Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diploidne kromosoomistik (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Diploidne kromosoomistik -
enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles
kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n
(inimesel 2n=46).
  Eoseline paljunemine -
mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb
protistidel,seentel ja osal taimedel.
 Gameet
-
organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid .
  Generatiivne paljunemine -
suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil.
 Haploidne
kromosoomistik -
meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb
näiteks sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n (inimesel n=23).
  Interfaas -
päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv
raku eluperiood . Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA
kahekordistub.
Kahekromatiidiline kromosoom -
DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised.
 Karüokinees
-
rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma
jagunemine.
 Kromosoomide ristsiire -
meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste
Vasakule Paremale
Diploidne kromosoomistik #1 Diploidne kromosoomistik #2 Diploidne kromosoomistik #3 Diploidne kromosoomistik #4 Diploidne kromosoomistik #5 Diploidne kromosoomistik #6 Diploidne kromosoomistik #7 Diploidne kromosoomistik #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sweety91 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

iseloomuliku koju ja talitluse. Meioos · Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. · Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks (n=23). · Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik (2n=46). · Inimesel on kõigis keharakkudes (somaatilistes rakkudes) diploidne kromosoomistik, sugurakkudes (gameetides) haploidne. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. · Meioosi käigus toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. · Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku

Bioloogia
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks.

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng

Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline ja 3 väikest viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas 28-päevase intervalliga. Miks säilib meestel viljakus kõrge eani? Spermatogenees võib kulgeda pidevalt, kogu aeg valmivad uued spermid, st et mees ei ole nii vastuvõtlik välismõjutustele. Mõisted. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. Gameet ­ organismi sugurakk. Munarakud ja seemnerakud. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt.

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

liigisiselist muutlikkust (kõik meioosi teel valminud sugurakud on geneetiliselt erinevad) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Tagab sugulise paljunemise Mitoosi ja meioosi võrdlus MITOOS MEIOOS Keharakkude tootmine Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkudes diploidne kromosoomistik Haploidne kromosoomistik Rakud identsed Rakud geneetiliselt erinevad Moodustub 2 uut rakku Moodustub 4 uut rakku Ei toimu kromosoomide ristsiiret I profaasis kromosoomide ristsiire Üks mitootiline jagunemine Kaks järjestikust jagunemist 4. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist (tavaliselt

Bioloogia
thumbnail
8
odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Bioloogia KT Organismide paljunemine

Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimed

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

2) Ovulatsioon ­ sel ajal (14 päeva alates menstruatsioonitsüklist) hakkab meioosi läbinud munarakk liikuma munasarjast emaka poole 3) Kollakeha faas ­ munarakk tõmmatakse toitainetest tühjaks ja eritatakse verega organismist välja Viljastamine e fertilisatsioon * toimub munajuhas ovulatsiooni ajal (u 14 päeva alates menstruatsiooni 1. päevast) Viljastumisel tungib spermi pea munarakku ja ühineb munaraku tuumaga, mille tagajärjel: 1) saadakse diploidne kromosoomistik 2) hakkab viljastatud munarakk paljunema e poolduma Esimene protsess, mis viljastunud munarakuga toimub on lõigustumine e segmentatsioon, millega tagatakse 1) organismi hulkraksus ; 2) tuuma tsütoplasmasuhete taastumine e tuuma muutumine väikeseks Lõigustumine võib olla sünkroone või A-sünkroone (inimesel) Umbes 6-7 päeva pärast tekib blastotsüst, kus on näha eri funktsioonidega rakke (embrüoblast, rakumembraan) Tekivad 3 lootekesta:

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus, kääviniidistik moodustub, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, lõpptulemusena tuleb ühest diploidsest rakust neli haploidset geneetiliselt erinevat rakku. 14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun