Veterinaarne viroloogia (0)

1. Virulentsus , virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine
Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega.
Hinnatakse katseloomade peal (hiired).
Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega).
Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid.
Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest.
LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad.
nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni.
ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni.
Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism . Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus . Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed , kui neil on looduslikud peremehed . Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor . Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus.
Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus , hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes).
2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine
Interferents - viiruse poolt põhjustatud seisund, mis tekib inteferoonide toimel. Tekib kui viirus kinnitub rakule ja seejärel raku retseptor kahjustub .
Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk vabastab viiruseosakesi, mis saavad naabruses olevaid rakke nakatada. Nakatunud rakk hoiatab teisi vabastades samal ajal ka inteferoone. Teised rakud toodavad vastusena intederoonile suurtes kogustes ensüümi proteiinkinaas R, see on fosforüleerimisvõimega, seondub transkriptsioonifaktoritele, nii et ei saa rakus toimuda proteiinisüntees. Toodetakse ka RNaasi, mis lagundab rakusisest RNA-d. Samuti toodetakse mitmeid teisi proteiine, mis põhjustavad nakatunud rakkude apoptoosi. Samuti suurendatakse MHC I ekspressiooni – nii et viraalsed peptiidid esitatakse tsütotoksilistele T rakkudele. Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon- gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke.
Inteferoone toodetakse vastusena: viirused , bakterid , parasiidid , kasvajarakud, endotoksiinid.
40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias.
3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid , IgA, IgM, IgG)
Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad , epiteel , komplement , NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal)
T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni.
B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis. Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni.
Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi
Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed , põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal.
Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud.
Omandatud immuunsus jaguneb 2:
* humoraalne – antikehad . Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi.
IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG.
IgG – veres
IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed
IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG.
Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG.
* rakuline – tsütotoksilised T lümfotsüüdid (retseptor CD8).
Viirus siseneb keharakku , viirusvalkude süntees, viirusvalgud jupitatakse, viiakse MHC I raku pinnale – tekkinud kompleksi tunneb ära tsütotoksiline T rakk. MHC I on olemas kõikide rakkude pinnal. MHC II on olemas fagotsüteerivatel rakkudel, MHC II antigeeni kompleks viiakse raku pinnale, tunneb ära helper T rakk. Helper T aktiveerib B lümfotsüüdid.B lümfotsüüdid hakkavad paljunema ja antikehi tootma .
4. Viirus-organism interaktsioonid
Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Kasutab raku valgusünteesi aparaati, et enda viiruseosakesi kokku panna.
Lüütiline infektsioon – viirus siseneb rakku ja paljuneb seal kiiresti ja tapab raku. Mitmed influentsa viirused.
Lüsogenne infektsioon – sisestatakse viraalne DNA raku DNA-sse. Viiruse DNA paljuneb koos raku DNA-ga. Toimub normaalne rakutsükkel .
Akuutne infektsioon – järsk haigssümptomite teke, kaasub raske või surmava infektsiooniga.
krooniline infektsioon – pikenenud infektsioon
Horisontaalne levik – viirus nakatab peremeeslooma igas vanuses
Vertikaalne levik – viirus kandub emasloomalt järglasele
