Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused
Molekulaargeneetika on teadusharu , mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
ETAPID:
  • DNA süntees ehk. Replikatsioon
  • RNA süntees ehk. Transkriptsioon
  • Valgu süntees ehk. Translatsioon
    Replikatsioon toimub eukarüootsetes rakkudes enne jagunemist. Protsessi viib läbi ensüüm DNA- polümeraas komplementaarsuse alusel.
    A-T;T-A;C-G;G-C
    Replikatsiooni tulemus- pärilikkuse info võrdne jaotus tütarrakkude vahel.
    RNA süntees ehk. Transkriptsioon
    m-RNA- info
    t-RNA- transport
    r-RNA- ribosoom
    RNA süntees toimub rakutuumas , viib läbi ensüüm RNA polümeraas, RNA süntees toimub geenides.
    Geen koosneb kolmest osast:
    Algus- promootor ; keskmine- RNA sünteespiirkond; lõpp- terminaator
    Geenide grupid:
  • Geenid , mis avalduvad üheaegselt organismi kõikides rakkudes.
  • Geenid , mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes.
  • Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil.
  • Geenid, mis ei avaldu kunagi.
  • Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused #1
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SilverTenshi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Valgusüntees
    2
    odt

    Valgusüntees

    Pärilikkus ­ on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus ­ organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid ­ rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen ­ kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX ­ naine, XY ­ mees ). Genoom ­ liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt

    Bioloogia
    Geenide avaldumise häired ja kolm sünteesiprotsessi
    2
    docx

    Geenide avaldumise häired ja kolm sünteesiprotsessi

    DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Pärilikkus ­ järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Mittesugulisel paljunemisel saavad organismid alguse ühest vanemast ning võivad olla päriliku materjali poolest identsed. Sugulisel paljunemisel saavad organismid päriliku materjali kahelt vanemalt ja seetõttu pole nad kunagi ainult ühe vanemaga sarnased. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen ­ lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi

    Bioloogia
    Pärilikkus
    2
    odt

    Pärilikkus

    PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen ­ st., et avalduvad valed geenid Terminaator e

    Bioloogia
    Pärilikkusega seotud mõisted
    3
    docx

    Pärilikkusega seotud mõisted

    polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ­ ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS ­ DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA ­ pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 ­ naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks, mehel 24-ks)

    Bioloogia
    Bioloogia pärilikkus
    3
    odt

    Bioloogia pärilikkus

    Pärilikkus PÄRILIKKUS ­ looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ­ ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ­ ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide

    Bioloogia
    Pärilikkus
    5
    doc

    Pärilikkus

    4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10. Genotüüp ­ isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 11. Initsiaatorkoodon ­ mRNA nukleotiidne järjestus, AUG, millest algab translatsioon. 12

    Bioloogia
    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
    6
    rtf

    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

    Bioloogia kontrolltöö: Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel; Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. Ühe geeni poolt põhjustatud ehk monogeenseid haigusi on geeniuuringutega lihtne tuvastada. Kui suguvõsas leidub selliseid haigusi, siis on pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub

    Molekulaarbioloogia
    Pärilikkus replikatsioon transkriptsioon translatsioon
    2
    doc

    Pärilikkus,replikatsioon, transkriptsioon,translats ioon

    PÄRILIKKUS Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika ­ uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Genoom ­ liigiomane ühekordne kromosoomistik. Genotüüp ­ ühe isendi geenide kogum Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun