Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis (0)

Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis.
I Eluolemus
1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine , paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne.
Rakk - lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused.
Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus , mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil.
Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi.
Biomolekulide esinemine– Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu( valgud , sahhariidid )
2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited – 1) Molekulaarne tasand– 2) Rakuline tasand (Kude- Elund - Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand.
Molekulaarne tasand- Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud , nukleiinhapped . Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia.
Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk , bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia .
Organismi tasand- Teadusharu , mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia
Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves).
Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia .
Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis brama). Ühte liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi.
Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia .
Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa .
3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid – 1) Probleemi püstitamine 2) Taustinformatsiooni kogumine 3) Hüpoteesi püstitamine
4) Katse planeerimine ja läbiviimine 5) Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine.
4. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud:
Etoloogia - Teadusharu, mis uurib loomade käitumist.
Ökoloogia – Teadusharu, mis tegeleb Ökosüsteemide uurimisega.
Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid.
Füsioloogia - Teadusharu, mis uurib organismi talitlust
Molekulaarbioloogia - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia .
Histoloogia - Kudede ehitust ja talitlust uurib histoloogia
Tsütoloogia -Uurib rakkude ehitust ja talitlust
Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde.
Mükoloogia - seeni uuriv teadusharu.
5. Mõisted:
Teaduslik meetod- Uurimisprotsess, mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, kogutakse taustinformatsiooni, pakutakse võimalikke lahendusi, viiakse läbi vaatlusi ja katseid ning tehakse järeldusi.
Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt.
Loodusseadus - Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed.
Hüpotees- Hüpotees on oletus. Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.
Liik- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.
Riik- Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised üksused. Taimeriik , loomariik, seeneriik , bakterid ja protistid .
Populatsioon- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni.
Ökosüsteem- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud
Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase.
Pärilikkus- Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi.
Kohastumine- Liik kohastub pika aja jooksul vastavalt keskkonnatingimustele. Kohastumused on kasulikud tunnused, mis võimaldavad liigil selles keskkonnas paremini toime tulla.
Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused.
Biomolekul- Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu.
Humoraalne regulatsioon - on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.
Neutraalne regulatsioon- põhineb sisesekretsiooninäärmete tööl.
Homöostaas- Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
II Organismide keemiline koostis
1.Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? Anorgaanilised ained vett 80%, teised anorgaanilised ühendid ( soolad ) 1,5%
2.Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Orgaanilised ained: valgud, lipiidid , sahhariidid, nukleiinhapped.
3.Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? Mikroelemendid - keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. (Ca, K, Na, Fe, I, Mg).
Makroelemendid - keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. (H, O, C, N)
4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis.
C –Moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähteaine.
H – bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed .
O – hingamine , töö, toitainete lõhustamine.
N – põhiliselt aminohapetes (valgud), nukleiinhapetes (DNA ja RNA), on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element.
P - Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. On vaja organismi energiavahetuses osalemiseks.
S - antikehade moodustamine. Väävlit on vaja pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks.
Na – reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine.
K - Kaaliumi on vaja:vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks .
Ca – Esineb luude koostises, on vaja struktuursete funktsioonide täitmiseks.
Mg – Esineb klorofülli koostises. On vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks.
Fe – On vere koostises, tagab vere hüübivuse. Hemoglobiini koostises
I – Esineb kilpnäärme hormooni koostises. On vaja kilpnäärme hormoonide normaalseks talitluseks .
5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates.
6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool , hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid.
7. Vee ülesanded organismis? On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri , lümf); Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed , sülg, loode areneb vesikeskkonnas.
8.Kuidas jaotatakse sahhariide ? monosahhariidid e. lihtsuhkrud ; oligosahhariidid e. disahhariidid ; polüsahhariidid e. liitsuhkrud.
9.Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
Pentoosid : Riboos - C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA. Desoksüriboos - C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA.
Heksoosid :Glükoos - C6H12O6 tähtis energiaallikas , leidub viinamarjades.Fruktoos - C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades.
10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
Maltoos : kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades . Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid .
Laktoos : glükoosi ja galaktoosi molekulist, Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
Sahharoos : Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel.
11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus?
Tärklis: varu- ja energiaallikas ( mugulates , sibulates, viljades)
Tselluloos :taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad)
Kitiin : lülijalgsete toeses
Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel ( maksas , lihastes)
12. Süsivesikute ülesanded organismis? Energeetiline, Struktuurne(kitiin-lülijalgse ja seened, tselluloos-taimerakukestad), Varuaine(tärklis-taimedes, glükogeen-loomades), Toite(piimsuhkur imetajate piimas), Kaitse(külmumise eest), Ligimeelitav(õistaimede nektar), Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped).
13.Mis on lipiidid ? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.
14. Kuidas jaotatakse lipiide ? Lihtlipiidid e. neutraalrasvad, Liitlipiidid e. fosfolipiidid , Tsüklilised lipiidid e. steroidid.
15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest , kus neid leidub? Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk ). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.
Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes – raps , kanep. Õli viljades – oliivid, pähklid.
16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
17. Nimeta erinevaid vahasid? Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha ( mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).
18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. Hormoonid - testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon D- vitamiin – hormoon , mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
19. Mis haigus on ateroskleroos ? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine .
20. Lipiidide funktsioonid organismis? Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam), Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises), Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha), Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö), Kaitse funktsioon(kaitseb organeid, mahajahtumine, veelindudel kaitseks märgumise eest, pruun rasvkude ).
21. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest.
22. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (munavalge). Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast(kromosoomid).
23. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid.
24. Mis on denaturatsioon , renaturatsioon , too näiteid? Denaturatsioon-valgu struktuuri muutus, hävitatakse valgu kõrgemat struktuuri(mehaaniliselt, kõrge temperatuuriga, keemiliselt, kiirgusega) (muna praadimine, juuste koolutamine). Renaturatsioon-struktuuri taastumine(juuksed lähevad tagasi sirgeks , muna vahustamine).
25. Valkude ülesanded organismis? Struktuur(suled, juuksed, sarved ,soomused), Transport(hemoglobiin transpordid hapnikku), Regulatoorne( insuliin ), Liikumine(lihaskoe valgud), Retseptoorne(membraani pinaretseptorid), Varuaine(munavalge).
26. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust , lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA- ribonukleiinhape .
27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur-levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin.
28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele.
29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. 2) DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
30. RNA molekuli ehitus?
1)RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.
2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C).
31. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad?

• 1).mRNA-informatsiooni RNA(info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta)
  
• 2).tRNA-transport RNA(aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta)
  
• 3).rRna-ribosoomi RNA
  

32. Komplementaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus? DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. DNA - RNA. A-U T-A C-G G-C