Biokeemia eksami kordamine (2)

Bioelemendid
vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor
Bioloogilised makromolekulid
valgud , RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid
omavad „suuna taju“, kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud
Molekulaarne hierarhia
anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid , organellid
Eluslooduse hierarhia
molekul , makromolekul, organell, rakk , kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon , kooslus , ökosüsteem, biosfäär
Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes

• funktsionaalsete rühmade ülekanne
  
• oksüdeerimine ja redutseerimine
  
• C-C sideme teke või katkemine
  
• funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber
  
• molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine)
  

Sidemed biomolekulides

• kovalentsed sidemed – tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega , N-O 436 kJ/mol, C-H 414, C-C 343, C-O 351, võivad olla lineaarsed , tsüklilised, hargnenud, planaarsed
  
• van der Waalsi jõud – 0,4 – 4 kJ/mol, 0,1-0,2 nm, tekivad lähestikku jõudnud positiivse tuuma ja negatiivse elektronpilve vahel
  
• vesiniksidemed – 10 – 30 kJ/mol, 0,3 nm, tekib kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi vahel (O ja N), suur tähtsus makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel
  
• ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel elektrostaatiline tõmbejõud
  
• hüdrofoobsed vastasmõjud - vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE)
  

Nõrkade jõudude roll biomolekulides
biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse
Rakk kui eluühik
Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism , reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine
Prokarüootne rakk
DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine
Eukarüootne rakk
DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport.
Rakuorganellide põhifunktsiooni

• plasmamembraan – aktiivse transpordi süsteemid
  
• tuum – DNA replikatsioon , tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees
  
• endoplasmaatiline võrgustik – lipiidide süntees, biosünteesitud valkude suunamine nende lõplikku paika rakus
  
• Golgi kompleks – membraanikomponentide lõplik valmimine
  
• mitokondrid – tsitraaditsükkel, rasvhapete oksüdatsioon, aminohapete katabolism
  
• lüsosoomid – hüdrolaaside eraldamine
  
• ribosoomid – valkude süntees
  
• peroksisoomid – aminohapete oksüdeerimine
  
• tsütoskelett – tagab raku kuju ja liikumisvõime
  
• kloroplastid – fotosüntees
  

Viirused
nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega ja saavad paljuneda ainult toimides parasiitidena peremeesrakkudes
Henderson -Hasselbachi võrrand
pH = pKa + log [A-] / [HA] puhverlahuse pH. Puhverlahus on lahus, mis koosneb nõrgast happest ja selle konjungeeritud alusest (tavaliselt soolast), puhverlahuse tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse.
Gibbsi vabaenerga

• G= 0, reaktsioon on tasakaalus
  
• G siseenergia on väiksem kui reaktantidel, reaktsioon kulgeb spontaanselt (eksergooniline)
  
• G > 0, produktide siseenergia on suurem kui reaktantidel, reaktsioon ei kulge spontaanselt (endergooniline)
  

Aminohapete klassifitseerimine

• proteogeensed (esinevad valkude koostises) – apolaarsed, polaarsed, happelised , aluselised
  
• aproteogeensed – ei esine valkude koostises
  

Peptiidside aminohapetes
esineb trans-konfiguratsioonis, iseloomult 40% kaksikside, lühem kui tüüpiline üksikside ja pkem kui tüüpiline kaksikside, põhiskelett kergelt laetud, tänu osalisele kaksiksideme peptiidsideme 6 aatomit on planaarselt
Liitvalkude prosteetilised rühmad
glüko-, lipo-, nukleo -, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinid
Valkude bioloogilised funktsioonid

• katalüütiline – ribonukleaas
  
• regulatoorne – insuliin
  
• transport – hemoglobiin
  
• struktuurne – kollageen , keratiin
  
• reserv – ovalbumiin, müosiin
  
• kontraktsioon – müosiin, aktiin
  
• kaitse – immunoglobuliinid
  

α- heeliks
pöörde kohta 3,6 jääki, ühe jääki tõus 1,5 Å, heeliksin suur dipoolmoment, stabiliseeritud lähestikku asuvate aminohappejääkide peptiidsideme amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vaheliste vesiniksidemetega
β-leht
paralleelne ehk samasuunaline (tõus 3,47 Å jäägi kohta) või antiparalleelne ehk vastassuunaline (tõus 3,25 Å jäägi kohta)
Globulaarsed valgud
polaarsed jäägid on suunatud väljaspoole ja nad interakteeruvad vesikeskkonnaga, hüdrofoobsed jäägid on suunatud sisemusse ja nad interakteeruvad omavahel, jäägid täidavad 72-77% ruumist, valkude struktuur ei ole staatiline ning domeenid võivad omavahel liikuda
jagunevad antiparalleelsete α-heeliksite struktuuriga valgud, paralleelse või segatüüpi β.leht struktuuriga valgud, antiparalleerlse β-leht struktuuriga valgud ja metalli ja disulfiidi-rikkad valgud
Kiudvalgud
enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega , mehaaniliselt tugevad, vesikeskkonnas lahustumatud , struktuurne roll. β-lehed annavad struktuurile tugevuse, α-heeliksid annavad elastuse
α-keratiin, kollageen, fibroiin
Kvaternaarstruktuurid
moodustamist soodustab entroopia vähenemine hüdrofoobsete rühmade peitmisel
selline struktuur on stabiilsem, geneetiliselt ökonoomsem ja efektiivsem, katalüütilised tsentrid on üksteisele lähemal
Ensüümiklassid

• oksüreduktaasid – redoksreaktsioonid ehk elektroni ülekanne
  
• transferaasid – funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt teisele
  
• hüdrolaasid – keemiliste sidemete katkestamine hüdrolüüsi teel
  
• lüaasid – kaksiksidemete teke rühmade kõrvaldamise teel või liitumisreaktsioonid kaksiksidemele
  
• isomeraasid – rühmade ülakanne molekuli piires, isomeersete vormide teke
  
• ligaasid – uute kovalentsete sidemete moodustamine kondensatsiooni teel ATP energia arvel
  

Mittekatalüütiline ja katalüütiline reaktsioon
Michaelis-Menten’i võrrand
E +S ↔ ES ↔ EP → E + P
Vmax on teoreetiline maksimaalne reaktsioonikiirus [ M /s ]
Ensüümreaktsioonide kiirust mõjutavad tegurid
pH, temperatuur (kõrgetel temperatuuridel hakkab valk denatureeruma), inhibiitorite olemasolu
Inhibiitorid
Pöördumatud inhibiitorid inaktiveerivad ensüüme läbi kovalantsete sidemete, pöörduvad läbi mittekovalentsete sidemete
Konkurentne inhibeerimine – inhibiitor seondub ainult E’ga
Mittekonkurentne inhibeerimine – inhibiitor seondub kas E või ES’ga
Ebakonkurentne inhibeerimine – inhibiitor seostub ainult ES’ga (hüpoteetiline)
Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid

• kovalentne katalüüs – ensüüm ja substraat moodustavad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reaktsiooniahela punktis, kovalentse sideme moodustamine taga reaktsioonikiiruse kasvu, võib olla nukleofiiline või elektrofiilne katalüüs
  
• happe-alus katalüüs – katalüüs, mille puhul siirdeseisundis kantakse üle üks prooton . Spetsiifilises katalüüsis osaleb kas prooton või hüdroksiidioon, mis difundeerub katalüütilisse tsentrisse. Üldises katalüüs hõlmab ka teisi happeid ja aluseid, mis soodustavad prootoni ülekannet. Spetsiifilise katalüüsi korral näiv kiiruskonstant ei sõltu puhvri kontsentratsioonist, üldisel sõltub.
  
• metalli-ioonide katalüüs – paljud ensüümid vajavad metalliioonide juuresolekut maksimaalse aktiivsuse saavutamiseks. Metallid toimivad elektrofiilsete katalüsaatoritena, stabiliseerides elektrontihedust või katalüüsi käigus tekkivad negatiivsei laenguid. Metalliioonid on võimelised genereerima võimsaid nukleofiile neutraalse pH juures
  
• seriinproteaasid – segu kovalentsest ja happe-alus katalüüsist. Katalüütilisse triaadi kuuluvad Ser, His, Asp. Asp aktiveerib His, His toimib nagu üldine alus ja hape , Ser moodustab kovalentse sideme.
  

Koensüümid
Toimivad ensüümide aktivaatoritena ja on peamiselt sünteesitud B-grupi vitamiinidest.

• Tiamiin – tiamiin pürofosfaat (TPP), oluline süsivesikute metabolismis
  
• Niatsiin – NAD+ ja NADP+, elektronide ülekandjad
  
• Pantoteenhape – koensüüm A, atsetüülrühmade aktiveerimine
  
• Riboflaviin – FMN, FAD, elektronide ülekandjad
  
• Püridoksiin – püridoksaalfosfaat, aminohapete metabolism
  
• Biotiin – biotsütiin, COO- ülekandja
  
• Foolhape – tetrahüdrofolaat, vajalik süsiniku oksüdatsioonil
  

Ensüümide spetsiifilisus
... on võime eristada reaktante, millele nad toimet avaldavad.

• absoluutne spetsiifilisus – toime avaldub ainult ühele substraadile
  
• stereospetsiifilisus – toimivad ainult teatavale stereosiomeerile
  
• sidemespetsiifilisus – toimivad vaid teatud kovalentsele sidemele
  
• geomeetriline spetsiifilisus – võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi
  

Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes

• geneetiline kontroll – geeni ekspressiooni indutseerimine või allasurumine
  
• substraadi kontsentratsiooni kaudu – kiirus sõltub substraadi kättesaadavusest
  
• produkti kontsentratsiooni kaudu – kiirus väheneb produkti akumuleerumisel
  
• ensüümide kovalentse modifitseerimise teel
  
• allosteeriliste efektorite abil
  
• sümogeenide, isosüümide, modulaatorvalkude abil
  

Valkude fosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuses
Katalüütiliselt aktiivne on ENSÜÜM-OH vorm, katalüütililselt inaktiivne on ENSÜÜM-PO4 vorm
Allosteerilised ensüümid
... on ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide pöörduva, mittekovalentse sidaise kaudu. Regulatoorsed molekulid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii aktivaatorid kui ka inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad allosteerilist tsentrid, mida on vaja regulatoorse molekulide sidumiseks.
Müoglobiin ja hemoglobiin
Müoglobiin on monomeerne valk, hemoglobiin on tetrameerne valk. Kui müoglobiinile on hapnik juba seotud, siis ta rohkem siduda ei saa. Hemoglobiinil toimub esimese hapniku sidumise järel konformatsiooniliste muutuste seeria , mille tulemusel suureneb järgmise subühiku hapniku sidumise afiinsus (positiivne kooperatsioon). Müoglobiin on vajalik hapiku kandmiseks südamepiirkonnas, hemoglobiin kannab hapnikku kõikidesse kudedesse.
Motoorsed valgud
Motoorsed valgud ehk molekulaarmootorid on valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad molekulaarmootorid pöörduvalt assotsieeruma/dissotsieeruma valgu, pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad.
Motoorsed valgud: keratiin, aktiin, müosiin, tubuliin
Mikrotuubulid
Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis koosnevad tubuliini dimeeridest. 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad „pluss“ otsa ja dissotsieeruvad „ miinus “ otsast. Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud.
Skeletilihase ehitus
Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga.
Tuubulid on vajalikud närviimpulsside levimiseks, SR on Ca-ioonide depooks.
Sarkomeeri ehitus ja töö
Sarkomeer koosneb paksudest filamentidest (müosiin) ja peenikestest filamentidest (aktiini polümeerid). Kui Ca- ioonid vabanevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, siis võimaldavad need aktiini polümeerivad haakuvad müosiiniga ning hakkavad mööda müosiini liikuma. Selle tulemusena peened filamendid tungivad paksude filamentide vahele. Selleks, et lihased saaks lõtvuda ja aktiin „laseks lahti“ müosiinist, on vaja Ca-ioonid sarkomeerist välja tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumisse juhtida, see aga nõuab lisaenergiat ja selle lisaenergia saamiseks kasutatakse ATP’d.
Süsivesikute definatsioon ja bioloogiline roll
Süsivesikuteks loetakse polühüdroksualdehüüde- ja ketoone või ained, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid.

