Facebook Like

Bioloogia eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliste vererühmadega lapsi võib selles peres veel sündida ?
  • Kui suur on TS et perekonda sünnib pärilikku hemofiiliat põdev poeg ?
  • Kui tolmeldada esimese põlvkonna taimi ?
  • Milline on TS,et järgmisena sünnib terve poeg ?
  • Milline on tulemus kui ristata I põlvkonna hübriide ?
  • Milliseid tulemusi võib oodata I põlvkonna mustade ja valgete hiirte ristamisest ?
  • Kui suur on TS et peresse sünnib daltonismi põdev laps ?
  • Mis on agenda 21 eesmärk ?
  • Milline on TS ,et sellesse perekonda järgmiena sündiva lapse vererühm on AB ?
  • Millised on inimeste viirushaigused ?
  • Kui suur on TS ,et peresse sünnib daltonismi põdev laps ?
  • Millist kahju tekitavad happevihmad ?
  • Milline on TS ,et järgmisena sünnib sellesse perre pruunisilmne laps ?
  • Milline on eesti olulisim keskkonnaprobleem ?
  • Mis on kasvuhooneefekti süvenemine ?
  • Keskkonnast, geene mõjutamata.Näide: ühel tammel kasvavad lehed on erineva suurusega ?
  • Kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust ?
 
Säutsu twitteris
I.1.Elu omadused
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu.
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused.
Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.
Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad , kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt ( pooldumine )Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik )Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele organismidele.
Paljunemine on üks elu põhilisi tunnuseid.Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega.
Pärilikkust loetakse elu tunnuseks.Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul – see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel .Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng.
2. inimese põlvnemine- lahknemine inimahvidest.
Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega- simpansi ja gorillaga-ühistest eellastest.
Inimene kuulub primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed, kus on kolm sugukonda: gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens).
Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine , haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid .Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid.
Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad).
2) Robustsed (massiivsed luud , suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks.
Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus.
Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga).Nüüdisinimese esimene populatsioon ehk arukas inimene (homo sapiens): ümar kolju , kõrge laup, nõrgad kulmumõikad, arenenud lõuats, väikesed hambad).
Inimeste evolutsiooni tähtsamad muutused on kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujumenine ning sotsiaalsete suhete täiustumine, arvatakse, et sellele andsid tõuke puieahvid.
Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia ehk arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine.Sotsiaalne evolutsioon tähendab inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloolist arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikku kuhjumist järglaspõlvkondades.Inimese bioloogiline evolutsioon toimub ka edaspidi, sest pärilik muutlikus toimib alati. Nüüdisaegse inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises.
3.ülesanne monohübriidsest ristamiest
Ristatimustakarvalisihiiri ja saadi 3osa musti ning 1osa prune järglasi.Järglaspõlvkonnas musti hiiri paaritati sama põlvkonna pruunikarvalistega.miiliseid tulemusi võib oodata?.II põlvkonna hiired on kõik mustad heterosügoodid.
II.1.elu organiseerituse tasemed .
1.2. Elu organiseerituse tasemed
Biomolekulidsahhariidid , lipiidid , valgud ja nukleiinhapped .Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse,.Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid , millel on kindel ehitus ja talitlus. Elu organiseerituse organelli tase.Tuum, ribossomid ja mitokondrid  eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid. Organellid moodustavad üksnes rakkudes. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.Kude on üks elu organiseerituse tase.
.Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. elundkondadesse ehk. Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus.Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni.Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase..Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne , rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne.
2.inimlaste mitmekesisus .
Rass  on mingite  geneetiliste iseärasustega organismide  liigisisene rühm.Lisaks geneetilisele erisusele eristab geograafilisi rasse üksteisest erinev levila, ja ökoloogilisi rasse sama ala.erinevate elupaikade  asustamine .Botaanikas nimetatakse aretusega saadud rasse sortideks, zooloogias tõugudeks.
Rass ehk  inimrass  on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini naha värvus, pea ja selle osade kuju, keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:Valge ehk  europiidne rass.Kollane ehk  mongoliidne rass.Must ehk  negriidne rass.
3.a-vererühmaga naine abielus mehega kellel on b.rühma veri .nende poeg on 0.vererühmaga.määrake kõikide isikute genotüübid ja leidke milliste vererühmadega lapsi võib selles peres veel sündida?-isa genotüüp IBi ,ema Iai, laste IaIb:AB, Ibi:B, Iai:A, ii:0.võib veel sündida AB,B ja A.
III.1.orgaanilised ja anorgaanilised ühendid organismide koostises.
Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained.Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa moodustub organismide elutegevuse käigus.Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku  makroelemendid.Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit  mikroelemendid .Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Sisaldus 80%  põhiosa vesi.Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke.
Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ( rasvad , õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos ).Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus.
Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.Veel on suur soojusmahtuvus  soojeneb ja jahtun aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega  aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.Positiivselt laetud ioonid ehk katioonid (H, NH, K, Na, Ca, Mg, Fe, Fe).Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja rakkude tsütoplasmas.Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse.Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega.Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises.Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat -, fosfaat -, kloriid- ja jodiidioonid.Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid.
Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono -, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised).Looduses olulise tähtsusega glüloos ( viinamarjasuhkur ) ja fruktoos (puuviljasuhkur).Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa .Linnasesuhkur ehk maltoos .Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist.Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik.Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.
2. protistid bakterid seened.
Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. autotroofseid protiste ( vetikad )heterotroofseid protiste ( algloomad ) Liikumistüübi alusel jaotatakse protistid järgmisteks rühmadeks: viburloomad  ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil)ripsloomad ehk tsiliaadid (liiguvad välismembraanil olevate paljude peenikeste ripsete abil,amööbid – liiguvad kulendite ehk pseudopoodide abil,eosloomad – liikumisvõimetud, valdavalt parasiitse eluviisiga algloomad.Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid ka jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks ja vastavalt rakkude hulgale ainu- ja hulkrakseteks protistideks.
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised  eeltuumsed  organismid, kes suudavad.suudavad.iseseisvaltpaljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum .
Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle.
Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb  rakukest  kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota).Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli  botaanika  haruks, ehkki  geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega . Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel  toiduahelas . Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks.Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad  viljakehad , samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid.
3,ülesanne suguliitelisest pärandumisest.Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS et perekonda sünnib pärilikku hemofiiliat põdev poeg?. Hemofiilia haige lapse sünni TS on 50% aga poa sünd 25%.
IV.1.nukleiinhapped .DNA;RNA
DNA replikatsioon eelneb rakujagunemisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses.
DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks.
Nukleiinhapete (DNA, RNA) ning valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelatel , mis määravad sünteesitavate molekulide primaarstruktuuri. Transkriptsioon
RNA molekuli süntees:
Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus).DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide .
Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus :
DNA RNA
A - U
T - A
C - G
G - C
RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks.
RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse.
Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga.
RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks.
geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist.
Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid.
RNA süntees on universaalne – toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides.
2. Makroevolutsioon  nn. suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia eksam #1 Bioloogia eksam #2 Bioloogia eksam #3 Bioloogia eksam #4 Bioloogia eksam #5 Bioloogia eksam #6 Bioloogia eksam #7 Bioloogia eksam #8 Bioloogia eksam #9 Bioloogia eksam #10 Bioloogia eksam #11 Bioloogia eksam #12 Bioloogia eksam #13 Bioloogia eksam #14 Bioloogia eksam #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annyka24 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
15
pdf
Bioloogia eksamiks
16
doc
Bioloogia eksami materjal
22
docx
Bioloogia eksam 2011- vastused
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
20
docx
Bioloogia koolieksam 2013
20
doc
Bioloogia gümnaasiumile 1osa



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun