Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt. (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid?
  • Millistest toiduainetest neid saab?
  • Miks ei tohi inimesele anda destilleeritud vett?
  • Mida nimetatakse pH-ks millest see sõltub?
  • Kuidas liiguvad hapnik kopsualveoolides glükoos rakku?
  • Mis on osteoporoos mida saaks teha selle vältimiseks?
  • Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku?
  • Mis on laktoositalumatus millest see tekib kellel esineb?
  • Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku 1 g lipiidi 1 g valgu lagundamisel?
  • Kuidas on seotud vitamiinid ja ensüümid?
  • Milleks on vaja D-vitamiini kust seda saab?
  • Mis on kolesterooli ülesanded organismis?
  • Milleks on vaja ja kust saab vitamiin C-d?
  • Mis on skorbuut?
  • Millest koosnevad valgud?
  • Millistest toiduainetest saab rohkesti valke süsivesikuid rasvu?
  • Mis neid ohustab?
  • Kuidas saab kaitsta mida on tehtud?
  • Kuidas eristada vesiliku ja konnade mune?
  • Millised on kaitse all?
  • Mida teevad roomajad talvel?
  • Kes ja miks kuuluvad protistide riiki?
  • Milline on algloomade tähtsuslooduses?
  • Kuidas inimene neid kasutab?
Bioloogia 10 klass
1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme.
  • Ainevahetus
  • Hingamine
  • Paljunemine
  • Rakuline ehitus
  • Kasvamine ja arenemine
  • Reageerib keskkonnatingimustele
  • (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime)

2.Eluslooduse organiseerituse tasemed (nimeta, too näited, tunne ära).
  • Biomolekul - DNA; RNA, valk, süsivesik,
  • Rakk - munarakk , sperm , erütrotsüüt
  • Kude- sidekude, epiteelkude , lihaskude, närvikude
  • Organ e elund - süda, maks, kops
  • Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond
  • Organism e isend - inimene, hobune, karu, võilill
  • Liik- harilik mänd,
  • Populatsioon - ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid
  • Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal
  • Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus
  • Biosfäär- kogu elu maal
    3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia , botaanika , ihtüoloogia)
    • Entomoloogia- putukad
    • Histoloogia- koed
    • Mükoloogia- seened
    • Evolutsiooniõpetus- elu arend
    • Geneetika- pärilikkus ja geenid
    • Ornitoloogia- linnud
    • Botaanika- taimed
    • Ihtüoloogia- kalad

    4. Rakuteooria , selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused.
    RAKUTEOORIA:
    • Kõik organismid koosnevad rakkudest.
    • Uus rakk tekib olemasolevast.
    • Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas.
    ((Panid kirja: Schleiden ja Schwann, 19 saj. I pool))
    Baer- 19. Saj. imetaja munarakk, rääkis struumast
    Watson ja Crick- 20. Saj. DNA struktuur
    Hooke- avastas raku
    Leeuwenhoek - 17-18 saj, mikroskoobi konstrueeria; nägi esimesena sperme, baktereid, vererakke, algloomi
    Schwann ja Schleiden- 19 saj, rakuteooria (1838)
    Brown - rakutuum
    5.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi.
  • Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt hädavajalikud
  • Makroelemendid - elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, (süsinik-C; vesinik -H2; lämmastik - N; hapnik-O2; fosfor -P; väävel-S)
  • Mesoelemendid - katioonid (Na, K, Mg, Ca…jne)
    6. Mis on nende elementide ülesanne organismides: lämmastik, fosfor, kaltsium , naatrium, kaalium , magneesium , kloor , jood, hapnik, vesinik, raud. Millistest toiduainetest neid saab?( igale elemendile 3 näidet leidumise kohta).
    • Lämmastik- lämmastikuühendeid on valkude ja nukleiinhapete koostises, (ilma lämmastikuühenditeta ei saaks olla elu), enamiku otse õhust omastada ei saa, mõned mullas elavad bakterid saavad (mügarbakter) meie saame liblikõielisi taimi süües nagu hernes , uba.
    • Fosfor- kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmises (kuulub ATP koosseisu) Saab: punane liha, piimatooted , kala, kana , leib, riis
    • Kaltsium-vajalik lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks, Saab: piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, seemned
    • Naatrium- organismis on vaja närviimpulsi edasiliikumiseks reguleerib ATP tootmist, Saab: lauasool , spinat, piim.
    • Kaalium- organismis vaja närviimpulsside edasiliikumiseks, moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist. Saab: herned , kartulid, tomatid , banaanid..
    • Magneesium- vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks, Saab: pähklid, sojaoad, kakao
    • Kloor- membraantranspordi ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi ka maohapete tootiseks, Saab: loomsed toiduained, lauasool
    • Jood- organismis vaja kilpnäärme normaalseks tööks. Saab: mereannid
    • Hapnik- vajalik ainete oksüdeerumiseks, Saab: hingates
    • Vesinik- loob organismis vesiniksidemeid, mis aitavad valkudel koos püsida, Saab peaaegu kõigist orgaanilistest ainetest.
    • Raud- vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hemoglobiini tootmiseks; Saab: punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.

    7.Kirjelda vee 5 erinevat ülesannet organismis. Mõisted osmoos , hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus, füsioloogiline lahus. Miks ei tohi inimesele anda destilleeritud vett?
    • Tekitab vesiniksidemeid.
    • Täidab rakuvaheruumi .
    • Toimib lahustina .
    • Osaleb keemilistes reaktsioonides. (hüdrolüüs)
    • Transpordib aineid. Kindlustab ainevahetuse rakkudes.
    • Tagab raku siserõhu.
    • Reguleerib soojust (loote ümber)
    • Hürdoskelett vms.
    • Reguleerib temperatuuri ( higistamine ), hea soojusjuht .
    • Ainevahetus (osmoos)

    Destilleeritud vett ei tohi anda, kuna see ei ole füsioloogiline lahus. Tekib osmoos ja kahjustab inimese rakke. Inimese keha vajab soolasid ja mineraale , mida dest. Vees ei ole.
    • Hüdrofoobsus- vett hülgav
    • Hüdrofiilsus- vees lahustuv
    • Füsioloogiline lahus- 0,9 % NaCl lahus (nagu pisarad)

    8. Nukleiinhapped : avastamine, leidumine, ehitus, ülesanded, RNA ja DNA võrdlus ehituse alusel. Tea mõisteid ja tunne ära joonistelt: biheeliks , nukleotiid , replikatsioon , tRNA, geen, komplementaarsusprintsiip.
    • Avastas Friedrich Miescher (kui uuris mädarakke) 19.saj.
    • Leidub kõikides elusrakkudes ja viirustes.
      • DNA- Tuumaga rakkudel rakutuumas , eraldi DNA on ka mitokondritel ja kloroplastidel;

    bakterite DNA asub tsütoplasmas
      • RNA-Rakutuumas ja tsütoplasmas, bakteritel ainult tsütoplasmas.
    • Ülesanded:
      • DNA- päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgmistele rakupõlvkondadele.
      • RNA- DNAs oleva päriliku info kopeerimine ja transport. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine .
    • Ehitus:
      • DNA-lämmastikalused (A, T, G, C), fosfaatrühm; süsivesik (desoksüriboos) ; struktuur: pikk kaksikahelaline spiraal ehk biheeliks; vesinikside
      • RNA- lämmastikalused (A, U, G, C) fosfaatrühm, süsivesik ( riboos ); peptiidside

    • Biheeliks- pikk kaksikahelaline spiraal, DNA ja vahest ka RNA
    • Nukleotiid- nukleiinhappe ahela elementaarosa, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest
    • Replikatsioon- ühest DNA või RNA molekulist saadakse kaks identset lõiku
    • tRNA- transport RNA; toob tsütoplasmast kohale aminohapped ehk üksused, millest valgud kokku pannakse.
    • Geen- DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi.
    • Kompementaarsusprintsiip- lämmastikaluste kindel paardumine . DNAs G-C ja A-T, RNA-s C-G ja A-U
    • mRna- selles on kirjas, milline peab valk välja nägema
    • rRna- paneb valgu kokku.

    9.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida?
    pH iseloomustab vesinikioonide kogust lahuses. Näitab lahuse keskkonda (happeline-aluseline) jääb vahemikku 0...14. Lahus on happeline kui pH 7 ja neutraalne kui pH = 7’
    • sülg- pH 6,5…7.4
    • veri - pH 7,34…7.45
    • maohape- pH 1,5...2,0
    • normaalne nahk- pH 5,5
    • Homöostaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust.

    10.Kuidas liiguvad hapnik kopsualveoolides, glükoos rakku? Mis on fagotsütoos ja kuidas on see seotud bakteritega ?
    • Sissehingamisel liigub hapnik kopsualveoolidest verre, väljahingamisel liigub süsihappegaas verest kopsualveoolidesse.
    • Glükoos on suur ja liigub läbi rakumembraani transport valgu abil.
    • Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sisse sopistumise teel. Fagotsütoosi abil kaitsevad antikehad meid bakterite eest.

    11.Mis on osteoporoos , mida saaks teha selle vältimiseks?
    Osteoporoos ehk luuhõrenemine on luu haigus, mis on iseloomulik kesk- ja vanemas eas naistele ja harvem ka meestele. Osteoporoosi põhjustab toiduga saadav vähene kaltsiumi hulk või selle imendumine on raskendatud. Haigust soodustab ka liigne kehakaal .
    Osteoporoosi ennetamine on kõige tõhusam lapseeas . Selleks peab toit sisaldama piisavalt kaltsiumi, D-vitamiini ja valke (piimatooted ja kala) ning kehaline koormus peab olema piisav
    12.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku? Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus? Millised suhted valitsevad liblikõieliste (nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel; seente ja vetikate vahel samblikes ?
    Õhus on lämmastikku 78%.
    Enamik organisme ei saa seda otse õhust omastada. Seda suudavad mügarbakterid, kes elavad sümbioosis liblikõielistega (hernes, uba)
    Seente ja vetikate vahel on sümbioos samblikes. Samblik= seeneniit + vetikas.
    13.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne).
    • Riboos- RNA koostises olev suhkur, lihtsuhkur e. monosahhariid
    • Desoksüriboos- RNA koostises, lihtsuhkur,
    • Glükoos- fotosünteesi lõpp- produkt , taimedele vajalik energiaallikas , liitsuhkur e polüsahhariid. Leidub taimedes ja puuviljades.
    • Fruktoos - lihtsuhkur, leidub puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades, nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Energiaallikas.
    • Laktoos - e piimasuhkur, leidub imetajate piimas, oligosahhariid , energiaallikas.
    • Mis vahe oligosahhariidil ja polüsahhariidil
    • Tärklis- taimne varuaine , polüsahhariid, energia ja varuaine.
    • Tselluloos- taimerakkude kestades ; polüsahhariid; ehituslik ülesanne.
    • Kitiin- lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades; polüsahhariid; ehituslik ülesanne
    • Glükogeen- inimesel maksas ja lihastes; polüsahhariid; energiaallikas

    • Monosahhariid- e lihtsuhkur, lihtsama ehitusega süsivesik
    • Polüsahhariid- e liitsuhkur, süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust.
    • Oligosahhariid- kahest molekulsist tekib uus , kaks kuni kolm monosahhariidi kokku (2-3)

    14.Mis on laktoositalumatus , millest see tekib, kellel esineb?
    Organism ei suuda toota (piisavalt) laktaasi (ensüüm, mis lagundab laktoosi) ja selletõttu ei suuda organism lõhustada laktoosi.
    Võib olla kaasasündinud (avaldub 5-20 aastasena.) või võib olla seotud mõne haiguse tüsistusena. Üldiselt esineb rohkem vanematel inimestel.
    15.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega.
    • Energiaallikas ja varuaine- energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikuid. Süsivesikuid varuvad nii taimed, loomad, kui seened. Taimed säilitavad süsivesikuid tärklisena, loomad hoiavad glükogeenina maksa-ja lihasrakkudes.
    • Ehitusmaterjal- Taimerakkude kestad koosnevad tselluloosist. Putukate skelett ja seenerakkude kestad koosnevad kitiinist.
    • Kaitse- Taimerakkude, seenerakkude ja putukate erinevatest süsivesikutest kest kaitseb välismõjude eest. Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest.
    • Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produkt aga samas ka lähteaineks kõigi biomolekulide ( lipiidid , valgud ja nukleiinhapped) sünteesiks.

    16.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel?
    1g süsivesiku ja valgu lagundamisel saab u. 4,3 kcal
    1g lipiidide lagundamisel saab 9,2 kcal.
    17.Kirjelda lipiidide ülesandeid koos näidetega. Mõisted küllastumata ja küllastunud rasvhape , transrasvhapped.
    • Lipiidid- koosnevad alkoholist (glütserool) ja rasvhappe jääkidest
      • Lihtlipiidid - e neutraalrasvad, vedelad (taimsed õlid), tahked (loomsed õlid), vahad (taimsed ja loomsed)
      • Liitlipiidid- e fosfolipiidid , kuuluvad rakumembraani koostisesse, 1 rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, ilma nendeta poleks rakumembraani.
      • (Tsüklilised lipiidid- e steroidid )
    • Varuaine- loomadel kõhuõõnes või naha all, taimedel õlidena seemnetes ja viljades
    • Energiaallikas- kõige energiarikkam toitaine. 1g => 9,2kcal
    • Ehitusmaterjal- rakumembraan koosneb fosfolipiididest.
    • Kaitse- siseorganite ümber mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Temperatuuri muutuste eest.
    • Lähteaine- lipiididest sünteesitakse uusi molekule.
    • Lahusti- rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine.

    • Küllastumata rasvhape- rasvhape, mille molekulis esinevad nii üksiksidemed kui ka kaksiksidemed
    • Küllastunud rasvhape- - rasvhape, mis sisaldab ainult üksiksidemeid
    • Transrasvhapped- tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on tööstuslikult muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud (protsessi nimetus on hüdrogeenimine- kaksiksidemeasendamine vesinikuaatomiga)

    18.Kuidas jagatakse vitamiinid lahustuvuse alusel, too näited. Mille poolest erinevad avitaminoos ja hüpervitaminoos? Kuidas on seotud vitamiinid ja ensüümid?
    • Lahustuvuse alusel:
      • vesilahustuvateks vitamiinideks
      • rasvlahustuvateks vitamiinideks
    • Vesilahustuvad vitamiinid: B ja C vitamiinid.
    • Rasvlahustuvad vitamiinid: on A,E,D,K vitamiinid.
    • Avitaminoos- on konkreetne haiguspilt, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiini.
    • Hüpervitaminoos- mõne kindla vitamiini liigtarvitamise mürgistus. Kui inimesel puudub piisavalt vitamiine, siis see võib peata ensüümide töö.

    19.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? Mis on rahhiit ?
    • Luude ja hammaste koostisosa
    • Laste kasvamine
    • Ensüümide süntees limaskestas
    • Vere hüübimise ja normaalse südametöö saavutamiseks
    • Stabiilse vererõhu ja närvisüsteemi saavutamiseks
    • Saab: Päikese valgusest, kala rasvast, munast , võist, maksast
    • Rahhiit- Luud on nii pehmed , et vajuvad x või o kujuga. Pigem sünnib kaasa. Avitaminoos d-vitamiinile.

    20. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb „hea“ ja „ halb“ kolesterool ?
    • Ülesanded:
      • Kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab nende voolavuse ja läbilaskvuse
      • Vaja mõnede hormoonide (nt: suguhormoonide), D-vitamiini ja sapphappe sünteesimiseks.
      • Toodab sapphapet, mis seedib rasvu.
    • Tegelikult peaks tegemist olema kahte tüüpi valkudega (HDL ja LDL), mis kolesterooli kehas transpordivad.
    • Kui liiga palju jääb seina külge kinni, hea saab veresoonte külgedele jäänud kolesterooli ära viia.
      • Hea kolesterool (HDL)- aitab väljutada üleliigset kolesterooli.
      • Halb kolesterool (LDL)- ladestub veresoonte seintel , tekitab kõrget vererõhku ja võivad tekkida trombid .

    21.Milleks on vaja ja kust saab vitamiin C-d? A-d? Mis on skorbuut ?
    • Vitamiin C:
      • Vaja:
        • Et ei tekiks lihasnõrkusi, lihaste efektiivseks toimimiseks.
        • Igemete heas korras püsimiseks
        • Ühesõnaga suu ja lihaste terviseks.
        • Liigeste heaks ja korrapäraseks tööks (ei valuta ega midagi)
        • Selleks, et ei tekiks siniseid laike kehale, mis ei ole sinikad .
      • Saab toorest toidust nt: värsked puuviljad.

    • Skorbuut- avitaminoos C-vitamiinile, tunnusteks lihasnõrkus, katkised põletikulised igemed , hambad võivad välja langeda, haavad paranevad raskesti.

    • Vitamiin A:
      • Vaja:
        • Spermide, platsenta, embrüo ja noore organismi arenguks.
        • Kõhre, luukoe ja hammaste arenguks.
        • Puudusel võib tekkida kanapimedus.
      • Saab piimast, kalast ja värvilistest puuviljadest .

    22.Milline ülesanne on fibrinogeenil, hemoglobiinil, klorofüllil, aktiinil, insuliinil, laktaasil, mis aineklassi need kuuluvad?
    • Fibrinogeen- aine, mis on vajalik vere hüübimiseks. – valk
    • Hemoglobiin - hapniku transpordi ülesannet erütrotsüütides –valk
    • Klorofüll- taimed kasutavad fotosünteesimisel - valk
    • Aktiniin- aitab lihast liigutada - valk.
    • Insuliin - reguleerib võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku – valk
    • Laktaas - lagundab laktoosi - valk

    23.Millest koosnevad valgud? Kirjelda valkude erinevaid stuktuure. Mis on (nimeta 2 ) asendamatud aminohapped. Mõisted peptiidside, amono- ja karboksüülrühm.
    Mida nimetatakse valgu denaturatsiooniks, renaturatsiooniks, too näited. Millised tegurid neid võivad esile kutsuda?
    • Valgud koosnevad aminohappejääkidest.
    • Nelja järku struktuure:
      • Primaarstruktuur- e esimest järku struktuur, pikk kett, koosneb aminohappe jääkidest. Näiteks kollageen.
      • Sekundaarstruktuur- e teist järku struktuur, kokku pakitud nagu plisseer seelik või vedru spiraalse kujuga. Näiteks juuksed.
      • Tertsiaarstruktuur- e kolmandat järku struktuur, gloobul, enamus valke meie kehas, keraja kujuga. Mõningad ensüümid meie kehas.
      • Kvanteriaalstruktuur- e neljandat järku struktuur, väga keerulise ehitusega. Koosneb mitmest kolmandat järku valgu struktuuri osast. Näiteks hemoglobiin.
    • Asendamatud aminohapped- kaheksa eluks vajalikku aminohapet, mida täiskasvanud peab toiduga saama, kuna rakud ei suuda seda ise sünteesida. Näiteks: Lüsiin, fenüülalaniin.
    • Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Tekib, kui karboksüülrühm reageerib aminorühmaga ja tekib H2O
    • Amino- ja karboksüülrühm- Aminohappejäägid koosnevad aminorühmast(-NH2)-aluseline ja karboksüülrühmast (-COOH)- happelise omadusega
    • Tingivad erinevad keskkonnatingimused : suur temperatuurimuutus, pH taseme muutus, keemilisel teel või kiiruse toimel)

    • Denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, Näited: lokitud juuksed, vahustatud /klopitud muna, palavik denatureerib inimese kehas haigustekitajaid valke.
    • Renaturatsioon- valk taastab esialgse keerukama struktuuri.

    Näiteks: klopitud muna mingil ääral taastub , kui ta seisma jätta.
    24.Mida nimetatakse ensüümideks, nimeta 5 erinevat ensüümi. Kirjelda ensüümreaktsiooni toimumist, tee joonis. Mõisted aktiivtsenter ja substraat . Milles ja kuidas sõltub ensüümreaktsiooni kiirus, too näited.
    • Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust.
    • Pepsiin (lagundab valke) , amülaas (tärklise lagundamine), laktaas (lagundab laktoosi), DNA-polümeraas (DNA replikatsioon) , lipaas (rasvade lagundamine)
    • Ensüümireaktsiooni toimumine:
      • Ensüümreaktsionide käigus seostuvad reageerivad ained ensüümiga. Pärast reaktsiooni lõppu ensüüm eemaldub. Reaktsiooni käigus ensüüm ei muutu
      • Kaks võimalust, kas kahest ainest saab ensüümi abiga üks, või ühest ainest saab ensüümi abil kaks.
    • Aktiivtsenter- Ensüümi pindala, millega seostub substraat.
    • Substraat- aine, millele ensüüm mõjub.
    • Ensüümreaktsiooni kiirus sõltub:
      • Temperatuur- igale ensüümile sobib kindel temperatuurivahemik, mille juures selle aktiivsus on suurim. Inimestel näiteks 37◦C
      • pH tase-paljude ensüümide tööks sobib kõige paremini pH vahemik 6-8, kuid näiteks maos esinev ensüüm pepsiin toimib kõige paremini kui pH on 2
      • Mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mingi mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul , näiteks B-vitamiin
      • Kofaktor
      • Mõjutab ka rõhk.
    25.Kirjelda valkude ülesandeid, too näiteid(5 erinevat ülesannet). Mõisted antigeen , antikeha , aktiivne transport, retseptor .
    • Valkude ülesanded:
      • Ensüümid- on valgud, mis reguleerivad organismis reaktsioonide kiirust.
      • Ehitusmaterjal- valgud kuuluvad paljude rakuosade koostisesse, Näiteks: suled, vill , sõrad, küünised, kabjad, juuksed ja ka kõõlused. Ka ämblike niit koosneb valkudest.
      • Transport- transportvalgud aitavad ainetel liikuda . ainete spetsiifiline transport rakku ja sealt välja. Nt hemoglobiin transpordib hapniku
      • Retseptorid- vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel.
      • Energia- kui pole enam süsivesikuid ega lipiide , siis saadaks energiat valkudest
      • Kaitse- toodavad antikehi
    • Antigeen- haigustekitaja, („halb“) võõrvalgud haigustekitajate eest.
    • Antikeha- kaitsevalk antigeeni vastu.
    • Aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat
    • Retseptor- info vahendaja raku ja väliskeskkonna vahel

    26.Millistest toiduainetest saab rohkesti valke, süsivesikuid, rasvu?
    • Valku saab: - liha, muna, piimatooted, oad
    • Rasvu saab: - pähklid, kala, seemned
    • Süsivesikuid saab: - puuviljad, marjad , köögivijad, täisteratooted

    27.Oska joonistada looma-, taime-, seene ja bakterirakku , tunne need ära joonistelt. Tea nende ISELOOMULIKKE tunnuseid.
    Bakterirakk
    Loomarakk
    Taimerakk
    Seenerakk
    Tuum
    Puudub, selle asemel tuumapiirkond
    Kaksikmembraaniga ümbritsetud tuum.
    Kromosoomid
    Esineb 1 rõngaskromoson, DNA-d ja geene vähe
    Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene palju.
    Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid
    Puuduvad
    Olemas, nt: tuum, lüsosoomid, Golgi kompleks , mitokondrid , taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid)
    Ribosoomid
    Väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas, vähe.
    Suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul, palju
    Vakuoolid
    Puuduvad
    Puuduvad
    Tsentraalvakuool
    Väikesed
    Tsütoplasma
    Jäik ja liikumatu
    Vedelam ja liikuvam
    Rakukest
    Esineb. Koosneb peptiidoglükaanist. Arhebakterite rakukest võib koosneda valkudest, süsivesikutest või muudest ainetest, aga mitte peptiidoglükaanist.
    Puudub
    (aga on ka erandeid nt: lülijalgsete väliskesta rakud)
    Tselluloosist
    Kitiinist
    Tsütoskelett
    Uuemate uuringute põhjal olemas
    On
    On
    On
    Viburid
    Väiksemad, koosnevad flagelliinist
    Suuremad, koosnevad tubuliinist
    Ainevahetus-tüüp.
    Autotroofid , heterotroofid
    Heterotroofid
    Autotroofid
    Heterotroofid
    • Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest
    • Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas)

    28.Oska joonistada rakuorganelle, tea nende ülesandeid ja ehitust. NB! Raku ehitus ja ülesanded kuidas seotud!
    • Tsütoplasmavõrgustik- (ER) üldiselt tegeleb ainete trantspordiga
      • Sile tsütoplasmavõrgustik- süsivesikute ja lipiidide süntees ja transport
      • Kare tsütoplasmavõrgustik- valkude kogumine ja transport.
    • Golgi kompleks- lõpetab valkude sünteesi; sorteerib, kuhu valgud lähevad, (valkude ehitus muutub)
    • Membraan- ümbritseb rakku ja hoiab seda koos, vahetab infot, läbi membraani liiguvad ained.
    • Ribosoom - RNA+ valgu molekulid, toodavad valke (toimub valgusüntees)
    • Lüsosoom- lagundab ebavajalikke aineid
    • Mitokonder- toodab energiat, mida aktiivsem rakk seda rohkem mitokondreid. Kaks membraani.
    • Tuum- juhib raku tööd
    • Vakuool - taimerakule iseloomulikud varu-ja jääkaineid sisaldav rakuorganell. Peamiselt veemahuti. Täiskasvanud taimerakul võib vakuool täita peaaegu tervet rakku.
    • Rakukest- taimerakul, ümbritseb rakku, kaitseb, koosneb peamiselt tselluloosist.

    • Neuron- annab erutust edasi, selleks on ta pikk ja tal on pikad jätked
    • Leukotsüüt- kaitseb organismi. Leukoplaste on mitmete erinevate ülesannetega: osad toodavad antikehi kui samas osad teostavad fagotsütoosi, selle jaoks on neil kujunenud võime muuta oma keha kuju
    • Sperm- viljastumine - selleks on tal palju mitokondreid, ise on väike ja kiire, valguniidist vibur annab võime kiiresti liikuda.
    • Munarakk- viljastumine, tema ülesanne on hakata poolduma ja tekitada loode, selleks on ta suur ja palju varuaineid sisaldav.
    • Erütrotsüüt- transportida hapniku kehas- selleks on ta võimalikult „tühi“, hemoglobiin aitab hapniku siduda, pole väga paljusid organelle.
    • Trombotsüüd- vere hüübimine- selleks on ta ehitus väga habras ja aitab tekitada fibriini

    29.Tea mõisteid difusioon , eu- ja prokarüoot.
    • Difusioon- gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda.
    • Eukarüoot- e päristuumne, rakk, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas.
    • Prokarüoot- e eeltuumne , organism, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum. Nende hulka kuuluvad bakterid.

    30.Oska jagada loomarühmade vahel need tunnused/ elundid :
    • Trahheed-kitiinist torukesed, mille abil hingata -putukad ja ämblikud
    • Hõõrel- väikestest hambakestest koosnev pind, mille abil saab toitu hankida – limused , teod, karbid , peajalgsed
    • Kestumine- kõva kesta maha ajamine ja seejärel uue kasvatamine –koorikloomad (vähid) , lülijalgsed
    • otsene areng- pidev areng- imetajad , linnud
    • vaegmoone- munast tuleb vastne aga ei nukku, ainult putukatel
    • täismoone- munast tuleb ussisarnane vastne => nukkumine=> täiskasvanud isend- liblikad, põrnikad
    • pungumine- organismi kehal hakkab kasvama samasugune organism, lõpuks laseb lahti ja on uus organism valmis- hüdrad, ainuõõssed
    • vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine- taimed (nt: maasikas)
    • regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk
    • raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud - ämblikud
    • küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug )
    • kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist – kahepaiksed , roomajad
    • püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad
    • kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas ( emakas nt)- enamus imetajaid , linnud
    • kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed
    • alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad
    • lepiskala - kalad, kes toituvad ainult taimedest - rääbis
    • siirdekala - paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas,
    • lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik , linnud, putukad
    • lõpused- vees hingamise organ- kalad, vähid, karbid, kahepaiksetel (pisikesena üldiselt)
    • filtreerimine - toidu hankimine vett sõeludes – käsnad, karbid
    • avatud vereringe - vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad
    • bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene
    • radiaalsümmeetria- ükskõik kust pooleks teha pooled on kattuvad- esineb vähem arenenud organismidel

    31.Okasnahksete iseloomustus.
    • Hõimkonnas: meritähed, madutähed, merisiilikud , meripurd, meriliiliad
    • Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti -, kera-, või südamekujulise kehaga)
    • Selgrootud - neid toetab eriline lubitoes
    • Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik)
    • Hiljusesüsteem toimib nii hingamiselundina kui ka ringeelundkonnana.
    • Liikumiseks arvukad torutaolised, iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed.
    • Naha all endoskelett
    • Hõljumist toituvad meriliiliad, madutähed ja meripurad
    • Meritähed on karnivoorsed- püüavad saaki sellele peale viskudes
    • Suurem osa paljuneb seksuaalsel teel. Tihti lõimetishoole
    • Regeneratsioonivõimelised

    32.Kalade iseloomustus, paljunemine, vanus. Sõõrsuud.
    • Kalad:
      • Tänapäeval liigirikkaim selgroogsete rühm
      • Arenesid sõõrsuudest
      • Tekkis 3 uut tunnust (võrreldes sõõrsuudega):
        • Lõuad
        • Lüliline selgroog
        • Paarilised jäsemed ( uimed )
      • Kõhrkalad:
        • Haid ja raid
        • Toes koosneb täielikult kõhrest
        • Liiguvad kiilesti (kõhr kerge)
        • Head meeleelundid
        • Puudub lõpusekaas (hingamiseks peavad ringi ujuma )
        • Puudub ujupõis
      • Koaankalad:
        • Skelett koosneb peaaegu täielikult luust
        • Tänapäeval neist olemas kopskalad ja vihtuimsed kalad.
      • Luukalad :
        • Lihaseliste uimede asemel kergemad ja efektiivsemad kiirelised uimed
        • Oli olemas lõpusekaas- selle liigutamisel saavad vett läbi lõpuste pumbata
        • Tekkis ujupõis- (kala saab vees madalamale ja kõrgemale laskuda) efektiivne ujuvuse tagamisel
        • Karpkala , haug
      • Paljunemine on kehaväline ja toimub kudemine .
      • Vanus:
        • Haug- 10- 20/25 a
        • Ahven 20 a
        • Ogalik 4 a

    • Sõõrsuud:
      • Esimesed keelikloomad
      • Sale keha, soomused ja paaris uimed puuduvad
      • Seljakeelik
      • Suu asemel sarvhammastega imilehter

    33.Nimeta Eesti kahepaiksed. Mis neid ohustab? Kuidas saab kaitsta, mida on tehtud? Kuidas eristada harivesilikku ja tähnikvesilikku? Kuidas eristada vesiliku ja konnade mune?
    Tähnikvesilik, harivesilik , mudakonn , harilik kärnkonn, rohekärnkonn, juttselg-kärnkonn, rohukonn, rabakonn , järvekonn, veekonn , tiigikonn. Ohustab kemikaalide kasutamine suurpõllunduses, elupaikade hävitamine. Taastati ja rajati erineva sügavusega veekogusid. Lähtuti liikide elupaiganõuetest, näiteks harivesiliku veekogud rajati metsa lähedusse. Väikesed veekogud rajati tihedalt kogumikena, et kahepaiksed saaksid nende vahel lihtsalt liikuda. Harivesilik on tähnikvesilikust suurem. Harivesilikul on teraline nahk, tähnikvesilikul sile. Tähnikvesiliku oliivpruuni selja ja kollaka kõhualusega keha on kaetud tumedate täppidega. Harivesiliku selg on tume, kõht on oranž, mustade laikudega. Harivesilik on paremini kohastunud avamaastikuga. Vesilike munad kinnitatakse veetaimede lehtede külge. Konnade munad on kleepunud klompidesse. Vesiliku munad on ovaalsed, konna omad ümaramad.
    Harivesilikul hari sabani, tähnikvesilikul katkematu saba lõpuni.
    34.Nimeta Eesti roomajad, millised on kaitse all? Millised Eesti roomajad on munejad, millised eluspoegijad? Mida teevad roomajad talvel? Nimeta kahe Eesti roomaja toiduobjektid. Kes ohustavad roomajaid?
    Arusisalik - III katekooria – Eluspoegija, munad kooruvad haudumise hetkel.
    Kivisisalik - II katekooria – Kevade lõpus muneb emane 6-10 muna.
    Vaskuss - III katekooria – Elussünnitaja, pojad sünnivad läbipaistvates kestades, mis kohe puruks rebitakse.
    Nastik - III katekooria - Muneb munad Juulis või Augustis, kuni 30 muna.
    Rästik - III katekooria – Eluspoegija, munad hauduvad ema keha sees
    Kivisisaliku toitumine – Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest . Suuremat kasvu isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune.
    Vaskussi toitumine – Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad – vihmaussid, maismaateod, putukavastsed,hulkjalgsed jne.
    Roomajate arvukus on otseselt sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut.
    35.Kes ja miks kuuluvad protistide riiki?
    Protistide hulka kuuluvad algloomad, vetikad ja mõned seened.
    Kuuluvad protistide riiki, sest teadased ei oska neid teistesse riikidesse panna.
    Nn
    Fagotsütoosi teel või keha pinnaga.
    37.Seleta mõisted tsüst, kommensalism , kisklus, bioindikaator , parasiit , siirutaja .
    • Tsüst- püsirakk, algloomade poolt ebasobivate elutingimuste üleelamiseks loodud püsirakk
    • Kommensalism- elusorganismide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne.
    • Kisklus- kiskja ja saaklooma vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjulik
    • Bioindikaator- liik või ökorühm, mille järgi saab hinnata keskkonna seisundit
    • Parasiit- organism, kes saab elab organismiga koos ise kasu saades ja samal ajal teist hävitades
    • Siirutaja- – haigustekitajate edasikandja taimedele või loomadele

    38. Milline on algloomade tähtsuslooduses? Kuidas inimene neid kasutab?
    Lagundavad suure osa orgaanilisest ainest. Algloomade tegevus vees lahustunud hapniku ringlust. Inimene kasutab seda ära biopuhastites.
    39.Kirjelda düsenteeria siseamööbi, toksoplasmat ja malariaplasmoodiumi.
    • Düsanteeria:
      • Haigustekitajaks düsenteeria siseamööb
      • Organismi sattudes kahjustavad sooleepiteeli rakke ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid
      • Inimesele on ohtlik tsüstina
      • Elab ja kinnitub sooleseintele
      • Meid nakkab väike vegetatiivne vorm
    • Toksoplasmoos :
      • Tekitab toksoplasma
      • Kuulub tippeosloomade hulka
      • Kahjustab närvisüsteemi, maksa, kopsu, südant
      • Levikut soodustavad kassid
      • Vüib jääda pimedaks
      • Lootele ja rasedatele ohtlik
      • Levib tsüstina
      • Tugeva immuunsüsteemiga inimesel võib olla nagu gripp
      • Kahjustab närvisüsteemi
    • Malaaria:
      • Põhjustavad malaaria plasmoodiumid.
      • Levib hallasääsega
      • Haigushood kellaajalised ja regulaarsed
      • Inimkehas toimub mittesuguline sigimine
      • Kahjustab põrna
      • Rakus paljunevad ja mingi aeg läheb rakk lõhki, kus sees paljunetakse (haigushood)

    40.Putukate iseloomustus.
    • Kitiinse kestaga,
    • avatud vereringega,
    • 6 jalga,
    • keha jaguneb kolmeks: pea, rindmik ja tagakeha,
    • tundlad ja tiivad,
    • lahksugulised,
    • arenevad täis-või vaegmoondega ,
    • värvipigmendid saavad kas lämmastikuga või siis mürkainete talletamisega.

  • Vasakule Paremale
    Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #1 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #2 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #3 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #4 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #5 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #6 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #7 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #8 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #9 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #10 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #11 Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor IngelAnn Õppematerjali autor
    Konspektis on kokku võetud kogu 10.klassis õpitud bioloogia materjal, vastates asjakohastele küsimustele. Põhjalikult on kirjeldatud rakku ja selle ehitust. Samuti erinevatesse aineklassidesse kuuluvaid aineid (valgud, lipiidid jne.) Lisaks veel on räägitud putukatest ja kaladest, nende iseärasustest ja eluviisist. Pisut on materjali ka roomajate kohta.
    Natuke juttu ka vee tähtsusest organismis ja ainetest, mida inimesel elamiseks vaja on, nagu näiteks vitamiinid.

    Sarnased õppematerjalid

    BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid
    20
    docx

    BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

    MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED:  POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed)  PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele  HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda  HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda  HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED:  ON RAK

    Bioloogia
    Bioloogia alused ja elu keemia
    23
    pdf

    Bioloogia alused ja elu keemia

    Millest organismid koosnevad Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58- Kordamisküsimused 61 Vesi on elu alus lk 30-33 Mõisted Mõisted Toitumine Vesi Kordamisküsimused Kordamisküsimused Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja Kordamisküsimused: kütus lk 34-37 BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS Mõisted Elu tunnused lk 8-13 Süsivesikud Eluslooduse organiseerituse tasemed lk Süsivesikute ülesanded 14-19 Liigitamine ELU KEEMIA Kordamisküsimused Millest organismid koosnevad lk 26-29 Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka Vesi on elu alus lk 30-33

    Üldbioloogia
    Biokeemia kordamine
    29
    doc

    Biokeemia kordamine

    Fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisse ning kuna nad on nii vesi- kui ka rasvlahustuvad, siis osalevad nad rasvlahustuvate ühendite, nagu vitamiinid ja hormoonid, transportimisel rakkudesse ning rakkudest välja. Fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena, aidates rasvadel seguneda veres ja teistes vesialuselistes kehavedelikes. Sfingolipiidid- Sfingolipiidid sisaldavad pika ahelaga aminoalkoholi sfingosiini, mis moodustab vastava klassi lipiidide selgroo. Sfingolipiide on kolm klassi, sfingomüeliinid, tserebrosiidid ja gangliosiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Kolesteriid- Kolesterooli ja estri ühendid ehk kolesteriidid ehk kolesterüül estrid on ühed tähtsamad lipiidid inimkehas, sisaldades enamasti linoolhappejääki või harvemini küllastunud pikaahelalist rasvhappejääki.

    Biokeemia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks
    9
    doc

    Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks

    Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. ­ mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ­ ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises Puhtas olekus mürgine

    Biokeemia
    Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
    4
    odt

    Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

    Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus ­ üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ri

    Bioloogia
    Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused
    11
    docx

    Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused

    Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev

    Rakubioloogia
    BIOLOOGIA 11-klass I periood
    14
    doc

    BIOLOOGIA 11. klass I periood

    soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon Populatsioon Kohastumine Neuraalne regulatsioon Ökosüsteem Rakk Homöostaas

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun