Toimub tsütokinnes-tsütoplasma jagunemine Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakkud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Haavade paranemisel Meioos Rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda Diploidne- normaalne kromosoomide arv Haploidne- 2 korda vähenenud kromosoomide arv Meioos Interfaas 1.jagunemine 2.jagunemine 1.Profaas 2.Profaas 1.Metafaas 2.Metafaas 1.Anafaas 2.Anafaas 1.Telofaas 2.Telofaas 46 Kromosoomi Interfaas, DNA replikatsioon 92 Kromosoomi I faas 1.jagunemine- moodustub 2 diploidset rakku 46 Kromosoomi 46 Kromosoomi 23KS 23KS 23KS 23KS II faas 2
Toimub tsütokinees Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest (sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad) Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud geneetiliselt identsed organismi kasvamine (suureneb rakkude arv) Haavade parandamine Surnud rakkude asendamine Embrüonaalne areng 3. Meioos Meioos on rakujagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Meioosil on 2 jagunemist, Meioos I ja ja meioos II(sarnaneb mitoosile). I Profaas Toimub ristsiire- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi Moodustuvad kääviniidid Tuum ja tuumakesed kaovad I Metafaas Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa
taimeliigid. · Bakterid jagunevad pooldumise teel, toimub DNA kahekordistumine. · Pärmseened paljunevad pungumisega, samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil (risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikesed). · Vegetatiivselt paljunevad veel käsnad, ainuõõssed, lame- ja ümarussid, okasnahksed. · Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. · Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Kasutatakse paljude kultuurtaimede paljundamisel. Mitoos · Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, lisaks on see ka vajalik hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. · Tütarrakud lähteraku jagunemisel tekkinud rakud.
Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Etapid: 1. I interfaas → DNA replikatsioon → tsentrioolid kahekordistuvad 2. I profaas → toimub kromosoomide ristiire → tuumamembraanid lagundatakse → tuumaksed kaovad → kromosoomid pakitakse kokku → tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja nende vahele moodustuvad kääviniidid 3. I metafaas → homoloogilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasandile
13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus, kääviniidistik moodustub, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, lõpptulemusena tuleb ühest diploidsest rakust neli haploidset geneetiliselt erinevat rakku. 14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui
PALJUNEMINE Paljunemine jaguneb kaheks: 1)SUGULINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb
mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda
meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline ja 3 väikest viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas 28-päevase intervalliga. Miks säilib meestel viljakus kõrge eani? Spermatogenees võib kulgeda pidevalt, kogu aeg valmivad uued spermid, st et mees ei ole nii vastuvõtlik välismõjutustele. Mõisted.
Kõik kommentaarid