Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismi keemiline koostis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on makro- meso- ja mikroelemendid?
  • Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks?
  • Millised on varupolüsahhariidid taimedes ja loomades?
  • Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne?
  • Millest koosnevad valgud?
  • Mis omadused on aminohapetel?
  • Missugune on valgu molekuli struktuur?
  • Millistel valkudel leidub?
  • Millised on valkude ülesanded?
  • Mis on nukleiinhapped?
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis
  • Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid ? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi.
    V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) – süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik.
    Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) – väävel, kaltsium , raud, fosfor
    Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) – magneesium , fluor , vask (Cu), tsink (Zn).
  • Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes.
    V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad ) – enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% ( Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped ..).
  • Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis:
    Vesinik- luude koostises, hammaste koostises
    Ammoonium - energia tekkimine, väljutamine
    Kaalium - tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine
    Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine
    Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes
    Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises
    Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Oluline hingamiseks vajaliku O2 sidumisel
    Tsink- liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni
    Anioonid -
    Hüdroksüül- tagavad rakusises pH ning hapniku veres
    Karbonaat - nende kujul kandub CO2 kehast välja
    Fosfaat - DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises
    Kloriid - osaleb maitseaistingu tekkimisel
    Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks
  • Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks ?
    V: Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
  • Teate erinevate süsivesikute e. sahhariidide ( mono -, oligi-, polüsahhariide)ehitusliku eripära ja ülesandeid.
    V: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on lihtsaimad süsivesinikud. Üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Koosnevad ühest suhkrust . Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks glükoos ja fruktoos , riboos , desoksüriboos. 3-6 C-d
    Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks laktoos , sahharoos , maltoos. 5 C-d
    Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid (rohkem kui kolm). Energeetiline ja ehituslik ülesanne. Näiteks tärklis ja tselluloos , glükogeen. 6 C-d
  • Kus leidub erinevaid sahhariide (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, tärklis, tselluloos, kitiin )?
    V: riboos- RNA, desoksüriboos- DNA, glükoos, fruktoos- toidus, laktoos- piimas, maltoos- linnases (tekib seemnete idanemisel), tärklis- mugulas, sibulas, risoomis, tselluloos- taimed, nt puitunud varrega taimed, kitiin- lülijalgsete välisskeletis ja seente rakukestas
  • Millised on varupolüsahhariidid taimedes ja loomades ?
    V: Glükogeen ja tärklis.
  • Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka?
    V: Lipiidid on estrilise ehitusega (hüdrofiilne ehk vetthoidev pea ning hüdrofoorne ehk vetthoidev saba) biomolekulid , mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lipiidid täidavad organismis energeetilist funktsiooni, varuaine , kaitseaine, lahusti, ehitusmaterjal, regulaatorained. Rasvad , vahad, õlid, steroidid , vahad.
  • Mis on valgud?
    V: Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
  • Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel?
    V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed.
  • Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar - tertsiaarstruktuur) Oskate iga struktuuri kohta tuua näite, millistel valkudel leidub?
    V: Primaarstruktuur – Aminohappeline järjestus valgu molekulis. Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel
    Sekundaarstruktuur – Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused
    Tertsiaalstruktuur – Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled
  • Millised on valkude ülesanded?
    V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon ( hemoglobiin ), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon
  • Mis on nukleiinhapped?
    V: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid – DNA ja RNA ja ATP
  • Teate DNA, RNA monomeeri ehitust?
    DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer ) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalus, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel, biheeliks . RNA- ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekul koosneb ainult ühest ahelast . Lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm
  • Teate lämmastikaluste koospüsimise printsiipi e. komplementaarsusprintsiipi DNA ja RNA puhul. Oskate ühe DNA ahela alusel teise DNA ahela nukleotiidi järjestuse leida ning seejärel RNA.
    Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A (adenin) ja T (tüniin) ning C (tsütotsiin) ja G (guanin) , RNA molekulis A ja U (uratsii) ning C ja G
    Nt. DNA algne ahel on A – T – A – G – C – A - C - T
    DNA komplementaarne ahel on T – A – T – C – G – T – G – A
    RNA ahel A – U – A – G – C – A – C - U
  • Teate DNA ja RNA molekuli struktuuri?
    DNA- 1. Esmane struktuur-nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (rakus sünteesiprotsessides ja teadud viirustes ). 2. Sekundaar struktuur- DNA levinum esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 2. Tertsiaal struktuur- tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA + valgud = nukleoproteiin ( kromosoomid ). RNA- 1 Esmane struktuur- primaarstruktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA’s 2. Teisene struktuur- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaste lõikudega, omavahel paaduvad.
  • Erinevad RNA molekulid ja nende ülesanded.
    V: Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika – ribosoomidesse. 5 %
    Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. (viib aminohapped valkude sünteesimiskohta) 15%
    Ribosoomi-RNA ehk rRNA osaleb valgusünteesis. 80%
  • Teate DNA ja RNA molekuli ülesandeid rakus ja organismis?
    DNA ülesanne- kromosoomide põhiline koostisosa , päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus).
    RNA ülesanne- päriliku info realiseerimine
  • Oskate võrrelda DNA ja RNA molekule.
    DNA
    Polümeer
    Nukleotiid
    Lämmastikalus
    Suhkur(desoksüriboos)
    Fosfaatrühm
    A – T; G - C
    biheeliks
    RNA
    Polümeer
    Nukleotiid
    Lämmastikalus
    Suhkur (riboos)
    Fosfaatrühm
    A – U; G – C
    Üksikahel
  • MÕISTED: biomolekul , liitlipiid , steroid , hormoon , biopolümeer, peptiidside, gloobul, denaturatsioon , renaturatsioon , ensüüm, vitamiin , nukleotiid
    V: Biomolekul – Molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus.
    Liitlipiid – lihtlipiidide (vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks) ühinemine teiste keemiliste ühenditega.
    Steroid – madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu ( kolesterool , hormoonid, D-vitamiin)
    Hormoon – bioaktiivne aine, mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
    Biopolümeer – Eluorganismides tekkivad polümeerid. (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped)
    Peptiidsidekovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
    Gloobul – kerajakujuline valk
    Denaturatsioon – Valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primaarstruktuurini. Põhjused: kiirgus, kõrge või madal temp., raskemetallid, tugevad happed ja alused, mehhaaniline toime. Pöörduvus: võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu.
    Renaturatsioon – Valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine .
    Ensüüm – biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
    Vitamiin – bioaktiivse toimega madalmolekulaarne orgaaniline aine. Need on vajalikud nt. ensüümide aktiveerimiseks.
    Nukleotiid – nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer
  • Tunnete ära ja teete piltidel vahet valgu eri struktuuridel, DNA biheeliksil ja RNAl.
    Õpikust lk. 39-42
  • Organismi keemiline koostis #1 Organismi keemiline koostis #2 Organismi keemiline koostis #3 Organismi keemiline koostis #4 Organismi keemiline koostis #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ogmax Õppematerjali autor
    1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi.
    2.Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes.
    3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis:
    8. Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka?

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide keemiline koostis
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

    Bioloogia
    Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
    4
    odt

    Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

    Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus ­ üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest.

    Bioloogia
    Organismide koostis
    7
    rtf

    Organismide koostis

    5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid

    Bioloogia
    Organismide koostis
    12
    doc

    Organismide koostis.

    Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks.

    Bioloogia
    BIOKEEMIA ALUSED
    4
    odt

    BIOKEEMIA ALUSED

    (vesiniksidemed katkevad). retseptorvalk- valk, mis annab inf. raku sisse. ribonukletiid- RNA monomeer, moodustub lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid sahhariid-magusa maitsega süsivesikud, energia rikkad ained(süsivesikud,suhkrud) steroid-on nii orgaanilised, aga ka nende sünteetilised analoogid,(lipiidide ühendid) trantsportvalk- valgu molekul, mis viib ainded raku või organismi ühest osast teise. rRNA-ribosoom-moodustab ribsoomi mRNA-informatsiooniRNA, toob 1 geeni info rakutuumast välja(ribosoom) tRNA-trantsportRNA-aminohapete trantsport Lihtvalgud- aminohappejääkidest Liitvalgud- valgulisest ja mittevalgulisest osast koosnevad(kromosoomid mis koosnevad kromosoomivalkudest ja DNA.) Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. kromosoomide põhiline koostis

    Biokeemia
    Organismide koostis
    10
    doc

    Organismide koostis.

    2.1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7

    Bioloogia
    Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2
    11
    docx

    Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

    korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena-

    Bioloogia
    Organismide koostis-Mõisted
    3
    doc

    Organismide koostis. Mõisted.

    Lipiidide tähtsus : * energeetiline (1g rasva annab 38,9 kJ energiat) * ehituslik ülesanne ( loomadel kujunevad rasvikud, taimedel õlid) * Rasvkude kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest * Nahaalune rasvkude on halb soojusjuht. * Bioregulatoorne * ainevahetuslik ( rasvas tekib vesi. Rasv oksüdeerub vabastades energiat, siis on üheks saaduseks ka vesi.. nt kaamel. ) Valgud : valk on elukandja. Valk on tahkes, kui ka poolvedelas olekus. Ei ladestu vees, v.a kolloide moodustavas valgus. Koostis : C, H, O, N, (S). Moodustuvad aminohapetest. Neid saab valguliste toiduainete seedimisest. Aminohapet seotakse omavahel peptiidsideme kaudu. Elutähtsaid amiidhappeid on 102st 20 ja nendest 8 on asendamatud. Valkude molekulid on ülesehitatud mitut moodi. Eristatakse 4 erinevat ehituslikku struktuuri : Esimene järk on ahelstruktuur. Näitab millised aminohapped on ahelasse kokku pandud, määrab ära ka valgu põhilised omadused.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun