Raseduse kulg, loote areng, sünnitus (0)

Dirgis Jõemaa
Raseduse kulg, loote areng, sünnitus
REFERAAT
2014
SISUKORD
1. Sissejuhatus.............................................................................................
2. Viljastumine .............................................................................................
3. Rakkude pooldumine munajauhas...........................................................
4. Loote areng .............................................................................................
4.1 Esimene trimester ..............................................................................
4.2 Teine trimester...................................................................................
4.3 Kolmas trimester................................................................................
5. Sünnitamine..............................................................................................
5.1 Sünnituse kolm faasi..........................................................................
6. Kokkuvõte...............................................................................................
7.Kasutatud kirjandus.................................................................................
8. LISAD.....................................................................................................
1.SISSEJUHATUS
Valisin teema „Raseduse kulg, loote areng, sünnitus “, sest see teema näis teistest teemadest minu jaoks kõige etem.
Töö eesmürk on anda ülevaade sellest kuidas loode üldse tekib ja mis põhjustel loode tekib.
Töö käsitleb ka loote arengut nädalate kaupa, mis ongi selle töö kõige oluliseim osa ning töö
annab ka ülevaate sünnitusest.
Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut elusat järglast.
Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult
esilekutsutud abordiga.
Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg
jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et
rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või
ema organismis.
2. VILJASTUMINE
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid . Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. 1 Viljastamisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk .2
Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel.
Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt.
Mehe sugurakk on laialt tuntud kui seemnerakk , kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid.
Pärast ootsüüdi vabanemist naise munasarjast protsessi käigus, mida nimetatakse ovulatsiooniks, ühinevad ootsüüt ja spermatosoid ühes munajuhadest, mida nimetatakse sageli ka oviduktideks.
Munajuhad ühendavad naise munasarjad emaka ehk üsaga.
Ootsüüdi ja spermatosoidi ühinemise tulemusena tekib üherakuline sügoot. See tähendab "ühinenud" või "kokku liidetud". 3
Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ning see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastumisvõimeline. Korraga väljub mehe organismist 200 – 400 miljonit spermi ning nad on siis viljastumisvõimelised soodsates tingimustes umbes 48 tundi.
Naise sugurakud küpsevad seevastu tsükliliselt, alates puberteedi east kuni 45. – 55. eluaastani. Seejärel saabub naisel menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline soodsates tingimustes ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil munajuhas viljastumisvõimelisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4 - 5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud.4
3. RAKKUDE POOLDUMINE MUNAJUHAS
Sügoodi 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset "esmaväljaannet" uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Antud koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides, mida nimetatakse DNA-ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid.
Ligikaudu 24 kuni 30 tundi pärast viljastumist toimub sügoodi esmane jagunemine. Mitoosi käigus pooldub üks rakk kaheks, kahest saab neli rakku ja nii edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks uut rakku.
Juba 24 kuni 48 tundi pärast viljastumist saab rasedust kindlaks teha, tuvastades ema verest hormooni, mida nimetatakse varajase raseduse hormooniks.
Kolmandaks-neljandaks päevaks pärast viljastumist võtavad pooldunud embrüo rakud keraja kuju ning embrüot nimetatakse nüüdsest moorulaks ehk kobarlooteks.
Neljandaks-viiendaks päevaks tekib rakukera sisse õõnsus ning embrüot nimetatakse nüüd blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.
Lootepõiekeses asuvaid rakke nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ja sellest tekivad pea, keha ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid .
Rakukogumiku sees olevaid rakke nimetatakse embrüonaalseteks tüvirakkudeks, kuna need on võimelised moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi, mida inimkeha sisaldab.
Pärast munajuhas edasi liikumist pesastub algstaadiumis embrüo emaka siseseina külge.5
4. LOOTE ARENG
Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega. Ehkki ema veri ei segune loote verega, toimuvad ema ja loote vahel intensiivsed (aine)vahetusprotsessid: ema veri kannab loote verre hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained . Seega, loode hingab, toitub ja väljutab ainevahetuse kahjulikke produkte platsenta abil. Platsenta takistab nakkuslike ainete sisenemist loote organismi. Veelgi enam, platsenta toodab suguhormoone östrogeeni, progesterooni ja koorioni gonadotropiini, mille olemasolu alusel määratakse rasedustestides kindlaks raseduse esinemine.
4.1 ESIMENE TRIMESTER
3. ja 4. nädala vahel võtab kuju kehakava: rebukoti kõrval on selgelt tuvastatavad aju, selgroog ja embrüo süda. Kiire areng põhjustab suhteliselt lameda embrüo kokkumurdumise. See protsess kaasab osa rebukotist seedesüsteemi vooderdiseks ning moodustab areneva inimorganismi rinna ja kõhukoopa. Algul on nahk läbipaistev, kuna see on ainult ühe rakukihi paksune.
Niipea kui nahk pakseneb, kaob ka selle läbipaistvus. Seega on seesmiste elundite arengut võimalik vaadelda veel vaid ühe kuu jagu.
4. ja 5. nädala paiku jätkub aju kiire kasvamine ja aju jaotub viieks erinevaks osaks.
Pea moodustab umbes kolmandiku embrüo suurusest .
Nähtavale ilmunud suuraju poolkerad muutuvad järk-järgult aju kõige suuremaks osaks.
Funktsioonid, mida suurajupoolkerad lõpptulemusena juhivad, hõlmavad mõtlemist, õppimisvõimet, mälu, kõnevõimet, nägemist, kuulmist , tahtlikke liigutusi ja probleemide lahendamise oskust. Massiivne maks täidab alakõhu tuksuva südame kõrval.
Alalised neerud tekivad enne 5. nädalat. Samuti arenevad enne 5. nädalat embrüole käelabad ning viie ja poole nädalaselt algab kõhrede kujunemine.
Enne 6. nädalat kasvavad suuraju poolkerad teiste ajuosadega võrreldes ebaproportsionaalselt ruttu.
Embrüo hakkab tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Enne 6. nädalat hakkavad ka maksas moodustuma verelibled , olemas on juba ka lümfotsüüdid. Rinnanibud ilmuvad algul kere külgedele ja mõne aja pärast jõuavad oma lõppasukohale rinna eesküljel.
Neljaosaline süda on enamjaolt valmis. Keskmiselt lööb süda praegu 167 korda minutis .
7 ja poole nädalasel embrüol on näha pigmenteerunud silmavõrkkesta, kiiresti hakkavad arenema silmalaud . Sõrmed on eraldunud ja varbad on ühenduses ainult nende alguspunktis.
8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub erakordse kiirusega. Luud, liigesed , lihased, närvid ja jäsemete veresooned sarnanevad igati täiskasvanu omadega. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. Selle aja jooksul on inimese embrüo kasvanud ühest rakust ühe miljardi rakuni, mis moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri.
Nüüdseks on embrüol olemas rohkem kui 90% täiskasvanul leiduvatest struktuuridest.
Looteline periood kestab kuni sünnituseni. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Loode oskab veel ka haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada.
Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust.
Vastuseks jalatalla õrnale puudutusele painutab loode ennast puusadest ja põlvedest ning võib varbaid kõverdada. Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad. Hakkavad eristuma välimised suguelundid, vastavalt siis kas mees- või naissoo omad.
10-nädalasel lootel põhjustab ülemise silmalau stimuleerimine silma allapoole liikumise. Enamikes luudes toimub luustumine. Hakkavad arenema sõrme- ja varbaküüned. Spetsiifilised sõrmejäljed tekivad 10 nädalat pärast viljastumist. Neid jälgi saab kasutada isiku tuvastamiseks terve elu jooksul.
11. nädalaks on nina ja huuled täiesti välja arenenud. Nii nagu iga teinegi kehaosa, muutub nende välimus inimese elutsükli igas faasis.11. ja 12. nädala vahel suureneb loote kaal peaaegu 60%.
12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks.
12. nädala lõpp tähistab raseduse esimese kolmandiku ehk trimestri lõppu. 6 7
4.2 TEINE TRIMESTER
Nägu jätkab arenemist , põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud ja algab hammaste areng. 15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud , mis paljunevad luuüdis. Siin leiab asset suurem osa vererakkude tekkest .
Kuigi juba 6-nädalane embrüo hakkab ennast liigutama , tunneb rase naine loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel. Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest.
Alates 19. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks.
20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele.Peanahal hakkavad kasvama juuksed. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja - näärmed .
Mitmed uurijad arvavad , et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus , loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus.
21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis.
24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja.8 9
4.3 KOLMAS TRIMESTER
Raseduse kolmandal trimestril nõuab aju kiire areng rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra.
26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama.Pupillid reageerivad valgusele juba 27. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul.
30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast.
Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode , mida katkestavad puhkeperioodid. Sellised käitumuslikud seisundid peegeldavad kesknärvisüsteemi üha suurenevat keerukust.
Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi.
35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata.
Loote kokkupuuted erinevate ainetega näivad mõjutavat sünnijärgseid maitse-eelistusi. Näiteks looted , kelle emad tarbisid aniisi, ainet, mis annab lagritsale eriomase maitse, eelistasid aniisi ka sünnijärgselt. Vastsündinutele, kellel ei olnud looteeas aniisiga kokkupuudet, aniis ei meeldinud. 10 11
5. SÜNNITAMINE
Esmasünnitajatel on loode juba mitu nädalat enne sünnitust oma pea ettepoole painutanud, nii et tema lõug on vastu rinda. Nüüd on kukalsee osa peast , mis asub emakakaela suudme ees. Samuti on loode vaagna sissepääsu kiilunud, nii et välisel läbivaatusel ei saa ämmaemand enam lapse pead liigutada. Seda nimetatakse loote pea fikseerumiseks. Niimoodi on laps sünnituseks valmis. Korduvsünnitajatel liigub loode nii vaagna sissepääsu alles sünnitustegevuse alguses.12
Kaks-kolm nädalat enne sünnitust laskub emakapõhi veidi allpoole, naise hingamine muutub kergemaks ja südametegevus aktiviseerub. See tähendab, et loote pea on laskunud vaagnale. Sel perioodil emaka tundlikkus suureneb, naine tunneb ettevalmistavaid kokkutõmbeid. Emaka kokkutõmbeid võib põhjustada ka kõige nõrgem stimulatsioon (füüsiline töö, roojamine , urineerimine, loote liigutused). Mõnikord võib naine emaka kokkutõmmete ajal tunda niuetes või alakõhu piirkonnas valu. Taolised ettevalmistavad kokkutõmbed on ebaregulaarsed, nõrgemad ja lühemad võrreldes sünnitusaegsete kokkutõmmetega. Kuna enne sünnitust on kehavedelike eritumine suurenenud, võib naise kaal mõnevõrra langeda, temperatuur väheneb 0,3-0,4°C ja loote liigutused nõrgenevad. Selle perioodi jooksul valmistub emakakael sünnituseks. Emakakael lüheneb, pehmeneb ja hakkab avanema. Kaks-kolm päeva enne sünnitust eritub emakakaelast vähest vere- ja limasegust voolust .13
5.1 SÜNNITUSE KOLM FAASI
Sünnituse esimene faas ehk avanemisfaas . Avanemisfaas kestab regulaarsete kokkutõmmete algusest kuni emakakaela täieliku avanemiseni.Sünnituse algus - see on regulaarsed, rütmilised emaka kokkutõmbed ehk kontraktsioonid . Kokkutõmbed on sünnituse peamiseks jõuks, mis tõukavad loodet läbi sünnitusteede. Algul toimuvad kokkutõmbed iga 10-15 min järel. Need on üsna lühiajalised, muutudes hiljem pikemateks, sagedasemateks ja valulikemateks. Iga kokkutõmme intensiivistub järk-järgult, jõuab maksimumini ja seejärel vaibub aeglaselt, pausi ajal kaob lihastoonus täielikult. Kokkutõmbed kestavad sünnituse lõpuni. Esmasünnitajatel kestab antud faas 13-15 tundi, korduvsünnitajatel 6-9 tundi.
Sünnituse teine faas ehk väljutusfaas. Väljutusfaasiks loetakse perioodi emakakaela täielikust avanemisest loote väljutamiseni.Kui emakakael on täielikult avanenud, hakkavad loote pea ja tuharad laskuma läbi emakakaela. Selles faasis lootekestad rebenevad ja lootevesi eraldub. Sünnituse lõpus korduvad kokkutõmbed iga 1-2 min järel ja kestavad 60-80 sekundit. Kui loode hakkab avaldama survet vaagnale, võib naine tunda tungi allapoolesurumiseks. Pressid on kõhulihaste ja diafragma reflektiivsed kokkutõmbed, kui surve kõhuõõnes tahtmatult suureneb. Naine saab presse ise kontrollida - suurendada või vähendada nende intensiivsust. Esmasünnitajatel kestab antud faas 1-2 tundi ja korduvsünnitajatel 5-10 min kuni 1 tund.
Sünnituse kolmas faas ehk päramistefaas. Sünnituse kolmas faas algab pärast loote väljumist ja lõpeb platsenta väljutamisega.Harilikult kestab antud periood 5-20 min. Mõnikord võib see kesta 3 minutist 1 tunnini. Sel perioodil tõmbuvad emakalihased kokku, platsenta eraldatakse ja väljutatakse. Võib esineda veritsust ja naine võib kaotada kuni 250 ml verd. 14 15
6. KOKKUVÕTE
Rasedus on dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada.
Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks , iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.
8. LISAD
Lisa 1 16
Lisa 2 17
Lisa 3 18
1http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/viljastumine_vi_menstruatsioon.html
2http://www.slideshare.net/inni75/viljastumine
3http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php? language =26&page=6
4http://www. hariduskeskus .ee/opiobjektid/ loodusained /?ORGANISMIDE_PALJUNEMINE_JA_ARENG:VILJASTUMINE
5http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?language=26&page=6
6http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=9&language=26
7http://www.activebaby.ee/loote-areng-esimene-trimester/#.VDUhZVdcMdV
8http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26
9http://www.activebaby.ee/loote-areng-teine-trimester/#.VDUhfFdcMdV
10http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26
11http://www.emmedeklubi.ee/rasedus/kolmas-trimester-25-40-nadalat- 1685 /
12http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/
13http://www.meelespea.net/ee/rasedus/rasedale
14http://www.meelespea.net/ee/rasedus/rasedale
15http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/
16Spermatosoidi sisenemine munarakku
17Loote areng
18Näha väljaspool keha
14