Zoonoos – haigus, mis kandub looma ja inimese vahel – H1N1, marutaud
Püsiv infektsioon – olukord, kus viirus on rakus, kuid ei paljune aktiivselt või kahjusta. Kui viirus integreerub genoomi või mitte. Eristatakse 3 tüüpi:
* viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks
* viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne
* viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita.
Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni.
5. Viiruste transmissioon (respiratoortrakti kaudu levivad viirused, seedetrakti kaudu levivad viirused, naha, konjuktiivi ja urogenitaaltrakti kaudu levivad viirused, loote viirusinfektsioonid)
Nahal on keratiniseerunud epiteel, see puudub aga hingamisteedes , seedetraktis ja kusesuguteedes, silmas.
Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid. BALT – mandlid ja bronhidega seotud lümfoidorganid. Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu.
Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero - ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud.
Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu.
Suguteede kaudu – herpesviirus , papilloomviirus.
Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada . Adenoviirused ja enteroviirused.
Loote viirusinfektsioonid:
* läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad)
* koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta , nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid ).
* veiste viirus diarröoa viirus – kui ema nakatub enne immuunsüsteemi kujunemist, siis viirus paljuneb lõputult, vasikas on püsiinfitseeritud. Kui nakatab pärast immuunsüsteemi kujunemist, siis immuunsüsteem hakkab tööle.
6. Multisüsteemsete viirusinfektsioonide patogenees (koerte katk, koerte parvoviroos)
Koerte katk – ümbrisega morbilliviirus. Ka lõvidel.
Väga varieeruva kliinilise pildiga.
2-tipuline palavik :
1. tipu juures leukopeenia, 2 tipu juures tüüpilised kliinilised nähud.
* nohu , köha , isutus , oksendamine , kopsupõletik , konjunktiviit, jõuetus – letargia, nahal pustulid – haavandid , sekundaarne bakteriaalne infektsioon, närvinähud, ninapeegli ja käpapadjandil sarvestumine, kutsikatel muutub hambaemail tumedamaks.
Vanadel koertel entsefaliit – pea vajub külje peale, ringliikumine, kerghalvatus. Verist kõhulahtisust pole! Koer võib esialgu terveks saada, kuid vanemas eas võib tekkida entsefaliit (pärast akuutset faas), sest viirus jäi närvirakkudesse. Kui vanemas eas toodetakse vigast viirust, siis tekibki fataalne entsefaliit. Akuutses faasis ei ole närvinähte, alles u 2 kuu pärast. Vaid akuutses faasis levitatakse viirust, närvivormi puhul enam mitte.
Võib levida vertikaalselt, sest viirus läbib platsenta – kutsikatel väikeaju hüpoplaasia, juhul kui sünnivad, siis elavad 3 kuud.
Koerte parvoviirus CaPV
* Ümbriseta viirus > väliskeskkonnas väga püsiv. Parvoviirus kinnitub soolele.
* Nakatab eri loomi – koer, kass , naarits. 1/3 kujuneb leukopeenia (paljuneb ka vereloomeorganites). Koertel enteriit, kassidel varieeruv. Riskigrupis 4-12 nädalased kutsikad .
Eristatakse soolvorm (alguses kollakas vesine, seejärel verine), südamevorm (trahhüokardia, hüpotermia , sage kutsikatel) ja segavorm (harv)
* palavik, nõrkus, oksendamine, loidus, kõhulahtisus > dehüdratatsioon .
Paljuneb lümfisõlmedes, soolehatud lamenevad, tekib kõhulahtisus ja verejooks soolevalendikus.
Haigus vältab 3-7 päeva – kas paraneb või hukkub. Haigus võib olla tugevatel koertel asümptomaatiline (veidi uimane , isutu, 1-2 päeva), kuid on levitajad .
Jaotub – lühiajaline „minutiviirus“ kõhulahtisus ja raskekujuline haigus (kutsikatel)
Levib otsesel kontaktil (ninad vastamisi ), fekaaloraalselt.
Koer eritab paar päeva enne kliinilisi tunnuseid roojaga viirust ja pärast tervenemist 3 nädalat.
7. Marutaud – marutõbi – raabies
Haigustekitaja on marutõve viirus ( sugukond Rhabdoviridae, perekond Lyssavirus). Kuulikujuline.
Eristatakse metsamarutaud ja asulamarutaud.
Tänava – looduslik marutaud – esinevad Negri kehakesed. Pikk inkubatsiooniperiood (20-60 päeva).
Fix – Pasteur nakatas küülikuid ajju, pärast tekkisid marutaudi nähud. Nakatas loomi nii kaua kuni enam loomad ei haigestunud nö fikseerus. Ei teki Negri kehakesed, lühike inkubatsiooniperiood.
Kui viirus satub haava, esmalt paljuneb viirus lihaskoes , seejärel läheb närvilõpmetesse ja mööda närvikuide liigub seljaajju, seejärel peaajju. Peaajust liigub tagasi seljaajju ja sealt süljenäärmetesse. Paljuneb neokorteksis (vaikne marutaud), pole kuri, apaatsed, järgneb kooma ja surm. Viirust on leitud ka keelepapillidest, korneast. See on neurotroopne haigus, ei ole vireemia!
Kõige pikem inkubatsiooniaeg on 2 aastat.
8. Aeglaselt progresseeruvate viirusnakkuste patogenees (visna/maedi)
Maedi-Visna – retroviirus, ei põhjusta kasvajaid. Tabandunud on kitsed ja lambad , eriti vastuvõtlik on nt soome landrassi lammas.
Maedi ja Visna – üks viirus, kuid põhjustab eri asju.
Maedi – respiratoorsed kahjustused; Visna – KNSi häired.
Maedi on fataalne – tekib hapnikuvaegus ja raskendab sekundaarne bakteriaalne infektsioon – kopsupõletik. Kliiniline pilt – väljasirutatud kael, kõhetu ja kuiv köha (röga pole).
Visna on samuti fataalne – tekib ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) e. kordinatsioonihäired, lihaste treemor (lihasvärin), esineb esmalt varjatult, tagumised jalad on nõrgad, loomal värisevad mokad, pea vajub viltu, kõhnub, süvenedes tekib ataksia, treemor, esinevad pareesid (lihaste nõrkus).
Lisaks kahjustab:
* liigesed → artriidid; liigeste jäikus – anküloos
* piimanäärmed → mastiit → udar tihenenud, lümfisõlmed on suurenenud.
Levib:
horisontaalne → haiged loomad levitavad nõredega, piimaga , otsese või kaudse kontakti kaudu, võimalik ka sperma kaudu (veel täpselt ei teata).
vertikaalne → vastsündinud talled . Sh levitajateks võivad olla seemendajad (kontamineerunud arstiriistad).
Pikk inkubatsiooniperiood, pärast nakatumist tekib humoraalne immuunvastus.
Diagnoos
Eesti alguses osteti mõtlematult loomi kokku (kontrollimata ja uurimata), neil olid antikehad. Lisaks nakatasid ka Maedi-Visna negatiivseid enda loomi.
Tõrje → karja tervendamine st 1x aastas uuritakse üle 6 kuuseid lambaid. Kõik seropositiivsed ( antikeha olemas) viiakse korraga välja või esialgu eraldatakse seropositiivsed. Seda liha võib süüa. Mõne aastaga saab karja puhtaks. Ühes USA lambafarmis oli 68% seropositiivseid lambaid. Aasta jooksul hukkus 14% täiskasvanutest ja u 30% talledest – ei teinud tervendust.
Efektiivset vaktsiini pole. Nakatumine sõltub: pidamistingimustest, viirusetüve omadustest, viiruse doosist, geneetilistest omadustest (mõned tõud on vastuvõtlikumad).
9. Krooniliste viirusnakkuste patogenees (kasside infektsioosne peritoniit, suu- ja sõrataud, vanade koerte ensefaliit)
suu ja sõrataud
* viirus jääb organismi, paljuneb tagasihoidlikult ja üks hetk levitatakse.
* äge, kliinilised tunnused > haavandid, villid > eritatakse viirust.
* levib aerogeenselt.
Paljuneb veidi epiteelis > satub lümfi (pH=7), püsib farügneaallümfisõlmedes. Kuni 2a nakatumisvõimeline farüngeaalvedelikega.
Üliohtliku taudi nimistus > diagnoosimisel farm likvideeritakse – matta või põletada. Vaktsineerimine on keelatud > ei suuda eristada, kas antikeha vaktsineerimise tõttu või nakkuse tagajärg.
FIP – infektsioosne peritoniit – kassidel, Coronavirus
Eristatakse kuiva ja märga :
kuiv – siseorganid , maks, neer , põrn, ajukestad vedelikuga, efusiivne. Silmad võivad kahjustuda.
märg – kehaõõned täidetud. Tekib vesikõht – astiit, plasma valgub õõntesse (rinna ja perikardi). Eluiga on lühike. Märg on ägedam ja pahaloomulisem.
Ühised
Märg
Kuiv
anoreksia
astiit
neuroloogilised nähud – ataksia (ei tõuse, kukuvad)
palavik
düspnoe - hingeldus
treemor
kaalulangus
nahk ja limaskestad kahvatud
silmavärv muutub
loidus
ikterus – nahk kollakas (viirus paljuneb maksas )
Lisaks esineb naha, silma, huulte kollakus – globuliinide tase tõuseb, bilirubiini tase kõrge. Esineb lümfopeenia ja neutrofiilia, aneemia .
Esineb vähem, kes teistega harva kokku puutuvad. Vastuvõtlikumad on nt birma kass.
Vanadel koertel entsefaliit – koertekatku krooniline faas - pea vajub külje peale, ringliikumine, kerghalvatus. Koer võib esialgu terveks saada, kuid vanemas eas võib tekkida entsefaliit (pärast akuutset faas), sest viirus jäi närvirakkudesse. Kui vanemas eas toodetakse vigast viirust, siis tekibki fataalne entsefaliit. Akuutses faasis ei ole närvinähte. Vaid akuutses faasis levitatakse viirust, närvivormi puhul enam mitte.

10. Hingamiselundite kahjustusi põhjustavate viirusnakkuste patogenees ( gripp , transpordipalavik)
Gripiviirus
Põhjustab grippi – äge viiruslik haigus. Tekib palavik, nohu, köha, lihase- ja liigesevalud. Satub hingamisteedesse, tekitab ülemiste hingamisteede haigusi.
Gripiviirusi on 3 perekonda (A, B, C):
A – kõrgeim tõvestusvõime - nakatavad loomi, linde, inimesi. Muutub kiirelt, muteerub, eri gripitüved vahetavad gen. materjali, tekitab pandeemiaid.
Valgulised struktuurid :
hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku).
neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valm. Gripiviirused on RNA viirused – ehk kiirelt muteeruvad. Genoom (RNA) esineb segmentidena. Toimub antigeenne driiv – hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulid muutuvad. Kui organism on nakatunud korraga 2 eri tüüpi viirustega ja virioni satub vale genoomisegment > pandeemiad.
Hobuste gripp – köhivad, palavik, nõre ninast .
Veiste pneumoonia – shipping fever
Rotaviiruse poolt põhjustatud, paljuneb soole eri osades. Rotaviirus, RNA viirus, siseneb soolde , kinnitub soolehatule, läheb tsütoplasmasse, kus paljuneb – lõppeb raku surmaga. Paljunemine toimub ka Peyeri naastus – lümfoidkoe naast, mis nekrotiseerub.
Soolehatule kinnituvad: rota, adeno, corona, calici viirus
Soolekrüptile – parvo
Peyeri naastule – reo, toro .
Shipping fever
Shipping feverit saab käsitleda kui veiste pneumooniat, mis on on tulnud tugevast stressist , mis kaasneb veiste transportimisega.
Shipping fever ehk veiste transpordi palavikku saab käsitleda kui respiratoorset haigust, mida põhjustavad Mannheimia haemolytica, Pasteurella multocida ja Histophilus somni. Transpordipalavikku on seostatud suuresti stressiga, mis muudab veiste immuunsuse peaaegu olematuks ning tänu sellele on nende organism palju vastuvõtlikum erinevatele haigustele. Riski faktoridesse kuuluvad võõrutamine, kirurgilised protseduurid, immuunsuse nõrgenemine pärast vaktsineerimist, muutused söödas, veiste ostutehningud ning sellest tulenevalt erinevad transportimised, parasiidid, karmid ilmastiku tingimused jne.
Viirus kõigepealt nakatab nina limaskesta ning siis prgresseeruvalt levib edasi trahheasse ning kopsu hingamisteedesse. Viirusele meeldib paikseks jääda neelutagustes tonsillides kui ja mandlites.Veiste pneumoonia (transpordi palavikust tulenevalt) põhjustab palju suremust veistes. Head vaktsiini veel leitud ei ole.

