Ensümaatiline ülesanne
Nukleiinhapped Nukleus ladina k. Tuum
DNA- Kromosoomis (46) GEEN= DNA lõik, mis sisaldab mingit pärilikku infot
DNA monomeerideks on nukleotiidid: A, T, C, G DNA molekul koosneb kahest ahelast BIHEELIKS
1943.a avastati dna molekuli ehitus – Watson ja Crick
DNA tähtsus: Sisaldab pärilikku infot ja annab info järglastele edasi
RNA-s on T nukleotiidi asemel U
RNA ülesanne on pärilikku info realiseerimine, toimub valkude sünteesimine
RNA kolm tüüpi:
1)mRNA – Informatsiooni RNA
2)tRNA – Transport RNA
3)rRNA – Ribosoomi RNA
Rakk – On väikseim üksus, millel on elu omadused
Kõige suuremaks rakuks on jaanalinnu muna
Kõige väiksemaks rakuks on mükoplasma (bakter)
Raku mõiste võttis kasutusele Robert Hooke
Loomarakk
Mitokonder – Varustab rakku energiaga
Rakutuum – Juhib raku elutegevust
Tsütoplasma – Täidab rakku ja viib aineid edasi
Ribosoomid – Sünteesivad valke
Rakumembraan – Laseb läbi vajalikke aineid ja ümbritseb rakku
Kromosoomid – Sisaldab pärilikku ainet
Golgi kompleks – Sorteerib valke
Lüsosoom – Lagundab mittevajalikke aineid
Tsentrosoom – Aitab kaasa raku jagunemisele
Tsütoplasmavõrgustik – On ainete liikumisteeks
Taimerakk
Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Tänu vakuoolile tekib raku siserõhk e. Turgor .
Plastiidid
Kloroplastid
-Sisaldavad klorofülli- toimub fotosüntees
Kromoplastid
-Sisaldavad karotinoide- kollane, punane, oranž
Leukoplastid
-Värvusetud- sisaldavad varuaineid (tärklis)
Kloroplastid
Sarnasus mitokonderiga
-Toota glükoosi
-On sisesopistused
Erinevus mitokonderiga
-On ovaalsed
-Mõlemal on kaks membraani
Seenerakk – Seened on päristuumsed organismid
Seened paljunevad põhiliselt eostega
Seente tähtsus – Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena, mistõttu nad on asendamatud looduse aineringis
Seenerakul on samuti paks rakukest, mis koosneb Kitiinist
Bakterirakk
On ainus raku tüüp millel puudub tuum
Ka bakterid on olulised lagundajad