• Päikese energia salvestatakse fotosünteesivates organismides süsivesikutesse.
  
• Paljude biomolekulide eelühenditeks.
  
• Struktuuriline roll.
  
• Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid.
  

Süsivesikute klassifikatsioon

• Monosahhariidid (glükoos, galaktoos , fruktoos )
  
  • C-aatomite arvu järgi – trioosid, tetroosid, pentoosid
    
  • funktsionaalse rühma järgi – aldoosid , ketoosid
    
  • tsüklilise struktuuri alusel – püranoosid, furanoosid
    
• Oligosahhariidi – 2-10 monosahhariidi (maltoos, laktoos , sahharoos )
  
• Polüsahhariidid ehk polüoosid (tärklis, glükogeen)
  

Monosahhariidide D,L- isomeeria
Oligosahhariidid
Glükosiidsidemed jagunevad α-1,4 ja β-1,4 sidemeteks. Redutseerivad oligosahhariidid sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale glükosiidsideme loomisel.
Polüsahhariidid
Jagunevad homopolüsahhariidid või heteropolüsahhariidid ja lineaarsed või hargnenud.

• varuained – tärklis, glükogeen
  
• struktuurimolekulid – tselluloos , kitiin
  
• molekulaarne äratundmine - rakupinna polüsahhariidid
  

Tärklis
Sisaldab kahte tüüpi glükoosi polümeere – amüloos (lineaarne, α(1,4)sidemed) ja amülopektiin (hargnenud, α(1,4) ja α(1,6) sidemed). Amüloos lahustub vees halvasti. Amülopektiini hargnevus võimaldab sealt kiiresti glükoosi deponeerida.
Glükogeen
Organismi energiavaru, mis moodustab 10% maksa massist ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis on omavahel ühendatud α(1,4)-sidemetega. Iga 8-12 jäägi järelt hargnenud α(1,6)-sidemetega. Erinevus amülopektiiniga on suurem hargnevuste arv.
Tselluloos
Glükoosijääkide vahel β(1,4)-sidemed. On kõige levinum loodulsik polümeer, taimede rakuseintes makrofibrillidena, milles 500000 tselluloosi molekuli. On üks peamisi toestus ja tugevuskomponente puudel ja teistel rohelistel taimedel. Võib olla pehme nagu puuvillal. Moodustab vesiniksidemete abil mitmekihilisi struktuure ning on vastupidav hüdrolüüsile.
Kitiin
Eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, rakusein seentel. Glükoosi asemel on N-atsetüül-D-glükosamiin. Ahelad võivad olla nii paralleelsed kui ka antiparalleelsed.
Bakterite rakuseina ehitus
Gram -negatiivne rakusein koosneb lipopolüsahhariididest, välismembraanist, peptidoglükaanist ja plasmamembraanist. Gram-positiivne rakusein koosneb peptidoglükaanikihtidest.
Polüsahhariidstruktuurid reguleerivad rakk-rakk äratundmist ja regulatsiooni.
Glükoproteiinid
Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappelise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on seotud valgule N- või O-aatomi kaudu.
Proteoglükaanid
Hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist. Koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte või kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid. Rakupinna maatriksi komponent . Kontrollivad raku kasvu ja polsterdavad liigseid.
Lipiidid
Lipiidid on struktuuriliselt ja funktsionaalselt heterogeenne grupp molekule, mille ühtseks tunnuseks on lahustumatus vees.
Struktuuri järgi jaotatakse lipiidid: rasvad , vahad, fosfolipiidid , glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid , terpenoidid .
Lipiidide funktsioonideks on varulipiidid, struktuurilipiidid, signaalmolekulid, kofaktorid, rasvlahustuvad vitamiinid ja pigmendid .
Küllastunud ja küllastamata rasvhapped
Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis-kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse.
Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape , arahhishape
Küllastumata rasvhapped: olehape , linoolhape, palmitolehape
Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1.
Triatsüülglütseroolid ehk rasvad
On glütserooli estid kolme rasvhappega.
Peamiseks energiavaruks, sest:

• enimtaandatud süsiniku vorm looduses
  
• ei vaja solvatatsiooni
  
• efektiivselt pakitav
  

On head termoisolaatorid ja tekitavad organismis metaboolset vett.
Vahad
Pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga rasvhapete estrid . Vees lahustumatud ja omavad kaitsefunktsiooni. (Loomade nahk ja karv , taimede lehed ja lindude suled on kaetud vahakihiga.)
Glütserofosfolipiidid
Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol . Näiteks koliin ja letsitiin.
Sfingolipiidid
Struktuuri aluseks on sfingosiin ehk C-18 aminoolalkohol.

• tseramiidid
  
• sfingomüeliinid
  
• glükosfingolipiidid
  

Terpenoidid
Ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühenditest, mida võib vaadelda, kui isopreeni jääke.
Limoneen, mentool , lükopeen, fütool
Jagunevad:

• monoterpenoidid
  
• seskviterpenoidid
  
• diterpenoidid
  
• triterpenoidid
  
• tetraterpenoidid
  

Karotenoidid
Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on:

• karoteenid – hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni α -, β -, γ-, δ-, ζ- jt isomeerid, samuti lükopeen,
  
• ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin , zeaksantiin jt.
  

Taimedes täidavad kaotenoidid lisaks põhiülesandele – valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele – ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
Steroidid
Steroidideks nimetatakse gruppi triterpenoide, mis sisaldavad steraani skeletti.
Steroolide esindajad on:

• steroolid
  
• sapphapped
  
• suguhormoonid
  
• D-rühma vitamiinid
  
• südameglükosiidid
  
• kortikosteroidid
  

Kolesterool
Kõige levinum steroid loomsetes organismides,
lähteühendiks kõigile loomsetele steroididele.
Bioloogilised membraanid
Funktsioonid:

• On raku välispiirdeks ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist läbi selle piirde
  
• piiritlevad rakuorganelle ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist nende vahel
  
• toimivad toksiliste molekulide vastase barjäärina
  
• aitavad omandada väliskeskkonnast lähteaineid biosünteesiks ja energeetilisteks vajadusteks ning väljastada jääkaineid
  
• osalevad rakkude paljunemises
  
• osalevad signaalülekandes väliskeskkonnast rakku
  
• osalevad rakk-rakk interaktsioonides
  

Koosnevad valkudest, fosfolipiididest, steroolidest ja süsivesikutest. Lipiidid moodustavad kaksikkihi ning lipiidide vahele on mahutatud teised komponendid. Valgud võivad moodustada klastreid ja lipiidid võivad moodustada klastreid.
Membraanivalgud

• Perifeersed ehk välimised valgu - on harilikult globullaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotseerida.
  
• Integraalsed ehk sisemised valgud – on tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Membraanist võimalik eraldada ainult membraani denatureerides. Võivad olla transmembraansed või ainult olla ühes lipiidikihis.
  
• Lipiid -ankurdatud valgud
  

Membraantransport
Väikesed apolaarsed ained lahustuvad membraani lipiidses kaksikkihis ning suudavad membraani iseseisvalt läbida. Polaarsed ja laetud ühendid ning ioonid vajavad membraanvalkude abi.

• Passiivne difusioon – transporditavad osakesed liiguvad õrgemalt kontsentratsioonilt madalama kontsentratsiooni poole.
  
• Soodustatud difusioon – lahustunud ained saavad liikuda ainult termodünaamiliselt eelistatud suunas, kuigi ΔG