11. Seedeelundite kahjustusi põhjustavate viirusnakkuste patogenees (rotaviroos)
Rotaviirus kinnitub soolehatule, siseneb sinna, läheb tsütoplasmasse, paljuneb ja rakk sureb . Akuutne – äge. Ehk põhjustab peensoole põletikku - enteriiti
Kliiniline pilt > oksendamine, kõhulahtisus, palavik – dehüdratatsioon.
Levib väljaheidetega.
Tekib kiiresti tervistumine ehk patogeen ei jää organismi.
Viiruse eritamine roojaga

• Fekaal -oraalne levik
  
• Sage kevadel ja talvel, kui söötmistingimused on halvemad
  
• Lehmad võivad olla nakkusallikaks vasikatele
  
• 14 viirustüve
  
• Limaskesta epiteelrakkudes
  
• Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles
  
• Soole limaskesta kahjustused
  
• Soole talitlushäired
  
• Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus
  
• Inkubatsioon 12-24 h
  

Tunnused: kõhulahtisus, dehüdratsioon, kõhnumine, väljaheited vedelad ning kollakasvalged, palavik puudub!, jäsemete värin , suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis
12. Latentsete virooside patogenees (veiste herpesviroos)
Esimene paljunemine toimub nakatunud koe epiteelirakkudes. Vireemia kaudu võib põhjustada aborti ja enteriiti. Algsest nakkuskohast võib siseneda närvidesse, kust liigub regionaalganglioni neuronisse, kus algab latentsusperiood. Latentsuse võib lõpetada stress , superinfektsioon , transport, kortikosteroidide ravi. Latentsuskohas sünteesitakse uus viirus ning see liigub tagasi perifeeriasse, kus on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke.
VEISTE HERPESVIROOS VHV-1

• Põhjustab: IRT, IPV
  
• Kolmiknärvis, sakraalnärvis püsib viirus aastaid
  
• Veneeriline haigus- suguteede kaudu saab
  
• Võib nakatada ka platsentat
  
• Paljuneb epiteelrakkudes
  
• Põhjustab: stress, transport, superinfektsioon, parasiidid, ravi kortikosteroididega
  

13. Prioonid , lammaste Sceipi, BSE
Prioonid ehk priionid on ebanormaalselt muundunud , iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Mitmetel imetajaliikidel esineb rühm iselaadseid neurodegeneratiivseid haigusi, millel on rida ühiseid tunnuseid: peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused; toimub neuronite hukkumine; peaaju hallolluse mikropreparaatidel on käsnjas väljanägemine; haigetel indiviididel ilmnevad mitmesugused liigutuste koordinatsiooni ja käitumise häired; haigus süveneb ja viib paratamatult indiviidi surmale ; peiteaeg on väga pikk; need haigused on seega nakkuslikud; olenemata haiguse päritolust, ei teki haigestunud organismis antikehi haigusetekitaja vastu.
SKREIPI e kratsimistõbi

• Lambad ja kitsed
  
• Pikk kulg
  
• Ataksia e liigutuste koordinatsioonipuue
  
• Halvatus
  
• Sügelus
  
• Levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt
  
• Levib mööda närvikiude seljaaju ganglionisse ning siis peaajju
  
• Uted levitavad lootekestade, lootevedelike ja piimaga, jäärad spermaga
  
• Lihaste värin
  
• Haiged loomad tapetakse !
  

BSE - Aeglane kulg, sümptomid avalduvad 4-5 aastat pärast nakatumist. Haigustekitaja kahjustab närvikudet, mille kahjustamise tõttu loom sureb. Elusloomal ei ole võimalik TSE-d diagnoosida. Kahjustatud koes esinevad tärklist meenutavad laigud. Tunnused kujunevad 25-30% nakatunutest.
Prioonhaigused
Prioonhaigused ehk valk infektsioonid.
Nad ei sisalda nukleiinhapet ning looduses püsivad – termolabiilsed ning vastupidavad. Neid hävitades tuleb kasutada 133C kuumust, 3atmosfääri rõhku ning seda hoida kuni 20minutit ehk totaalse viiruse hävinemiseni -> hävinevad ainult põletamisel.
Prioonhaiguseid on kahte liiki: Normaalsed ( rakumembraani välispinnal PrPc) ning patogeennsed (raku sees PrPsc).
Prioonhaigused levivad närvirakkudes.
HAIGUSTE NÄITED
KURU – ründab väikeaju, tekivad augud ajju, kannibalismiga seotud (levib edasi aju süües , millel on viirus)
PEREKONDLIK UNETUS – pärilik, unehäired , tõuseb vererõhk , hingeldus, ataksia -> surm
SKREIPI (lambad ja kitsed) – püsivad, ei muteeru kergelt; esineb paljudes riikides; levib piima teel. Paikneb süljes, sooltes, põrnas, lihastes, lümfisõlmedes, inkubeerub 2-5aastat, käitumishäired , loomad on ärritatud. Tugev sügelus, koodrinatsiooni häired, raskused joomisel , urineerimisel, lõppeb surmaga. Proov võetakse ajutüvest
VESITE SPONGIFORMNE ENTSEFALOPAATIA (BSE) – nakatunud jõusööt -> tapajäätmed -> haigus; muteerub loomadelt loomadele
Haiged loomad on ärritunud, liikumisraskused, valguskartus, lõppeb kooma ja surmaga EHK HULLULEHMATÕBI
14. Kasvajaid põhjustavad viirused
Veiste leukoos – naiste rinnavähki põhjustab nt lehma piimaga. Ümbrisega viirus > hävib happelises KK.
15. Kasvajate tekkemehhanismid
Vähirakkudele on omane lõputu paljunemine ja vales kohas kasvamine.
1. immortilisatsioon – raku omadus lõputult paljuneda
2. transformatsioon – ei vaja olulisi kasvufaktoreid, paljunevad ilma nendeta
3. metastaas – vähirakud on omandanud võime tungida läbi norm. koe, liigub päritolukohast muljale ja annab alguse uuele kolooniale organismi teistes kudedes.
Normaalsed rakud paljunevad lamedalt, rakkude liitumiskohtades on inhibeerivad faktorid. Vähirakkudele faktorid ei mõju ja paljunevad üksteisest üle.
Proto - onkogeen –normaalsed geenid genoomis . Tavaliselt reguleerib rakujagunemist. Kui see muteeub, siis võib muutuda kasvajat tekitavaks onkogeeniks. Nt transkriptsioonifaktorid. Onkogeen võib tekkida, kui protoonkogeen aktiveeritakse vales kohas, valel ajal, võib toimuda valkude üleekspressioon. Esinevad ka kasvajate surpressorgeenid – kui need inaktiveeruvad, siis tekivad kasvajad . Piiravad rakkude paljunemistja kasvu (nt mitoosi). Kasvajavastane geen juhib oma produktide kaudu rakkude paljunemist.Vähki võivad põhjustada DNA ja RNA viirused.
DNA viiruse poolt põhjustatud kasvaja viirusgeen lülitub peremeeslooma genoomi proviirusena, ekspresseeritakse onkovalk, mis aktiveerib proto-onkogeene.
neoplaasia – viirused käivitavad uudismoodististe tekke, rakkude kontrollimatu vohamine .
Retroviirus – lindude leukoosi viirus
Kasside leukeemia
16. Materjali kogumine viroloogiliseks ja seroloogiliseks uurimiseks
Patanatoomiline lahang – muutused anatoomias ja kudedes. EKP
E – küsitled omanikku K – vaatad P – lahang
+ L – ehk labor :
* eritised – ninanõre, konjunktiviit, uriin, väljaheide, suguteede nõre, villi sisu (nt suu ja sõrataud, püsivad 24h), piimaproov, veri ( vormelemendid , viiruse antigeen), koetükid hukkunud loomast.
* ligeerida sooled koos lümfisõlmedega (suurenenud).
* neerud – valged laigud, koos kusepõiega vaadata. Põieseinas võivad olla verevalumid.
* põrn – nt tava sigade katk – serval herneterasuurused kolded (infartk). SKK – sigade klassikaline katk. Aafrika katku puhul suurenenud ja mustjaspunane.
* suguorganid surnud loomal (emakas, munasarjad nt)
* sperma
* lindudel korjus või organid
* marutaudi või prioonhaiguste puhul aju
Iga organ tuleb eraldi kilekotti panna, külmutada pole mõtet (+4 kraadi on ideaalne). Tuleb kirjutada korralik saatekiri (esialgne diagnoos, leiud , kust loom pärit, vanus jne).
Apsakad: mullikas suri. Saadeti terve korjus laborisse. Roiskunud materjali saatmine. Saatekiri napisõnaline.
Kui hobusel on nt nohu – ninapeegel puhtaks – võetakse ninanõre. Hea oleks, kui on vesine – haiguse alguses. Võetakse ka verd – antikehade tiiter , vähemalt 4x peab olema tõusnud.
I veri – määratakse antikeha ja antigeen, II veri – 2-3n hiljem antikeha – peab olema tõusnud vähemalt 4x. Nt III veri – (I ja II korral Ak 0) - 1:16.
17. Viiruste isoleerimine ja identifitseerimine
Immuuntestid - ELISA – ensüüm + substraat > antigeen + antikeha reaktsioon ja nende vahel indikaatorsüsteem, nähtav, hinnatakse reaktsiooni.
Elektronmikroskoop – kõhulahtisus (virione tuvastada), veiste ebarõuged (kärnas virionid).
Immunofluorestsentsmeetod – uuritakse pimeväljas
Immuundifusioon agargeelis – hobuste infektsioosne aneemia, maedi-visna, veiste leukeemia
Reaktsioon toimub agargeelis. 1. metallmatriitsi vajutame agargeeli 2. puhastame agarist, et tekiksid kaevud . 3. aukudesse lisame vajalikud ained. Ümberringi uuritav proov ja keskele antikeha. Põhimõte – antikeha ja antigeen difundeeruvad üksteisele lähemale – tekib kokkupuutel reaktsioon. Pimedas vaadatakse tulemusi. Kopsud ja neerud sisaldasid veiste adenoviirust. See on DNA viirus, igas farmis , täiskasvanud loomadel subkliinilised tunnused, eritatakse väljaheidete ja nõredega. Vasikatel konjunktiviit ja enteriit.
Viiruse isoleerimiseks kasutame:
1. Rakukultuure. Rakud esmalt punduvad, rakumembraanid hävinevad ja seejärel tekib TPE – lüüs või siis rakk jääb pundunud olekusse (lüsogeenne). Fusiooniproteiin tekitabki süntsüütiume.
2. Kanaembrüo – nakatame allanotoisiõõnde. Gripiviiruste puhul 5% erütrotsüütide suspensioon + allantoisivedelik – sadenemine – järelikult hemaglutiniin olemas.
