Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peruu uudised (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oli valget verd ja pika punase habemega Kas viikingid?
  • Millised jõud töötavad selle vastu?
Vasakule Paremale
Peruu uudised #1 Peruu uudised #2 Peruu uudised #3 Peruu uudised #4 Peruu uudised #5 Peruu uudised #6 Peruu uudised #7 Peruu uudised #8 Peruu uudised #9 Peruu uudised #10 Peruu uudised #11 Peruu uudised #12 Peruu uudised #13 Peruu uudised #14 Peruu uudised #15 Peruu uudised #16 Peruu uudised #17 Peruu uudised #18 Peruu uudised #19 Peruu uudised #20 Peruu uudised #21 Peruu uudised #22 Peruu uudised #23 Peruu uudised #24 Peruu uudised #25 Peruu uudised #26 Peruu uudised #27 Peruu uudised #28 Peruu uudised #29 Peruu uudised #30 Peruu uudised #31 Peruu uudised #32 Peruu uudised #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heino Pärn Õppematerjali autor
Peruu, Lima, uudised, referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Peruu uurimustöö

........................................................................................................ ...............7 Kasutatud materjalid................................................................................................... ......8 Ülevaade Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel. Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost

Geograafia
thumbnail
6
doc

Kultuurilooline tõlge Peruu

valitsusaja jooksul õnnestus tal Cuzco mõjusid piirnevates lõunaregioonides tugevdada. Vanas eas taandus ta oma maakohta Yucay's ja Xaquixahuana's ning jättis oma võimu all oleva ala on pojale ning pärijale Urco-Inkale, nõrgameelsele elunautlejale, kes jättis hooletusse oma kuninglikud kohustused ning kes tõrjuti välja oma noorema venna Pachacutic'u, Inkade ajaloos kuulsa tegelase, poolt. Vere Tasandik Pachacutic'u võimu algus oli tunnistajaks ühele kõige verisemale lahingule Peruu ajaloos. Hastu-huaraca, Antahuayllas'te pealik Chanca riigis, tungis Inkade territooriumile ning asus laagrisse Carmenca mägedes, mis vaatavad üle Cuzco. Pachacutic pidas temaga läbirääkimisi, kuid need ei andnud tulemust, sest võimsal sissetungijal oli kindel eesmärk: muuta Inkade dünastia põrmuks. Üsna ruttu mindi lahingusse. Esimese päeva võitlus oli mitteotsustav, kuid sellele järgnenud päeval sai Pachacutic suure võidu: suurem osa

Referaat
thumbnail
5
doc

Peruu rahvastik

istandusi. Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvastiku tihedus on 22,9 inimest/km2. Peale Peruu on veel sarnane rahvastiku tihedus Tsiilis, Ekvatoriaal Gineas ja Rootsis. Rahvaarvu kasvutempo oli aastatel 1980-2000 ühtlaselt kiire, kuid aastast 2000 see aeglustus ning kasvutempo langeb kuni 2015 aastani. Ka pikemad prognoosid (aastani 2030 ja edasi) näitavad rahvaarvu kasvu

Geograafia
thumbnail
14
doc

Argentiina

Tucumán (1565), Córdoba, Santa Fé (1775) ja Salta (1585). Juan de Garay rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse 1580, kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti. 1613 asutati Córdoba ülikool. Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat Ladina-Ameerikat kahe asekuningriigi kaudu. Need olid Uus-Hispaania asekuningriik, mis hõlmas USA alasid, Kesk-Ameerika ja Lääne-India, ning Peruu asekuningriik, mis hõlmas Lõuna-Ameerika, välja arvatud Portugali mõjusfäär. Peruu asekuningriigist eraldusid 1717 Uus-Grenada asekuningriik Lõuna-Ameerika põhjaosas ja 1776 Río de la Plata asekuningriik Lõuna-Ameerika lõunaosas. Río de la Plata asekuningriigi eraldumise tingis piirkonna kasvav majanduslik osatähtsus ning vajadus sõjaliseks kaitseks Portugalile kuuluva Brasiilia vastu. Asekuningriik hõlmas

Geograafia
thumbnail
44
docx

Peruu Vabariik

Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus............................................................

Geograafia
thumbnail
17
pptx

Argentiina

Hispaania vallutus Juan de Garay rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse 1580, kuigi algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti. 1613 asutati Córdoba ülikool. Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat LadinaAmeerikat kahe asekuningriigi kaudu. Need olid UusHispaania asekuningriik, mis hõlmas USA alasid, KeskAmeerika ja LääneIndia, ning Peruu asekuningriik, mis hõlmas LõunaAmeerika, välja arvatud Portugali mõjusfäär. Va b a d u s v õ i t l u s j a i s e s e i s v u m i n e Majanduse pideva tõusuga kasvas kreoolidest suurmaaomanike ja kaupmeeste vastupanu koloniaalreziimile. Tekkis kolonialismivastaneopositsioon Pärast HispaaniaPrantsuse sõjalaevastiku purustamist Trafalgari lahingus 1805 püüdsid britid 1806 hõivata La Plata lahte, ent kreoolidest ja

Geograafia
thumbnail
2
docx

Peruu

Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitsejaPachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid. Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Peruu lipp on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on riigivapp. Peruu-Tsiili süvik ehk Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas.Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia"

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed

haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk- järgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. Põllumajandus oli Kolumbuse-eelsel ajal hästi arenenud. Põhiliselt kasvatati kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse. Ma isiklikult ei kujutaks ette toidulauda ilma kartuliteta, on ju see eestlaste põhitoit

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun