Bioloogia eksam (0)

I.1.Elu omadused
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu.
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused.
Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.
Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad , kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt ( pooldumine )Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik )Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele organismidele.
Paljunemine on üks elu põhilisi tunnuseid.Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega.
Pärilikkust loetakse elu tunnuseks.Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul – see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel .Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng.
2. inimese põlvnemine- lahknemine inimahvidest.
Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega- simpansi ja gorillaga-ühistest eellastest.
Inimene kuulub primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed, kus on kolm sugukonda: gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens).
Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine , haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid .Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid.
Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad).
2) Robustsed (massiivsed luud , suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks.
Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus.
Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga).Nüüdisinimese esimene populatsioon ehk arukas inimene (homo sapiens): ümar kolju , kõrge laup, nõrgad kulmumõikad, arenenud lõuats, väikesed hambad).
Inimeste evolutsiooni tähtsamad muutused on kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujumenine ning sotsiaalsete suhete täiustumine, arvatakse, et sellele andsid tõuke puieahvid.
Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia ehk arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine.Sotsiaalne evolutsioon tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloolist arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikku kuhjumist järglaspõlvkondades.Inimese bioloogiline evolutsioon toimub ka edaspidi, sest pärilik muutlikus toimib alati. Nüüdisaegse inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises.
3.ülesanne monohübriidsest ristamiest
Ristatimustakarvalisihiiri ja saadi 3osa musti ning 1osa prune järglasi.Järglaspõlvkonnas musti hiiri paaritati sama põlvkonna pruunikarvalistega.miiliseid tulemusi võib oodata?.II põlvkonna hiired on kõik mustad heterosügoodid.
II.1.elu organiseerituse tasemed .
1.2. Elu organiseerituse tasemed
Biomolekulid – sahhariidid , lipiidid , valgud ja nukleiinhapped .Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse,.Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid , millel on kindel ehitus ja talitlus. Elu organiseerituse organelli tase.Tuum, ribossomid ja mitokondrid  eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid. Organellid moodustavad üksnes rakkudes. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.Kude on üks elu organiseerituse tase.
.Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. elundkondadesse ehk. Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus.Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni.Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase..Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne , rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne.
2.inimlaste mitmekesisus .
Rass  on mingite  geneetiliste iseärasustega organismide  liigisisene rühm.Lisaks geneetilisele erisusele eristab geograafilisi rasse üksteisest erinev levila, ja ökoloogilisi rasse sama ala.erinevate elupaikade  asustamine .Botaanikas nimetatakse aretusega saadud rasse sortideks, zooloogias tõugudeks.
Rass ehk  inimrass  on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini naha värvus, pea ja selle osade kuju, keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:Valge ehk  europiidne rass.Kollane ehk  mongoliidne rass.Must ehk  negriidne rass.
3.a-vererühmaga naine abielus mehega kellel on b.rühma veri .nende poeg on 0.vererühmaga.määrake kõikide isikute genotüübid ja leidke milliste vererühmadega lapsi võib selles peres veel sündida?-isa genotüüp IBi ,ema Iai, laste IaIb:AB, Ibi:B, Iai:A, ii:0.võib veel sündida AB,B ja A.
III.1.orgaanilised ja anorgaanilised ühendid organismide koostises.
Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained.Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa moodustub organismide elutegevuse käigus.Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku  makroelemendid.Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit  mikroelemendid .Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Sisaldus 80%  põhiosa vesi.Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke.
Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ( rasvad , õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos ).Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus.
Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.Veel on suur soojusmahtuvus  soojeneb ja jahtun aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega  aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.Positiivselt laetud ioonid ehk katioonid (H, NH, K, Na, Ca, Mg, Fe, Fe).Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja rakkude tsütoplasmas.Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse.Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega.Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises.Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat -, fosfaat -, kloriid- ja jodiidioonid.Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid.
Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono -, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised).Looduses olulise tähtsusega glüloos ( viinamarjasuhkur ) ja fruktoos (puuviljasuhkur).Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa .Linnasesuhkur ehk maltoos .Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist.Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik.Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.
2. protistid bakterid seened.
Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. autotroofseid protiste ( vetikad )heterotroofseid protiste ( algloomad ) Liikumistüübi alusel jaotatakse protistid järgmisteks rühmadeks: viburloomad  ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil)ripsloomad ehk tsiliaadid (liiguvad välismembraanil olevate paljude peenikeste ripsete abil,amööbid – liiguvad kulendite ehk pseudopoodide abil,eosloomad – liikumisvõimetud, valdavalt parasiitse eluviisiga algloomad.Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid ka jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks ja vastavalt rakkude hulgale ainu- ja hulkrakseteks protistideks.
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised  eeltuumsed  organismid, kes suudavad.suudavad.iseseisvaltpaljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum .
Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle.
Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb  rakukest  kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota).Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli  botaanika  haruks, ehkki  geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega . Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel  toiduahelas . Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks.Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad  viljakehad , samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid.
3,ülesanne suguliitelisest pärandumisest.Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS et perekonda sünnib pärilikku hemofiiliat põdev poeg?. Hemofiilia haige lapse sünni TS on 50% aga poa sünd 25%.
IV.1.nukleiinhapped .DNA;RNA
DNA replikatsioon eelneb rakujagunemisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses.
DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks.
Nukleiinhapete (DNA, RNA) ning valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelatel , mis määravad sünteesitavate molekulide primaarstruktuuri. Transkriptsioon
RNA molekuli süntees:
Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus).DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide .
Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus :
DNA RNA
A - U
T - A
C - G
G - C
RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks.
RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse.
Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga.
RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks.
geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist.
Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid.
RNA süntees on universaalne – toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides.
2. Makroevolutsioon  nn. suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke ja areng ning osa taksoniteväljasuremine. Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid , geenitriiv , geenivool , looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul.
Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke.
3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.kui ristata hernedmille õite asend on külgmine ja varre pikkus pikk,ninn herne mille õie asend on tippmine ja varre pikkus lühikesiis same esimeses põlvkonnas taimed,mille õite asend on külgmine ja varre pikkus pikk,milline on tulemus kui tolmeldada esimese põlvkonna taimi?-II põlvkonna herned on kõlgmiste õitga pikavarrelisi 3 osa ja tipmioste õitega lühikese varrega 1 osa suhtes 3:1
V.raku teooria.päristuumne rakk,selle ehitus. Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede)  elundid  ja osad koosnevad rakkudest[1].Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus ), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest.Rakuteooriat on laialdaselt uuritud ning väga paljud organismid on seda toetanud, kuid rakuteoorial on erandeid . Seened koosnevad pikkadest niitidest, mida nimetatakse hüüfideks, millel on palju tuumi, kuid viimased pole rakuseintega omavahel eraldatud. Skeletilihased koosnevad lihaskiudutest, mis on palju suuremad kui üks rakk ja sisaldavad mitusadat tuuma. Punased vererakud ei sisalda rakke kui nad on välja arenenud ja vabastatud vereringesse.Rakuteooria loomises mängisid võtmerolli Theodor Schwann , Matthias Jakob Schleiden ja  Rudolf Virchow. Hiljem on rakuteooriat täiustatud.
Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid  (näiteks mitokondrid ja  kloroplastid ).Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud.
Raku ehitus
1.  Tuumake  2. Tuum 3.  Ribosoom  4. Põieke 5.Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6.Golgi kompleks  7. Tsütoskelett 8.Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder  10.  Vakuool  11. Tsütoplasma 12.Lüsosoom 13. Tsentrioo
2.liigi teke. Liigiteke
Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel.Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest.
Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Eraldatud populatsioon ehk isolaat - loomad on rändanud konkurentsi tõttu väljapoole levila piire . Kui lähtepopulatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Paljudel juhtudel võivad ühest lähteliigist eristunud vormid levilate laienemise või geograafilis-ökoloogiliste olude muutumise tagajärjel taas kohtuda ja nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nišše ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel.
3.ülesanne monohübriidsest ristamisest.lühinägelik mees on abielusnaisega,kes on samuti lühinägelik.perekonnas on normaalse nägemisega poeg.kui suur on tõenäosus,et perre sünnib järgmisena lühinägelik laps?-tõenäosus,et sünnib lühinägelik laps on 75%.
VI.1. taimerakk . Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks  loomarakuga ) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.Mõned karakteersed jooned on järgmised:taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine,taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest,kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm,taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid.
2.kohastumione organismidel. On teada, et organismide ehitus ja elutegevus vastavad neid ümbritseva keskkonna tingimustele. Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes.Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri .Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud.
3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on 0rühma veri on abielus naisega,kellel on A-rühma veri.milliste vererühmadega lapsi võib sellesse perre sündda?-kui ema on homosügootne A,siis on kõik järglased A rühmaga.kui ema on heterosügootneA,siis on TS 50% A ja 50% 0.
VII.1.seened-jaotus,ehitus. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest .Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk MÜTSEELI
2.looduslik valik. Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni faktor, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin , eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke faktoriks. Teisteks evolutsiooni faktoriteks on geenitriiv,  geenisiire , mutatsioonid, jm. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et  keskkonnatingimused  (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem  viljakad . Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, et need tunnused oleksid endiselt adaptiivsed, muutuvad need tunnused populatsioonides tavalisemateks. Liigi ökoloogilise niši kadumine või ülerahvastus arvukuse kasvu tagajärjel võib ellujäämiseks vajalikke adaptiivseid tunnuseid tunduvalt muuta. Sel juhul ning ka mis tahes keskkonnas, kus ellujäämist määrab rohkem ökoloogia kui  teisesed sugutunnused, leiab aset ökoloogiline valik. Viimast terminit kasutatakse ainult selleks, et tuua välja ristumise ja paaritumisega  mitteseotud tegurid.
3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.tervetel vanematel on hemofiiliahaige poeg.määrake kõikide inimeste genotüübid ja leidke milline on TS,et järgmisena sünnib terve poeg?-isa-xy-terve,ema- xHx-.terve,poeg-xHy-haige,poeg-xy-terve,tütar-xxH-terve(varjatud allel ),tütar-xx-terve.terve poja sünn TS on 25%.
VIII.1.bakterid-ehitus,tähtsus. Bakterid  on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk  arhed . Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975–1978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumatapärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttufülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum.Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle.Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused , on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega  optiliste  mikroskoopide ja saja tuhande kordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tiherakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise aluselgrammnegatiivseteks ja grammpositiivseteks. Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel.Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel . Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite , lima või looklemise abil.Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin),vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12),aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid),toidupaksendajate tootmisel ( kreemid ,  majonees , sulatatud juust),ensüümide tootmisel ( pesupulber ),orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape,  piiritus ),mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena,heitvete puhastamisel
2.evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Evolutsiooni mehhanismid on põhimõttelised viisid, kuidas organismirühmad evolutsioneeruvad.Evolutsiooni toimumiseks on vajalik pärilik varieerumine. Evolutsiooni aluseks on:mutatsioonid,looduslik valik,geneetiline triiv,geenivool ja päriliku materjali  rekombineerumine .Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Evolutsiooni aluseks olevad mehhanismid on mutatsioonid, looduslik valik, geneetiline triiv, geenivool ja päriliku materjali rekombineerumine.Evolutsiooni võib jaotada mikroevolutsiooniks, mis haarab populatsiooni- ja liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, ja makroevolutsiooniks, mis tegeleb evolutsiooniga pikas ajaskaalas, vaadeldes liigist kõrgemate taksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning väljasuremist.
3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.kui ristata siledapinnalise rohelise kaunaga herneid krobedapinnaliste kollaste kaunadega hernestega,siis I põlvkonnas saame ainult roheliste siledapinnaliste kaunadega herneid.milline on tulemus kui ristata I põlvkonna hübriide?-II põlvkonna herned on suhtes 3:1.siledapinnalisiroheliste kaunadega 3 osa j krobedapinnalisi kollaseid 1 osa.
IX.aine-ja energiavahetuse põhijooned, metabolism , dissimilatsioon , assimilatsioon . Metabolism ehk  ainevahetus  tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism on kõikide elusorganismide rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide, millede osalusel toimuvad elusrakkudes keemilise energia protsessid, tulem. Metabolism hõlmab ka orgaaniliste molekulide ja nendega seonduva metabolismi,nagu: rasvhapped ,süsivesikud,valgud, aminohapped ,ensüümid,hormoonid,vitamiinid, ravimid ,toksiinid jpt.Samuti toimivad metabolismis, lisaks keemilise energia protsessidele ka teised energiaprotsessid nagu: Soojusenergia ,Elektriline energia, Mehaaniline energia jpt.Keskseks mudeliks bioloogias leotakse ka taimerakk ja tema metaboolsed protsessid, tuntum neist fotosüntees (avastati sajandeid tagasi). Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi –  katabolism  ja  anabolism . Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate  orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP.Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu  koed  ja  organid , ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele.Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees.
2.elu areng maal On toimunud elu algne loomine.
Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt.
Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel.
3.ülesanne monohübriidsest ristamisest.kui üks vanematest on monosügootne lokkisjuukeline ja teine sirgejuukseline,siis nende lapsed on kõik laineliste juustega.milliste juusteg lapsi saaksid vanemad,kes mõlemad on lainelistejuustega?-laste juuste tõenäosus on 1:2:1 lokkis lainelised, sirged .
X.organismi varustamine energiaga.glükoosi lagundamine.fotosüntees-selle tähtsus. Hingamine on raku varustamine energiaga
Hingavad kõik elusorganismid ( aeroobne , anaeroobne)
Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi
See toimub kolme etapina : glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel
Vabanev energia salvestatakse ATP-sse
Lähteained: glükoos ja hapnik
Saadused: süsihappegaas ja vesi Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2
Glükoosi lagundamine.Glükoos on peamine organismisisene energiallikas.
namasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks.
Tärklis (polüsahhariid)  glükoos ( monosahhariid )
lükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes).
C6H12O6  6CO2 + 6H2O + energia
Glükoosi lagundamise etapid
1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul.
2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses
3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel.
FOTOSÜNTEESFotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks.Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel:6CO2 + 12H2O  C6H12O6 + 6O2 + 6H2O
Fotosünteesi tähtsus:
orgaanilise aine tootmine
- hapniku tootmine
- süsihappegaasi sidumine atmosfäärist
Fotosünteesi kiirus sõltub:
valguse intensiivsuses
CO2 hulgast
taime tüübist
tuule tugevusest
temperatuurist
vee-ainevahetusest Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta.Fotosünteesi käik: Fotosüntees toimub kloroplastides.Selles on kaks etappi : valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad valgusenergiat , see ergastab klorofülli molekule ning ei saa toimuda pimedas . Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad pimedas ja valges.Fotosünteesi valgusstaadiumis: reaktsioonid algavad klorofülli ergastamisega. Valguskvandid löövad elektrone klorofülli koostisest teistele pigmentidele. Pigmente mööda liikudes ja järk-järgult neile oma energiat ära andes jõuavad elektronid algsesse kohta tagasi. Elektronide energia abil sünteesitakse ATP, sellega muudetakse valgusenergia keemilise sideme energiaks. Ergastatud klorofüllimolekulid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja klorofüll saab tagasi puuduvad elektronid. Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud.
2.elu päritolu.füüsikaline ja keemiline evolutsioon. . füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine ,organiseerutse muutumine)
,3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on AB-vererühm on abielus naisega,kellel on A-rühma veri.millised võivad olla järglased?-a)kui ema on homosügootne A siis on TS 50% Aja 50% AB b)kui ema on heterosügootne A,siis on TS 50% A,25% AB ja 25% B.
XI.1.organismide paljunemine. mitoos meioos. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul  kromosoomid  jaotuvad tütarrakkudevahel võrdselt.Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist:
Meioosi tähtsus:
Ø      meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega
Ø       tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku
Ø      kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks
2.evolutsiooni tõendid.palentoloogia andmed. Palentoloogia-teadus varem elanud organismidest.. Kõige paremini avatud maakoorega. Fossiilid-kivistised väljasurnud organismidest. Sünteetiline vanus-kihtide järjekorra järgi maakoores . Absouluutne vanus-radioaktiivsete isolatsioonide abil. Geokronoloogiline skaala-ajastute järjestus,mis on saadud absouluutse ja suhtelise vanuse võrdlemisel. Feneetilised võrdlused: anatoomia,elutegevus, looteline areng. Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga,kuid ajajooksul muutunud ehituse ja funktsiooniga. (jäsemeluude muutumine) Mandunud elundid inimesel: kolmassilmalaug, pimesool ,ussripik.Embrüonaalne areng-arengu alguses sarnanevad looted oma eellase loodetele. Geneetilised võrdlused: pseodogeenid-mittekodeerivad järjetused DNAs. , fülogenees- evolutsiooniline arengutees. Biograafilised tõendid- uuritakse paikkondi,kus on esinenud .
3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on AB-vererühma veri on abielus naiega ,kellel on 0-vererühma very.mlliste vererühmadega võivad sündida nende lapsed?-lapsed võivad sündida A või B vererühmaga.
XII.1. viljastumine . viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine. Ontogenees - isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees –uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus -ovulatsiooni lakkamine . Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk .embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee.
.kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära)
2.elolutsiooniteooria kujunemine-C.Darwin,J.B Lamarc,G. Cuvier Teoses "Liikide teke" on välja toodud kaks põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises muutumises, mis ongi sisuliselt loodusliku valiku teooria. Kui tekivad variatsioonid, mis on kasulikud organismile, on neil organismidel suurim võimalus jääda olelusvõitluses peale, paljuneda ja luua endale sarnane järglaskond – see põhimõte ongi looduslik valik.   Jean- Baptiste de Lamarcki töödes esitatud kirjeldust, mille kohaselt liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest Jean-Baptiste de Lamarck arvas , et iga liik on arenenud spontaanselt mingist anorgaanilisest looduse osast. Esimesena oli ta kindel, et liigid on keskkonna mõjul pidevas muutuses ning areng toimub keerukuse suunas, kuna keskkond on pidevas muutumises. Lamarck väitis, et liigid erinevad üksteisest, kuna neile on ellujäämiseks vajalikud erinevad kohastumused, mille tõttu nad vajavadki erinevaid omadusi nii oma anatoomilises kui ka füsioloogilises ehituses. Suurim erinevus Lamarcki ja Darwini ideede vahel seisneski selles, et Lamarck uskus, et muutused toimuvad organismi eluajal ja on päritavad. Näiteks võib tuua kaelkirjaku kaela pikemaks muutumise: kaelkirjakutel oli algselt lühike kael , kuid nad olid sunnitud igapäevaselt kaela sirutama, et ulatuda lehtede järele järjest kõrgemal puu ladvas, niisiis kaelkirjakute kaela pikkus on erinevate individuaalsete organismide arengu tulemus, mitte aja jooksul toimunud muutus kogu populatsioonis. Cuvier – oma uuringutes tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised, mida sügavamad kihid seda erinevamad on kivistised elavane tuntud organismidest. Ta seletas asja ülemaailmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu.
3.ülesanne mionohübriidsest ristamisest.mustakarvaliste hiirte omavahelisel ristamisel saadi valgeidja musti hiiri.milliseid tulemusi võib oodata I põlvkonna mustade ja valgete hiirte ristamisest?-kui must karva värvus on dominantne siisI põlvkonna mustade ja valgete hiirte ristamisel sadakse ainult musti hiiri(kõik on heterosügoodid,agu esivanemad ).
XIII.1,looteline reng, lootelehed ,ürgjutt. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed ( idujuur , idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta – kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone ). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht ). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad . Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude , küüned, karvad , keskmisest tugi- liikumis -, vereringe -, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond . Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune ) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega). Paari esimese kuu jooksul (loode on 3 cm pikk), kui kujunevad välja kõigi elundkondade algmed, on loode eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite ( alkohol , ravimid, haigused) suhtes, mis võivad viia väärarenguni. Kolmanda raseduskuu lõpuks (loode on 9 cm pikk) suudab loode liigutada käsi ja jalgu , nägu ja kõrvad kujunevad välja. Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat).
2.bioloogiline ja sotsialne evolutsioon. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk  bioevolutsioon  on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks , nagu nad on. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ninglooduslik valik.  bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu Sotsiaalne – inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.
3.ülesanne sugulittelisest ristamisest.daltonismi põbevmees on abielus terve naisga.naine on vasyava dominantse alleelisuhtes homosügootne.kui suur on TS et peresse sünnib daltonismi põdev laps?-TS on 0pojad on terved ,tütred kannavad ühes xkromosoomis varjatud daltonismi alleeli.
XIV.1.organismide tunnuste kujunemine.pärilikkuse molekuraalgeneetilised alusd. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja paljunemisel järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemiste iseärasusi. DNA e. desoksüribonukleiinhape on nukleiinhapete hulka kuuluv rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Organismis võib igal geenil olla kaks erinevat vormi ehk alleeli. Dominantne alleel on alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivseks alleeliks nimetatakse allasurutud alleeli. Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) ja kombinatiivse (kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel – sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud , viljastumisel ühinevad isas - ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed , mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks ( kiirgused ; röntgen- ja ultraviolettkiirgus → radioaktiivne kiirgus).
2.millised on keskkonnastrateegia 2010.aasta põhimõtted. Põhimõtted Sisu lühikirjeldus keskkonnahoidlikkuse põhimõte:Mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiivekeskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid Ennetuspõhimõte: Eelistada profülaktilis- ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgedelikvideerimisest vähem kulukas , kuid tulemusrikkam Ettevaatuspõhimõte: Mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalikkahjulik keskkonnamõju pole selge. Strateegilise integreerituse põhimõte:Lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade jamajandussektorite arengustrateegiatesse Õigusliku läbivusepõhimõte:Arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfäärireguleerivates õigusaktides Terviklikkuse põhimõte: Rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid tööstuses,põllumajanduses, energeetikas ja transpordis ühisrikkuse ja – hoole põhimõte:Kujundada elanikkonna kõigi sotsiaalsete kihtide ühisarusaamist keskkonnast kui rahvuslikust rikkusest “ saastaja maksab” põhimõte:Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasumakeskkonna kahjustuste eest olelustsükli (elutsükli) põhimõte:Kajastada toote omahinnas kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitse kulutused ja keskkonnale tekitatud kahju kogu toote, teenuse või tootmise elutsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) jooksul rahvusvahelise koostöö põhimõte:Tõkestada maksimaalselt negatiivset riigipiiriülestkeskkonnamõju, laiendada ligipääsu ülemaailmsele oskusteabele jaotatud vastutuse põhimõte: Rakendada keskkonnameetmed sellisel poliitilisel ja haldustasemel, kus nad annavad parima tulemuse “tootja vastutuse” põhimõte: Tootjatel korraldada jäätmeteks muutunud toodete kogumine ja käitlemine ning taaskasutamine võimalikult suures hulgasläheduse põhimõte: Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatisteslooduse kaitse ja hoiu põhimõte:Tagada haruldaste, ohustatud ja esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilimine Keskkonnastrateegia on riigi keskkonnaalase tegevuse kavandamise ja rahvusvahelise koostööarendamise aluseks. Keskkonnastrateegia arvestab Eesti ajaloolisi, kultuurilisi ja loodushoiu traditsioone ning riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Strateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ning ülesanded aastani 2010.Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.
3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.merisigadel domineerib karva must värvus valge üle ja käharakarvalisus siledakarvalisuse üle.musta käharakarvalise merisea ristamisel valge käharakarvalisega saadi nende järglaskonnas 1 must siledakarvaline ja teine valge köharakarvaline.milliste fenotüüpidga järglasi võib veel esineda?-võib veel esineda must käharakarvaline (genotüüp ABaB) ja valge siledakarvaline (genotüüp abab).
XV.1.viirused,nende tähtsus. Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter - bakteriofaag ). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNA-ja RNA-viirusi.DNA-viiruste koostises 1 DNA molekul.RNA-viiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiid-viiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbrisTähtsus looduses.Viirused,kui rakuparasiidid on nakatunud organismidele kahjulikud,põhjustades nande haigusi ja tihti ka surma. Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku
muutlikkuse allikaks.Inimese viirushaigused .Haigusi põhjustavad DNA-kui ka RNA-viirused.DNA-viirused;rõuged,tuulerõuged, herpesviirus ,papilloomiviirus.RNAviirused: gripp , marutaud , mumps , punetised ,HIV.Suur osa tõvestavaid viirusi kandub edasi õhu kaudu- haigestumine toimub piisknakkuse teel,nt:gripp,tuulerõuged,punetised,leetrid,herpesjt.AIDS-i ja mõnedesse hepatiidi- vormidesse nakatumine toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toiduga- lastehalvatus ,mõned hepatiidivormid .Loomad-marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood. antikehad .Kasu.Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias.
2.mis on agenda 21 eesmärk? Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond , inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Ressursside kaitse ja majandamine Peamiste gruppide rolli tugevdamine Rakendamise vahendid - rahastamine , keskkonnasõbralikud tehnoloogiad , teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik
3.ülesanne vererühmadest.B-vererühmaga mees on abielus naisega,kellel on A-rühma very.perekonnas on 0-vererühmaga laps.milline on TS ,et sellesse perekonda järgmiena sündiva lapse vererühm on AB?-AB vererühmaga laps sünni TS on 25%
XVI.1.millised on inimeste viirushaigused? Inimese viirushaigused
Nakatumine
Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu
Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid
Biovedelikega (veri, sperma ) - HIV ja hepatiidi teatud vormid
Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid
Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi
Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga)
Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused
Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit
Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid
Hingamisteed - gripp, paragripp , viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik
Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik
Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus
Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps
Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas)
2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule.
Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed , kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud.
Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise , loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähenevad.
3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.daltonsmi põdev mees abiellus terve naisega.naine on vastava alleeli suhtes heterosügootne.kui suur on TS ,et peresse sünnib daltonismi põdev laps?-daltonismi põdeva lapse sünni TS on 50%.25% poegadest ja 25% tütardest.(25% poegadest on terved.25% tütardest on varjatud daltonismi alleeliga.)
XVII .1.mendeli hübridiseerimiskatsed. Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus Ristates kahte homosügootset isendit (vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased (ühesugused).
Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus  Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine. Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1-le. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB-vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised)
.Kolmas seadus ehk sõltumatusseadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud . Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine.
2.millist kahju tekitavad happevihmad? Tagajärjed:

• Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
  
• Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad).
  
• Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis.
  
• Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada.
  
• Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused ( bronhiit , astma , kopsuvähk).
  

3. lesanne monohübriidsest ristamisest.sinisilmne naine abiellus mehega kellel on pruunid silmad.peekonnas on sinisilmne laps.milline on TS ,et järgmisena sünnib sellesse perre pruunisilmne laps?-pruunisilmse lapse sünni TS on 50%.
XVIII .1.mendeli seadus e. Lahknemisseadus. Ristates erinevaid heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas tunnuse avaldumine koha pealt genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine. Domineerimise korral (üks alleel surub teise alleeli maha) on F2-põlvkonnas kolmveerand järglastest dominantse tunnusevariandiga, veerand retsessiivse tunnusevariandiga (fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1). Kodomineerimise korral on fenotüübiline lahknemine 1:2:1-le. Sama lahknemissuhe kehtib ka semidomineerimise (ehk intermediaalsuse) korral. Kodomineerimuse puhul on heterosügootide fenotüübis mõlema vanema tunnusevariant (nt AB0-veresüsteemi puhul AB-vererühm). Intermediaalsuse puhul on heterosügootide fenotüübiks mõlema vanema vahepealne tunnusevariant (nt roosaõielised lõvilõuad, kui vanemad on punase- ja valgeõielised).
2.milline on eesti olulisim keskkonnaprobleem? Eesti keskkonna üheks tähtsamaks probleemiks on jäätmed. Sedamööda, kuidas tõuseb elatustase, kujuneb igas nüüdisaegses linnas päevapealt rohkem jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks. Iga inimene tekitab päevas umbes 3kg heitmeid, mida on kakskorda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas-ja plastmasspudeleid, kartongi purunenud tarbeesemed, raiskunud toitu vanu autokumme ja isegi autosid. Lisaks veel patareid , akud jne.Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservikarbid säilivad isegi mahamaetult aastaid. Klaaspudelitele ei tähenda tuli midagi. Hulk esemeid on tehtud hävimatust plastmassist, mõned eriplastmassist mahutid eritavad ümbrusse kloraate, mis ajavad prügipõletus ahjud rooste . Nakkust kandvad bakterid vohavad roiskunud toidus ja levivad prügimägedel elutsevate putukate, usside , näriliste abil kõikjale. Läbi prügimägede nõrguv vesi saastab jõgesid ja ka vihm aitab bakteritel maasse imbuda, kust nad põhjavette satuvad. Prügi põletamine oleks kurjast, sest siis muutuvad tahked jäätmed gaasilisteks, mis õhu hingamiseks veelgi vähem sobivaks teeb.Tuleks käituda nii, et pressitud ja peenestatud prügi tuleks tasaseks rullida, seejärel puhta pinnasega üle katta ja pärast veel kõik üle pressida. Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja takistada näriliste ja putukate paljunemist. Kahjuks aga ei kao see igapäevane probleem vist kunagi.Põlevkivi kaevandamine tingib muutusi, millest osa on tehnoloogilisel, osa majanduslikel põhjustel vältimatud.Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine ladustatakse puistangutesse. Vanades “mägedes” on aegade jooksul ladustatud aherainet kokku 13 miljonit tonni.Eesti Põlevkivi töötavate ettevõtete aheraine puistangutes on kokku 138 miljonit tonni ainest.Tulenevalt tehnoloogiast alandatakse kaevandustes ja karjäärides põhjaveetase allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Vesi suunatakse peamiselt äravoolukraavide ja jõgede kaudu soome lahte . Nii kaotab eesti looduskaevanduse tõttuaastas üle 200 milj.m3.Välisõhu saaste on peamiselt Estonia ja Viru kaevanduste põlevkiviküttel olevate katlamajade heitgaasidest. Nende mõjuraadiuses puudub pidev inimasustus .
3.ülesanne vererühmadest.
XIX.1.sõltumatu lahknemisseadus. Kolmas seadus ehk sõltumatusseadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine.
2.mis on kasvuhooneefekti süvenemine? Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk . Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul.
3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.kui ristta kollaseid siledapinnalisi herneid rohelista krbedapinnaliste hernestega,siis same I põlvkonnas ainukt kollaseid siledapinnalisi herneid.milline on tulemus,kui ristat I.põlvkonna siledapinnalisi kollaseid herneid omavahel?-Ii põlvkonnas on suhe 3:1 kollaseid siledapinnalisi on kolm osa ja rohelisi krobedapinnalisi 1 oss.
XX.1. sugukromosoomid ja suguliitelised puuded . Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad . Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest , mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1.-22. kromosoomipaar (autosoomid) on mehel ja naisel ühesugused, 23. paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest nii kujult kui suuruselt. Y kromosoom määrab mehe arengu. Vastavalt sellele, milline on sugurakkude kromosoomide kombinatsioon viljastumisel, sünnib kas poiss või tüdruk. Naistel on kaks X-kromosoomi, meestel on X ja Y. Kromosoomivalem ehk karüotüüp naise jaoks on 46,XX ja mehe jaoks 46,XY. Inimese normaalseks arenguks on kõik 46 kromosoomi ilmtingimata vajalikud. Sugukromosoom – isendi soo määrav kromosoom , mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Inimese sugukromosoomid on X ja Y. Naisel XX ja mehel XY.
Suguliiteline puue – inimese puue, mida määrav geen on X kromosoomis.
Näited: daltonim.hemofiilia,albinism,downi sündroom.
2.liikide hävinemine ja looduskaitse. Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine.
Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise.
Muud põhjused: jaht , taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju
Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju ( antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
3.ülesanne monohübriidsest ristamisest.
XXI.pärilik muutlikus. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud kas geenides või kromosoomides.Jaotatakse:
kombinatiivne muutlikkus
mutatiivne muutlikkus
Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga,teiste tunnuste poolest rohkem isaga.
Muutused raku geneetilises materjalis. Jaotatakse:
Geenmutatsioonid - kahjustatud on üks geen - väiksed muutused DNA nukleotiidses järjestuses
Kromosoommutatsioonid - kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused ( deletsioon ; duplikatsioon; translokatsioon ; inversioon )
Genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutused
2.ökosüsteemides toimuvad muutused-ökoloogiline tasakaal.
ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; selle mehhanismide väljaselgitamine on ratsionaalse  looduskasutuse, majandustegevuse keskkonnamõju hindamise ning keskkonnaelukõlblikkuse hoidmise olulisi eeldusi .
Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega .
3.ulesanne vererühmadest.
XXII.mittepärilik muutlikus. geneetika ja meditsiin . on fenotüübiliste tunnuste varieerumine, mis tuleneb keskkonnast, geene mõjutamata.Näide: ühel tammel kasvavad lehed on erineva suurusega?Saaksime neid suuruse järgi reastada.Varieerumise piirid on määratud geenidega .Nende piiride vahekaugust nimetatakse REAKTSIOONINORMIKS.
Asendusravi - organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi ( suhkruhaigus - insuliin; hemofiilia - verehüübimisvalgud).
Dieetravi - pärilike ainevahetushäirete korral määratakse spetsiaalne dieet (fenüülketonuuria – aminohappe fenüülalaniini vaba toit).
Geeniteraapia - haige geen asendatakse tervega - ravikloonimine , mõjustatakse sugurakke või varast embrüot.
Kirurgiline ravi – nt näo anomaalia ravi või liigse sõrme või varba eemaldamine
2.ökoloogilised tegurid-valgus,temperatuur.organiemide vahelised suhted Keskkonnategurid  ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid ) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme[1]. Biosüsteemideks võivad olla näiteks rakud, organismid,  kooslused .Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti : abiootilised  (füüsikalised) on päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos,  konkurents ,  parasitism , taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism,  koloonialisus .
antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid , naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised.
3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust?-sama haiguse TS on 50% (25% tütardel ja 25% poegadel).