3. Katseloom – tekivad immunoglobuliinid – uuritakse seroloogiliselt ehk määratakse antikehad ja tiiter.
18. Seroloogilised meetodid viirushaiguste diagnoosimiseks
neutralisatsioonireaktsioon – NR – tehakse elusrakus (rakukultuur, embrüo, katseloom), et määrata antikehade olemasolu, tiiter (antikehad seerumis ) või viiruse tiiter.
Võetakse haiguse alguses proov ja 2n pärast uus proov.
1. meil on seerum – tahame teada, kas on antikeha?Antikehi tiitrime 2x.
2. teeme 2x lahjendused:
1:2 1:4 1:8 1:16 1:32 – mida suurem tiiter, seda vähem antikehi. Nt veiste viirusdiarröa – lisame antigeeni igale seerumi lahjendusele. nt 100 ühikut viirust.
3. Selle seerum-viirus suspensiooni lisame nüüd rakkudele:
1:2 – antikeha neutraliseerib, TPE 0
1:4 – 0
1:8 – TPE 20%
1:16 – TPE 50%
1:32 – TPE 90%
Seerumi lahjendus – tsütopaatiline efekt 50% - 1:16.
Viiruseid tiitrime 10x – tahame teada, mis viirus on. Kasutame tööstuslikke antikehi.Mida kõrgem lahjendus, seda vähem viirust.
10-1 – TPE 100%
10-2 – TPE 75%
10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar
10-4 – TPE 30%
hemaglutiniin – gripidiagnostikas väga oluline, hemaglutinatsioon ja selle inhibitsioon
hemadsorptsioonireaktsioon – rakule lisame erütrotsüütide suspensiooni – erütrotsüüdid kleepuvad – antigeen olemas.
hemaglutiniini inhibitsioon – antikeha uuring, gripiviirus, paragripp, adenoviirus – seerumist 2x lahjendused, igasse 4 hemaglutineerivat antigeeni ühikut, lisame erütrotsüüdid.
19. Molekulaarbioloogilised uurimismeetodid (PCR)
PCR – tundlik ja efektiivne. Mullis . 1 päevaga tulemused, lihtne, algmaterjali vaja vähe – koguaeg 2kordistub, pole vaja radioaktiivseid elemente (nt blottimisel on vaja). Vaja 2 praimerit, Taq polümeraasi. Töötsükkel: kokku 25-30x
1. DNA denaturatsioon – 92 kraadi
2. praimeri seondumine – 50 kraadi
3. Taq polümeraasi tööks – elongatsioon – 72 kraadi.
Jäämäe konseptsioon:
jäämäe alumine osa – ei märka mitte midagi, subkliiniline, haigusnähud puuduvad, neid põhjustavad defektsed viirused.
jäämäe pealne osa – ilmekad haigustunnused, loomad paranevad ise
multisüsteemsed haigused – põhjustavad varieeruvat pilti.
Vaktsiinid – inhibeerivad viiruste seondumist või transkriptaasi.
Retroviiruse tsükkel – RNA pealt teeb revertaas DNA, mis replitseerub ja siseneb raku genoomi – toimub transkriptsioon – mRNA tsütoplasmas – translatsioon ja uued nukleokapsiidid pannakse kokku.
pH=7 – viirus säilib. 37 kraadi on viirusele soodne.Miinuskraadid on samuti: - 20 (säilib aasta), -196 ehk vedel lämmastik kunstliku seemendamisel (10-12 a). Plusskraade ei talu. +20 – osad säiluvad, + 100 kõik hävivad. UV kiirgust ka ei talu.
Haige looma nõred: nina, silm (konjunktiviit), suguteed, väljaheide (parvoviirus), uriin, villid, sperma.
Putukad – mehhaaniline ülekandja (hammustas ühte looma, seejärel teist, vireemia korral), bioloogiline (puugi organismis paljuneb, puuk nakatab).