Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused ja bakterid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on viirusosakeste ehitus?
  • Millised on levinuimad viirushaigused?
  • Mille jaoks kasutatakse viiruseid ja baktereid biotehnoloogias?
  • Millised probleemid kaasnevad geenitehnoloogia rakendamisega?
  • Millised on geneetikaga seotud elukutsed ja teadusharud?
  • Milline on viirusosakeste ehitus?
    Eri viiruspartiklid on erineva kujuga. Siiski on neil ühiseid jooni. Südamiku moodustab pärilikkusaine, nukleiinhape , DNA võ RNA. Seda ümbritsevad valgud , mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris.
    1)pärilikkusaine (genoom)
    DNA- 2 ahelat , 1 ahel, rõngas
    RNA- 1 ahel, 2 ahelat
    Plussahelaline – toimib kohe mRNA-na ---valk
    Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk
    On olemas kolme tüüpi geene:
    1)struktuuri süntees
    2)paljundavad genoomi
    3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust
  • Kas viirused on elusorganismid?
    Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega.
  • Viiruste vs bakterite paljunemine.
    Viirused:
    • Viirus kinnitub märklaudraku pinnale
    • Viirus siseneb rakku
    • Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse
    • Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees
    • Uued viirusosakesed pannakse kokku
    • Viirusosakesed väljuvad rakust

    Bakterid :
    • Bakterid paljunevad mittesuguliset pooldumise teel
    • Lähtefaas- bakterid kohanevad keskkonnaga ja nende paljunemine on aeglane
    • Eksponentsiaalne faas- arvukus kasvab väga kiiresti, peaaegu kõik bakterid poolduvad ja iga pooldumise järel on baktereid kaks korda rohkem kui enne
    • Statsionaarne faas- populatsiooni arvukus püsib stabiilne
    • Võib olla ka neljas surmafaas- toit saab täieasti otsa ning bakterite arv hakkab vähenema

  • Haigestumine AIDSi
    Esimestel aastatel peale nakatumist püsib HIV organismis vaikselt. Seejärel aga hakkavad CD4 valku sisaldavad rakud kaduma, mis häirib märgatavalt immuunsüsteemi tööd. Sellest tulenevalt ei suuda organism haigustekitajatega enam tõhusalt võidelda, sagenevad muud nakkused ning haiguste kulg muutub palju raskemaks. Väga palju suureneb näiteks tuberkuloosi haigestumine. Seda seisundit nim. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks, mida kõige laiemalt tuntakse inglisekeelse lühendiga AIDS.
  • Millised on levinuimad viirushaigused? Levimine.
    • Gripiviirus- levib õhu kaudu või pesemata kätega
    • Papilloomiviirus - levib sugulisel teel
    • C-hepatiidi viirus- levib verekontaktiga
    • Herpesviirus - levib nahakontakti kaudu ja kehavedelikega
    • Rõuged- levivad õhu kaudu
    • HIV, AIDS- vere või seksuaalse kontakti kaudu

  • Mille jaoks kasutatakse viiruseid ja baktereid biotehnoloogias ?
    Viirusi kasutatakse selleks, et viia märklaudrakudesse soovitud geene, kasutades ära teatud viiruste võimet sisestada nende kapsiidides sisalduv geneetiline info märklaudraku genoomi. Baktereid, millesse on plasmiidide või viiruste abil siirdatud võõras geen, saab kasutada geeni paljundamiseks või vajaliku valgu tootmiseks. Bakterid sobivad hästi ensüümide tootmiseks. Bakterites toodetud ensüüme kasutatakse paljude toiduainete valmistamisel. Bakterid aitavad toota keskkonnasäästlikku kütust. Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses kas energia saamiseks või ainevahetuses.
  • Millised probleemid kaasnevad geenitehnoloogia rakendamisega?
    • Geenitehnika ohustab inimese tervist ja moonutab inimese suhet loodusega
    • Inimene ei peaks genoomiga maipuleerides häirima loodust, looma uusi liike ega ühendama seniste liikide genoome
    • GMO võib kahjustada tervist ja keskkonda
    • On kadunud osa taimede ja loomade geneetilisest mitmekesisusest
    • GMO isendid on konkurentsivõimelisemad kui looduslikud ja mõjutaksid tervet ökosüsteemi
    • Geenravi probleem on see, et geenisiirdamisi ei osata teha suunatult
    • Geenisiirdamisvõtted pole küllalt tõhusad
    • Raske on hinnata kaudseid, ootamatuid ja alles hiljem ilmnevaid mõjusi

  • Millised on geneetikaga seotud elukutsed ja teadusharud?
  • Viirused ja bakterid #1 Viirused ja bakterid #2 Viirused ja bakterid #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maguss Õppematerjali autor
    viiruste ja bakterite: ehitus, paljunemine, haigestumine, levimine, biotehnoloogia ja geenitehnoloogia.

    Sarnased õppematerjalid

    Viirused ja bakterid
    4
    docx

    Viirused ja bakterid

    8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega

    Bioloogia
    Viirused-bakterid ja GMO
    10
    docx

    Viirused, bakterid ja GMO

    Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid

    Mikrobioloogia
    Geeni avaldumise häired-bakterid ja viirused
    2
    docx

    Geeni avaldumise häired, bakterid ja viirused

    Geeni avaldumise häired: * mutatsioonid mis tekivad iseenesest või välistegurite mõjul (mürgised ained, ravimid, alkohol, tubakas loote arengu ajal) , viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult

    Bioloogia
    Geneetika
    14
    docx

    Geneetika

     Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline. Plussahel-võimalik kasutada otse mRNAna ja sünteesida viirusvalke Miinusahel-esiteks tuleb sünteesida komplementaarne ahel, mis see järel saab mRNA ülesannet täita Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub

    Geneetika
    BIO KT ks kordamine
    5
    pdf

    BIO KT ks kordamine

    Bioloogia KT Kordamisküsimused 1. Mis on viirus? Millised on viiruse tunnused? (elus, elutu tunnused) Mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees. ❖ ELUSA TUNNUSED: on pärilikkusaine, mida ümbritseb valgust kest, muutuvad ja arenevad, paljunevad teiste organismide rakkudes ❖ ELUTU TUNNUSED: puudub rakuline ehitus, ei toitu, puudub iseseisev ainevahetus 2. Kirjelda viirusosakest. Joonista viiruseosakese ehitus, märgi osad ja nende ülesanded.

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused
    7
    docx

    Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

    Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku DNA - pärilikkusaine, tuum puudub Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale (mitoos) ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada sama generatsiooni bakteritele plasmiide. ● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid 3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6) niitjad bakterid ● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,

    Bioloogia
    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
    8
    pdf

    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

    DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

    Bioloogia
    Viiruste geneetika
    100
    ppt

    Viiruste geneetika

    1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki

    taimefüsioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun