Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Isomeerid. Biomolekulid. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on isomeeria?
  • Millised on isomeeride kaks suuremat rühma?
  • Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel?
  • Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel?
  • Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?
  • Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?
  • Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid?
  • Milliseid ühendeid nimetatakse kiraalseteks ehk optiliselt aktiivseteks?
  • Milliste füüsikaliste omaduste poolest võivad isomeerid teineteisest erineda?
  • Milline roll on erinevatel makroelementidel inimorganismis?
  • Millised kolm põhitunnust on iseloomulikud biomolekulile?
  • Millistesse kolme suuremasse rühma jagunevad lipiidid?
  • Millest koosnevad valgud?
  • Kus toimub valkude süntees?
  • Miks ja mille alusel jagatakse inimese aminohapped kolme alarühma?
  • Mis on nukleotiid ja millest see koosneb?
  • Mis on DNA põhifunktsioon?
  • Millised on RNA kolm vormi ja nende põhifunktsioonid?
Kordamisküsimused esimeseks „Elu keemia“ kontrolltööks.
Mis on isomeeria ? Kaks keemilist ühendit on isomeerid , kui neil on sama kvantitatiivne valem, kuid erinev struktuur.
Millised on isomeeride kaks suuremat rühma? Struktuuriisomeerid ja streroisomeerid.
Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel? erinevad sidemete paiknemise poolest aatomis
Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel? sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt.
Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid?nad erinevad üksteist ahela kuju, funktsionaalrühma paiknemise poolest ja selle poolest, mis funktsionaalrühm isomeeris üldse on.
Millisteks alarühmadeks jagunevad stereoisomeerid?Stereoisomeerid jaotatakse geomeetrilisteks ja optilisteks.
Mille poolest erinevad cis- ja trans-isomeerid? kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(trans)
Milliseid ühendeid nimetatakse kiraalseteks ehk optiliselt aktiivseteks? Ühendeid ja ioone, mis oma peegelpildiga ei kattu
Milliste füüsikaliste omaduste poolest võivad isomeerid teineteisest erineda? sulamistemp, värvus, dipoolmoment
  • Millistesse kolme suuremasse rühma jaotatakse organismis leiduvad keemilised elemendid? Makroelemendid, Mesoelemendid , Mikroelemendid.
  • Nimeta 5 makroelementi. C, H, O, N, P,S
  • Nimeta 5 mesoelementi. Na, Cl, K, Mg, Ca
  • Nimeta 5 mikroelementi. Fe, As, Br, Sn, Si
  • Milline roll on erinevatel makroelementidel inimorganismis? (iga elemendi kohta kaks näidet) C
  • C - biomolekulide koostises, hingamise lõpp-produkt
  • H - biomolekulide koostises, vee koostises
  • O - vee koostises, kindlustab hingamise
  • N - Amonohapete ja nukleiinhapete koostises
  • P - rakumembraani koostises, nukleiinhapete koostises
  • S - aminohapetes ja vitamiinides
  • Nimeta vee neli suuremat rolli inimorganismis. Hoiab ära ülekuumenemise, ainete transport organismis, kaitsefunktsioon, hoiab keha püsivat temperatuuri.
  • Kirjuta fotosünteesi põhivõrrand.
6 CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O
  • Millised kolm põhitunnust on iseloomulikud biomolekulile? Sisaldab süsinikku, moodustub organismis, sisaldab rakkudele kättesaadavat energiat
  • Nimeta neli põhilist biomolekuli. Süsivesikud, valgud , lipiidi, nukleiinhapped
  • Nimeta kaks mono-, kaks oligo - ja kaks polüsahhariidi. Mono -Glükoos, fruktoos ; Oligo - Laktoos, Sahharoos . Polü - Tärklis, tselluloos
  • Nimeta kolm süsivesikute põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine
  • Millistesse kolme suuremasse rühma jagunevad lipiidid? Lihtlipiidi, Liitlipiidid, Steroidid
  • Nimeta kaks steroidi. Teststeroon, Östrogeen
  • Nimeta kolm lipiidide põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine
  • Millest koosnevad valgud? Amonihapetest
  • Kus toimub valkude süntees? Ribosoomides
  • Miks ja mille alusel jagatakse inimese aminohapped kolme alarühma? Asendamatuid (8) - ainult toidust, osaliselt asendamatud (3) - sünteesime ebapiisavalt, asendatavad (9) - ise sünteesime.
  • Nimeta valkude neli struktuurivormi. Primaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaarstruktuur, Kvaternaarstruktuur .
  • Nimeta kolm valkude põhifunktsiooni. Ensümaatiline, Struktuurne, Transport
  • Too näiteid valguliste struktuuride kohta inimorganismis. Primaarne - insuliin , Sekundaarne - juuksed, küüned. Tertsiaarne - globiliinid, fibrinogeen . Kvaternaarne - hemoglobiin
  • Nimeta kaks nukleiinhapet ja nende ülesanded. DNA - kannab geneetilist informatsiooni, RNA - kopeerib DNA infot ja viib selle rakus vajalikku kohta.
  • Mis on nukleotiid ja millest see koosneb? Nukleiinhapete monomeer : süsivesik, fosfaatrühm, lämmastikalus
  • Nimeta neli lämmastikalust, mis võivad olla nukleotiidi koostises. Adeniin , guaniin, tsütosiin, tümiin( uratsiil )
  • Kirjuta kaks komplementaarsusprintsiibi vastavust. C=G; A=T(U)
  • Mis on DNA põhifunktsioon? Pärilikkusaine säilitamine ja edasiandmine
  • Millised on RNA kolm vormi ja nende põhifunktsioonid? mRNA (info RNA)- DNA info transport tuumast ribosoomidesse. tRNA (transport) - Aminohapete transport ribosoomidesse. rRNA (ribosoomi) - aitab kaasa valgusünteesile, on ribosoomis

Isomeerid-Biomolekulid #1 Isomeerid-Biomolekulid #2 Isomeerid-Biomolekulid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timix Õppematerjali autor
12. klassi valikkursuse "Elu keemia" 1. kontrolltöö kordamisküsimused teemadel: isomeeria, biomolekulid.

Sarnased õppematerjalid

Orgaanilised ja anorgaanilised ained
4
pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

, ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitluseks on minimaalselt hädavajalik 27 elementi ja neid kutsutakse bioelementideks. Makroelemendid 1. Hapnik ­ lõhustab toitaineid, kindlustab hingamise. Saadakse toiduga ja hingamisel, on vee ja biomolekulide koostises. 2. Süsinik ­ moodustab keem. sidemeid, on FS lähteaine ja hingamise saadus, on biomolekulide koostises. Saadakse toiduga. 3. Vesinik ­ biomolekulides, moodustab vesiniksidemeid. Saadakse joogiveega. 4. Lämmastik ­ aminohapete ja valkude koostises, nukleiinhapetes. Saadakse valgurikka toiduga. 5. Fosfor ­ energiakandja molekuli ATP koostises, aminohapetes, rakumembraani ehituses. Leidub lihas ja munas. 6

Bioloogia
Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
4
odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse

Bioloogia
Organismide koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained-DNA ja RNA võrdlus
6
doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

· Lipiidid ­ rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid ­ glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped ­ sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA ­ pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA ­ oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik ­ keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud). · CO2 ­ fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. · Vesinik ­ esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamisel (O, N), mida rohkem on vesinikku, seda energiarikkam ühend. · Hapnik ­ kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise. · Lämmastik ­ esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades

Bioloogia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis

Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ­ ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik ­ keskne eluelement ­ kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 ­ fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik ­ esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik ­ kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik ­ esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades

Bioloogia
KORDAMISKUSIMUSED BIOKEEMIAST
13
docx

KORDAMISKUSIMUSED BIOKEEMIAST

Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete tekke, mis omakorda võimaldab biomolekulide kõrgemate struktuuritasemete tekke

Biokeemia
Bioloogia - elu olemus
19
doc

Bioloogia - elu olemus

Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma - Makroelemendid ­ 98 ­ 99 % organismi elementidest: C; H; N; P; S - Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl - Mikroelemendid ­ vaja väga väikestes kogustes: Fe; As, Br, Sn, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, I, Co, Mg, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O - 70 kg kohta umbes 43 kg - toiduga ja hingamisel - Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C - 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. - Kuuleb biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid, CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H - 70 kg kohta umbes 7 kg ­ joogiveega - Biomolekulide koosseis, vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel Lämmastik N - 70 kg kohta 1,8 kg lämmastikku

Bioloogia
Organismide koostis
12
doc

Organismide koostis.

Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulideks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt.). Mõnikord käsitletakse biomolekulide all eraldi veel bioaktiivseid aineid. Need on ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi (põhilised: ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). 4. Süsivesikud, nende jaotus, omadused ja tähtsus organismis.

Bioloogia
Bioloogia alused ja elu keemia
23
pdf

Bioloogia alused ja elu keemia

■ ainuraksed: nt bakterid, mõned rohevetikad, pärmseened, algloomad (pole päris loomad) ● Kõik organismid on keerulise ülesehitusega ○ keemiliste ühendite mitmekesisus - hormoonid, lipiidid, sahhariidid, aminohapped, orgaanilised happed, vitamiinid, valgud, nukleiinhapped ○ mitmetasandiline ülesehitus makromolekulid � biomolekulid � rakuorganell� rakk � kude � elundid � elundkond � organism � populatsioon � liik � elukooslus (erinevad liigid) � ökosüsteem (elusloodus + eluta loodus) � biosfäär (Maa sfäär, mida asustavad organismid) ● Kõikidel organismidel on aine- ja energiavahetus ○ reaktsioonid: sünteesireaktsioonid ja lõhustumisreaktsioonid ○ jagunevad: autotroofid ja heterotroofid

Üldbioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun