Diploidne kromosoomistik (0)

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46).
  Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.
 Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid .
  Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil.
 Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n (inimesel n=23).
  Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood . Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised.
 Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
 Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
 Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel.
  Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
  Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
 Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane.
  Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
 Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
 Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk.
  Sperm - seemnerakk ( isassugurakk ), mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
 Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni.
 Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane.
 Sügoot - viljastunud munarakk .
  Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
 Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis.
  Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
 Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.
Paljunemine
 Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine.
Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad , taimed (N: kartul , begoonia, ohakas , orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid , okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik , karusammal jt.
Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud . Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed , õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees . kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid)
 Interfaas ja mitoos
Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi inerfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist (kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood) ja mitoosist (päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes).
 1) Profaas :
      kromosoomid keerduvad kokku
      rakk polariseerub
      rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad
      moodustuvad kääviniidid
 2) Metafaas :
      kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale
      kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
 3) Anafaas :
      kääviniidid lühenevad
      kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
 4) Telofaas :
      kääviniidid kaovad
      tuumamembraanid sünteesitakse
      kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed)
      tsütoplasma jaguneb kaheks
 Mitoosi tähtsus:
      vajalik organismi kasvuks
      vajalik surnud rakkude asendamiseks
      vajalik paljunemiseks
      päristuumsete rakkude jagunemiseks 
Interfaasis toimuvad rakulised muudatused:
      raku ainevahetuse põhiprotsessid
      organellide arv suureneb
      ATP süntees
      loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine
      raku mõõtmed suurenevad
      DNA kahekordistumine
      Jagunemine algab karüokineesist (rakutuuma jagunemisest), millele järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine).
 Meioos
 Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist:
I Jagunemine
1) Profaas :
      tuuma membraanid lagundatakse
      kromosoomid keerduvad kokku
      tsentrioolid liiguvad poolustele , nende vahele kujunevad kääviniidid
      toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi.
 2) Metafaas:
      homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile
      tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid
 3) Anafaas:
      kääviniidid lühenevad
      homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas
 4) Telofaas:
      tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku
      tsentrioolid kahestuvad
II Jagunemine
1) Profaas:
      tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid
2) Metafaas:
      ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid
      tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
3) Anafaas:
      kääviniidid lühenevad
      raku poolustele liiguvad kromatiidid
4) Telofaas:
      kromatiidid keerduvad lahti
      tekivad tuumakesed ja tuumaümbris
      toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku
 Meioosi tähtsus:
      meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega
      tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku
      kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks
 Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus
Võrreldavad tunnused
Spermotogenees
Ovogenees
1) Mõiste
Seemnerakkude areng
Munarakkude areng
2) Koht
3) Eellasrakud
Munandite torukestes
Spermatogoonid
Munasarjas
Ovogoonid
4) Mitoos
Algab murdeeas
Algab ja lõppeb looteeas
5) Kulg
Kulgeb pidevalt
Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas
6) Tulemus
4 spermi
Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha
7) Lõpp
Praktiliselt elu lõpuni
Menopausini (u. 45-50 a.)
 
Kehaväline viljastumine
Kehasisene viljastumine
1) sugurakud väljaspool munajuha
1) spermid viiakse emase munajuhasse
2) vajalik väga suur sugurakkude arv
2) vaja on vähem sugurakke
3) suur osa järglastest hukkub
3) järglased on paremini kaitstud
N: kahepaiksed , kalad
N: roomajad , imetajad , linnud
Looteline areng e. embrüogenees
 Etapid inimesel:
      moorula e. kobarloode
      blastotsiit e. põisloode
      gartreela e. kariloode
Eksodermis kujunevad:
      närvisüsteem
      meeleelundid
      nahk
      küüned, karvad , hammaste vaap
Entodermis kujunevad:
      seede - ja hingamiselundkond
Mesodermis kujunevad:
      luud ja lihased
      vereringeelundkond
      eritus ja sigimiselundkond
  BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud.
  Teratogeenid – erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi
a) Bioloogilised
      viirused ( punetised ja gripp )
      toksoplasma
      süüfilise bakter
      hallitusseened
      toitainete vaegused
b) Keemilised
      olmekemikaalid
      kosmeetikavahendid (juukselakk)
      ravimid ( antibiootikumid )
      narkootilised ained
c) Füüsikalised
      põrutused
      kitsad riided
      vibratsioon
      erinevad kiirgused
 Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng
 Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks.
 I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel
viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn
 II Moondega areng selgrootutel
a) vaegmoone :
muna à vastne à kestumised à valmik
N: lutikad , tarakanid, prussakad , tirtsud
 b) täismoone:
muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik
N: liblikad , mardikad , mesilased
Lootejärgse arengu etapid:
I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine)
II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine)
III Vananemise staadium e. raukumisperiood
 Vananemine
 1. Rakkude tasandil:
      toimub dehüdratsioon – rakud kaotavad vett
      väheneb rakkude jagunemise intensiivsus
      nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb
      osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk
      muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng
2. Molekulaarsel tasandil:
      väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus
      väheneb ATP sünteesi võime
      DNA-s toimuvad mutatsioonid
3. Organsüsteem:
1) Kortsud :
      naha veesisaldus väheneb
      nahaalune rasvkude taandareneb
      muutub kollageeni struktuur
2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad)
3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb
4) väheneb melaniini sünteesi võime
4. Organismi tasand – mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.
 Vananemise vältimine
 1. Reparatsioonisüsteemide olemasolu
      vältida mutageenide tarbimist ning mutageenses keskkonnas viibimist ( suitsetamine )
2. Biobarjääride olemasolu
      kasutada UV- filtriga kreeme
      võimalikult vähe viibida tugevas UV-kiirguses
      naha antioksüdantide taastamine (vitamiinide söömine, N: A, C, E)
3. Metabolismi jääk- ja kõrvalproduktide isoleerimine – vakuoolidesse ja rasvkoesse
4. Maksas tehakse kahjutuks mitmed kehavõõrad ained (mitte tarbida alkoholi)
5. Rakkude keemilise koostise ning nende struktuuride pidev uuendamine (tuleb tarbida mitmekülgset toitu)
6. Kahjustatud kudede ja organite asendamine (N: südamelihaskoerakkude asendamine)
7. Metaboolse aktiivsuse vähendamine (N: vähem süüa ja liikuda )
8. Immuunsussüsteemi rakkude juurde viimine organismi
 Biokeemilised muutused surma korral
      keha jahtumine
      limaskestad aurustuvad
      lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus)
      raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda à koolnulaigud)
      veri hüübib
 Järelhoolitsuse puudumisel:
      koolnu lagunemine algab seedeelundkonnast
      kopsudes toimub käärimine à kehasse koguneb gaas
      toimub lihaste autolüüs
      toimub võimas bakteriaalne roiskumine ja pehmete kudede väga kiire lagunemine
 Agoonia:
      teadvushäired
      kramplik hingamine
      osade lihaste paralüüs
      sulgurlihaste krambid ( tahtmatu jääkide vabanemine pärasoolest ning kusepõiest)
      südamerütmihäired
      krambid
      kopsuturse