, ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitluseks on minimaalselt hädavajalik 27 elementi ja neid kutsutakse bioelementideks. Makroelemendid 1. Hapnik lõhustab toitaineid, kindlustab hingamise. Saadakse toiduga ja hingamisel, on vee ja biomolekulide koostises. 2. Süsinik moodustab keem. sidemeid, on FS lähteaine ja hingamise saadus, on biomolekulide koostises. Saadakse toiduga. 3. Vesinik biomolekulides, moodustab vesiniksidemeid. Saadakse joogiveega. 4. Lämmastik aminohapete ja valkude koostises, nukleiinhapetes. Saadakse valgurikka toiduga. 5. Fosfor energiakandja molekuli ATP koostises, aminohapetes, rakumembraani ehituses. Leidub lihas ja munas. 6
Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse
· Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud). · CO2 fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamisel (O, N), mida rohkem on vesinikku, seda energiarikkam ühend. · Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise. · Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades
Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades
Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete tekke, mis omakorda võimaldab biomolekulide kõrgemate struktuuritasemete tekke
Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma - Makroelemendid 98 99 % organismi elementidest: C; H; N; P; S - Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl - Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes: Fe; As, Br, Sn, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, I, Co, Mg, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O - 70 kg kohta umbes 43 kg - toiduga ja hingamisel - Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C - 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. - Kuuleb biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid, CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H - 70 kg kohta umbes 7 kg joogiveega - Biomolekulide koosseis, vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel Lämmastik N - 70 kg kohta 1,8 kg lämmastikku
Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulideks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt.). Mõnikord käsitletakse biomolekulide all eraldi veel bioaktiivseid aineid. Need on ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi (põhilised: ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). 4. Süsivesikud, nende jaotus, omadused ja tähtsus organismis.
■ ainuraksed: nt bakterid, mõned rohevetikad, pärmseened, algloomad (pole päris loomad) ● Kõik organismid on keerulise ülesehitusega ○ keemiliste ühendite mitmekesisus - hormoonid, lipiidid, sahhariidid, aminohapped, orgaanilised happed, vitamiinid, valgud, nukleiinhapped ○ mitmetasandiline ülesehitus makromolekulid � biomolekulid � rakuorganell� rakk � kude � elundid � elundkond � organism � populatsioon � liik � elukooslus (erinevad liigid) � ökosüsteem (elusloodus + eluta loodus) � biosfäär (Maa sfäär, mida asustavad organismid) ● Kõikidel organismidel on aine- ja energiavahetus ○ reaktsioonid: sünteesireaktsioonid ja lõhustumisreaktsioonid ○ jagunevad: autotroofid ja heterotroofid
Kõik kommentaarid