Nukleiinhapped (0)

NUKLEIINHAPPED
Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas . Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus.
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid . Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks.
*Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).
*Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
* Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur ( pentoos ), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos ] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm
DNA ehitus
1. DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes .
2. DNA sekundaarstruktuur – DNA levinuim esinemisvorm ( biheeliks ja kaksikspiraal)
3. DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin ( kromosoomid )
DNA neli lämmastikalust

• A - adeniin
  
• G - guaniin
  
• T - tümidiin
  
• C – tsütosiin
  

Biheeliksi ehituslik eripära
*Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje)
* Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil
* Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T) (C ja G) – komplementaarsed
* DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed (A ja T) – 2 vesiniksidet ja (C ja G) – 3 vesiniksidet.
* DNA sekundaarstruktuuris ei ole ahelad ühesugused
Komplementaarsus
Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
-A-G-T-C-A-T-C-G- ; -T-C-A-G-T-A-G-C-
DNA molekuli ülesanded organismis
* kromosoomide põhiline koostisosa
* päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus)
RNA ehitus

RNA esmane struktuur – primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNAs. Tekib sünteesijärgselt.

Teisane struktuur – molekul milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (A ja U) (G ja C)
U – uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- ; -A-G-U-C-A-U-C-G-
RNA 3 erivormi:
mRNA – 5% informatsiooni RNA (info toimetamine RNA-lt valgu sünteesi toimumiskohta)
tRNA – 15% transport-RNA (aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta)
rRNA – 80% ribosoomi- RNA kuulumine ribosoomi koostisse, millel leiab aset valgusüntees
RNA tähtsus
RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks.
A-U T-A C-G G-C
DNA JA RNA VÕRDLUS
OMADUSED
DNA
RNA
pentoos
desoksüriboos
riboos
pürimidiinalus
T, C
U, C
põhiline struktuurne vorm
sekundaarne ja tertsiaarne
sekundaarne ja tertsiaarne
sekundaarne struktuur
biheeliks
2-ahelaliste lõikudega ja osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA)
leidumiskoht rakus
Tuumas, kromosoomides, plastiidides, mitokondrites, eeltuumsetes rakkudes ka tsütoplasmas, ka viirustes
Tuumas, tuumakese, tsütoplasmas ja selle organoidides (rRNA), plastiidies, mitokondriaalsed viirused
molekulmass
…10 nukleotiidi
Sõltuvalt RNA tüübist 10 -10
Vastupidavus denaturatsioonile (pH, tº)
On vastupidavam võrreldes RNA-ga
On vähem vastupidavam võrreldes DNA-ga
Bioloogiline funktsioon
Pärilikkussaine säilitamine ja edasikandmine muutumatul kujul
Pärilikkusinfo realiseerimine valgu sünteesi käigus
Sünteesiv ensüüm
DNA polümeraas
RNA polümeraas
Lagundav ensüün
DNA-aas e desoksüribonukleaas
RNA-aas e ribonukleaas