FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega
esmaspäevani
21.11.2008 21:49
Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu
lepitamiseks aega kuni esmaspäevani.
Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel
ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine,
vahendab sport.err.ee.
«
Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku
jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas
Sepp Blatter
pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et
Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama
kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa,
ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA
president .
Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu
01.11.2008 00:00
Tosina aasta eest Lõuna-
Ameerikast Eestisse kolinud María
Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin
ootavad ees jääkarud,
aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud.
Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha
üks
neiu , kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm.
«Siin oli küll suvi, aga ometi jahedam kui
Limas talvel,» mäletab esimest
kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María
Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud
põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks.
Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli
geenitehnoloogia instituudi teadur . Koos Erkki Truve ja
Merike Meieriga kuulus ta
teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja
taimede kaitsemehhanismide
uurimine » esitati talvel Eesti riikliku
teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind
seekord saamata.
Kevadel kaitses Sarmiento
doktorikraadi , teema «RNA
vaigistamise supressorid taimedes».
Suure tulevikuga teadusala
Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel,
milles igal hieroglüüfil oma tähendus.
Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest,
plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused
kromosoomid ,
geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist
mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem.
Geenitehnoloogia instituudi
laborid on täis klaasanumaid ja
seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst
RNAd , kuskil kloonitakse
taimerakke.
«Siiani oleme siin TTÜ geenitehnoloogia õppetooli laboris
tegelenud taimedega, aga paar kuud tagasi alustasime
uuringuid ka
inimrakkudega,» sõnab Sarmiento.
Ta püüab juhmile ajakirjanikule energiliselt seletada, mida
tähendab RNA vaigistamine; teeb seda ladusas, peaaegu aktsendivabas
eesti keeles, kasutades ohtralt võõrsõnu,
milleta ju teaduses
hakkama ei saagi. Kui ajakirjanik ikka ei taipa, toob
lihtsama näite.
«Teil on üks raamat, mille lindistate kassetile ja
sellelt tuleb hiljem hääl. DNA on raamat, kus on kirjas raku geneetiline
kood. RNA on
kassett . Ja siis tuleb hääl –
valgud . Kui vaigistame
kassetti, häält ei ole, siis see ei mõju raamatule, vaid
kassetile. Häält ei tule, valke ei teki,» selgitab ta.
Valke on aga tarvis toota siis, kui organism neid vajab. Kui
inimene on haige, on vaja üht konkreetset valku, kui terveneb,
siis jälle teist.
«Vaigistamine on
mehhanism , mis aitab õigel
hetkel õiges kohas luua nii palju valke kui vaja,» seletab
Sarmiento.
«See võib olla seotud organismi mis tahes seisundiga,
näiteks stressiga, kas või naha värvuse muutusega päevitamise
tulemusel või ka hoopis lihtsalt vananemisega.»
Sarmiento sõnul on geenitehnoloogial väga avarad
arenguvõimalused. Mis meile kord taimede peal selgeks saab, sellest
võib juba lähitulevikus olla suur abi ka inimeste haiguste
ennetamisel ja ravimisel.
Nägi esimest korda
lumesadu «Ma ei
teadnud Eestist mitte midagi. Ainult seda, et see asub
Ida-Euroopas, päris põhjas. Ei arvanud, et siin jääkarud ringi
liiguvad, aga hirm oli ikka. Ma polnud elus kunagi näinud, kuidas
lumi sajab. Jah,
Peruus võib mäetippudel lund näha, aga kuidas
sajab ja mis on
tuisk , seda polnud ma kogenud,» meenutab ta
särasilmi.
Toona ei osanud ta üldse eesti keelt. Stockholmi kaudu
Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli
õpetanud mõne lihtsama sõna – «tere» ja «tänan».
«Veel laeval
uurisin , kuidas üks või teine väljend eesti
keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt
õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll
nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento.
Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni
Opus Dei
kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam
kui 85 000 inimest.
«Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis
õppides oli mul kogu aeg soov sõita
kuhugi kaugele ja aidata
kirikut, kus vaja. Sain kutse tulla Eestisse. Meid oli kuus tüdrukut
– Peruust, Tšiilist, Paraguayst, Brasiiliast, Prantsusmaalt,
Hispaaniast. Üks läks tagasi, teised on leidnud endale töö,
kõigil läheb hästi,» jutustab Sarmiento.
Tema sõnul on Opus Dei liikmete missioon teha hästi oma
ametialast tööd ja saada seeläbi heaks kristlaseks.
«Oleme
asutanud kultuurikeskuse, kus
pakume tegevust nii
lastele kui täiskasvanutele. Korraldame igasuguseid loenguid,
õhtuid, ringide tööd. Me ei räägi seal ainult usust, vaid
laiemalt inimlikest väärtustest,» selgitab Sarmiento.
Peruulanna räägib eesti keelt
«Meie esimene mure oli leida hea eesti keele
kursus . Tollal
tundus natuke kahtlane, et keegi tuleb välismaalt ja tahab kohe
eesti keele selgeks õppida. Minuga tehti väga pikk intervjuu,
sest taheti aru saada, miks ma keeleõpinguist nii huvitatud olen,»
muheleb Sarmiento, meenutades oma esimesi
samme Eestimaal.
Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve
Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa
kuuga eesti keele
suhu ja ka kätte õpetas.
Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise
erakõrgkoolis inglise keele tunde andma.
Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina.
Tollane loodusmuuseumi
direktor Peeter Ernits pakkus talle
muuseumis tööd.
«Kui ütlesin, et mind
huvitab just
molekulaarbioloogia ,
andis ta mulle Merike Kelve numbri. Helistasin Merikesele, ütlesin,
et olen
bioloog Peruust ja
otsin tööd. Merike imestas –
peruulanna ja räägib eesti keelt! Ja käskis kohe kohale tulla.
Sõitsin taksoga sinna ja olingi tööle võetud, mind suunati Erkki
Truve juurde,» meenutab Sarmiento.
Kelve oli tollase keemilise ja bioloogilise füüsika
instituudi (KBFI) labori juhataja. Praegu töötab ta samuti
geenitehnoloogia instituudis ja tunneb rõõmu, et Sarmiento on kõigi
silme all tubliks kasvanud.
«Ta on küllalt andekas ja väga sihikindel. Suurepärane
kolleeg, kes sobib
teistega töötama, väga kohusetundlik ja täpne,»
pole Kelve kiidusõnadega põrmugi kitsi.
Sarmiento
tunnistab , et ega kursusekeelest igapäevaseks
asjaajamiseks ega tööks
piisanud .
«Kui tulin tööle, küsisid
kolleegid : kas räägime, sinuga
inglise või eesti keeles. Ütlesin: eesti keeles, kui olete minuga
kannatlikud. Käisin kogu aeg vihikuga ringi ja
kirjutasin sinna iga
uue sõna või väljendi.
Kui oli mingi seminar, võtsin kaasa sõnaraamatu,» kirjeldab ta
keeleõpinguid.
Nagu paljud välismaalased, märgib ka
Sarmiento, et võrreldes teiste keeltega, mida ta oskab –
hispaania , inglise, saksa, prantsuse –, on eesti keel kõige
raskem.
«Aga mitte võimatu. Tähtis on see, et kui sul on kindel
eesmärk, siis sa püüad ja saad.»
Pole otsust kahetsenud
Nüüd juhendab Sarmiento tudengeid nende
bakalaureuse - või
magistritöös, on pidanud ka loenguid ja kavatseb kandideerida
dotsendiametisse.
«Ma pole kunagi oma otsust kahetsenud. Muidugi
pean tunnistama, et igatsen Peruu järele. Kahjuks pole selle aja
jooksul kordagi sinna saanud. Tahaksin tagasi minna ja vaadata,
kuidas seal on asjad arenenud.
Kohtuda vanaema, onu ja vanade sõpradega. Aga ma ei läheks sinna
elama, tahan siia jääda,» kinnitab Sarmiento.
Tema vanemad ja kaks venda elavad Austraalias Sydneys, kuhu
neid sundisid kolima verised sündmused kodumaal. «Olen neil külas
käinud, neil läheb hästi. Vanemad on ka siin käinud, nad on minu
valikuga rahul,» märgib Sarmiento.
Ta on valmis Peruu passist
loobuma ja Eesti kodakondsuse
saama.
Taotlus on sees, märtsis ehk saab juba uue
passi .
«See on
minu jaoks väga tähtis, sest olen oma elu
Eestiga sidunud, jään
siia elama, südames aga olen ikka peruulane,» lausub ta.
Elulugu
María Cecilia Sarmiento Guérin
• Sündinud 23.09.1969
Peruus
•
Haridus : 1989–1996 Lima La Molina Rahvuslik
Põllumajandusülikool, loodusteaduskond,
bioloogia (BSc ja MSc), cum
laude 1998–2007 TTÜ doktorant,
matemaatika -loodusteaduskond,
geenitehnoloogia õppetool
2008 loodusteaduste
doktori kraad (PhD)
•Töö: 2008–… Vähiuuringute
Tehnoloogia Arenduskeskus (
vanemteadur )
2004–… TTÜ, geenitehnoloogia
instituut (insener, teadur)
1997–2004 KBFI (vaneminsener,
teadur)
1996–1997 Sotsiaalteaduste Erakõrgkool
Veritas (inglise keele õpetaja)
1995–1996 OEA (Organization for the
American States)
biotehnoloogia projekt, Lima (insener)
•
Keeled: hispaania, inglise, saksa, eesti, prantsuse
Tunnustused :
2007 Tiina Mõisa doktoriõppe
stipendium , Tallinn
1995 aasta
parima bakalaureuse auhind, La Molina Ülikool, Lima
•
Hobid :
lugemine, jalgrattasõit
Ilves võttis vastu Peruu saadiku volikirja
30.10.2008 17:49
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kadriorus Peruu
suursaadikuga Eestis, Félix C. Calderóniga, kes esitas oma
volikirja.
President Ilves ja suursaadik Calderón toonitasid Eesti ja Peruu
häid suhteid ning arutasid võimalusi tihedamaks kultuurialaseks
koostööks, vahendas presidendi kantselei
pressiesindaja .
Mõlemat riiki iseloomustab ka kiiresti arenev majandus, seega
märgiti kohtumisel mõlemapoolset huvi seni tagasihoidlike
majandussuhete edendamiseks.
Eesti ja Peruu on suhelnud juba aastast 1922, kui Eesti astus
Rahvasteliitu, mille asutajaliige oli Peruu juba aastast 1919.
Samuti oli Peruu Eesti Vabariigi iseseisvuse kiiremate
taastunnustajate hulgas.
Suursaadik Calderón resideerib
Helsingis .
Reuters: Peruus leiti kahe 3000 aasta vanuse
templi varemed
21.10.2008 23:30
Peruu arheoloogid
leidsid riigi põhjaosast kahe umbes 3000 aasta
vanuse templi varemed.
Leitud ehitiste seas on lai ja suurejooneline trepp ning muistse
ämblikjumala kõrgreljeefne
seinamaal , vahendas Reutersi videolõik.
Arheoloogide arvates rajasid kompleksi, mille osa kultushooned
moodustasid, Ameerikas Kolumbuse-eelsel ajastul elanud Cupisnique'i
kultuuri esindajad.
Leid tuleb ajal, mil Peruu valitsus kaalub, kas jätkata kalliks
minevate väljakaevamiste finantseerimist.
Paduvihmad jätsid Machu Picchul lõksu sadu
turiste
23.09.2008 09:25
Peruus Machu
Picchu piirkonnas jäi paduvihmade tõttu lõksu
vähemalt 200 turisti.
Urubamba oru
naabruses asuvas mägises piirkonnas katkes
paduvihmade tõttu rongiühendus, vahendas AFP.
Liiklemine Machu Picchu ja oru vahel seiskus, kuna tekkis suur
maalihke oht.
Rongid , mis olid juba teel orgu, pandi võimalikku
õnnetust ennetades seisma.
Peruu ametivõimude teatel osaleb abitöödel umbes 600
vabatahtlikku.
Machu Picchu on turistide hulgas ülipopulaarne
ja seda tuntakse
inkade nn kadunud linnana. Piirkond kuulub UNESCO
maailmapärandi nimekirja.
Peruus leiti muistne indiaanihaud
06.07.2008 14:44
Peruu arheoloogid tõid riigi põhjaosas päevavalgele rohkem kui
poolteise tuhande aasta vanuse matmispaiga, mis võib anda uut
väärtuslikku informatsiooni
iidse mochicade kultuuri kohta.
Limast sadade kilomeetrite kaugusel asuvas Ucupe asula juures
avastatud Huaca del Pueblo hauas olid võrdlemisi hästi säilinud
inimluud, samuti
ehted ja
keraamika , vahendas BBC
News. Ekspertide sõnul
viitab see omaaegsele kõrgklassile.
Puidust sarkofaagi asetatud lahkunul oli ka
surimask ning säilmete
kõrvalt leiti vasest kroone, kõrvarõngaid ja muid huvitavaid
esemeid. Vahetust lähedusest leiti veel ühe noore mehe ning mitme
looma säilmed.
Moche
indiaanlaste
tsivilisatsioon kestis
ammu enne inkade tõusu umbes
seitse sajandit, aastail 100 kuni 800 pärast Kristust ning see oli
tuntud kauni keraamika, arhitektuuri ja arenenud niisutussüsteemide
poolest.
Peruus võeti pantvangi 65 politseinikku
17.06.2008 12:04
Lõuna-Peruus
vasekaevandusfirma vastu toimuvad meeleavaldused muutusid
vägivaldseteks, protesteerijad võtsid pantvangi 65 politseinikku ja
kindrali.
Rahutustes, kus oletatavasti osaleb 20 000 inimest, on saanud
viga 80 inimest, vahendas AFP.
Uudisteagentuuri Andina teatel vabastasid meeleavaldajad kümmekond
vigastada saanud korravalvurit, kelle hulgas olid peamiselt
naispolitseinikud.
Protestiaktsioonid on kestnud umbes
nädala. Moquegua linna
vihased elanikud on blokeerinud ka olulise
maantee .
Meeleavaldajad nõuavad vasefirma töölistele
suuremat osa
firmale Souther
Copper kuuluva Peruu suurima kaevanduse
kasumist. Vase hind maailmaturul on praegu rekordkõrgel tasemel.
Ka riigi suuruselt kolmanda vasekaevanduse Cerro
Verde töölised streigivad ja seda teist nädalat järjest.
Ombudsmani
büroo esindaja Veronica Paredes rääkis, et politseinikud on
Moquega katedraalis ja nad ei saa sealt lahkuda.
Kindral Alberto Jordan, kes viib koos märulipolitseinikega
katedraalis, rääkis raadiojaamale RPP, et olukord linnas pole enam
ammu politsei kontrolli all.
Peruu tahab põlishõime välismaailma eest
kaitsta
04.06.2008 15:23
Peruu valitsus
otsustas astuda samme selle nimel, et kaitsta viimaseid vihmametsades
elavaid põlisrahvad, kes pole siiani
tsivilisatsiooniga kokku
puutunud.
Eelkõige kavatsetakse takistada Brasiilia piiri ääres
elavate põlisrahvaste kokkupuuteid illegaalselt väärispuitu koguvate
parvetajatega, kirjutab BBC.
Otsust ajendas maikuus Brasiilia vihmametsas pildistatud tundmatu
hõim, mis võimude arvates oli sisse rännanud Peruust ning on
tõendiks sellest, et Brasiilia ja Peruu piiri ääres võib elada
kümneid välismaailmast isoleeritud hõime.
Peruu Madre de Diosi osariigi võimud tahavad edaspidi takistada
illegaalsete parvetajate kokkupuuteid hõimudega, sest sageli on just
vihmametsadest väärispuitu otsivad parvetajad esimesed välismaailma
asukad, kellega vihmametsade elanikud kokku puutuvad.
Põlishõimude kaitsega tegeleva organisatsiooni
Survival International hinnangul elab piirkonnas umbes 500 välismaailmast
eraldatud hõimuliiget. Survival Internationali direktori
Stephen Corry sõnul on Peruu valitsuse
algatus hea märk, kuid valitsus peab
ruttu tegutsema ja kindlustama selle, et tulevikus ükski
sissetungija põlishõimude elualadele ei sattuks.
Lisaks vägivaldsetele kokkupõrgetele sissetungijatega võivad
vihmametsade elanikele saatuslikuks saada ka tsivilisatsioonis
elavatel inimestel suuremate probleemideta kulgevad haigused nagu
gripp või külmetus, kuna nende organism ei tooda vastavaid
antikehi.
Peruus paljastati kunagise veresauna ohvrite massihaud
30.05.2008 16:42
Peruu
kriminalistid tõid riigi lõunaosa Andides päevavalgele massihaua,
kuhu on
maetud üle-eelmise aastakümne alguses puhkenud verise
kodusõja kümned ohvrid, kes
langesid armee pettuse võrku.
Kohalike elanike sõnul võib
alale olla maetud umbes 300 inimest,
kes mõrvati üle-eelmisel aastakümne alguses vasakpoolsete sisside
ja armee vahel puhkenud kodusõja ühes suuremas veresaunas, vahendas
Reuters.
Putise küla lähedalt leitud massihauast on praegu välja
kaevatud vähemalt 60 mehe, naise ja lapse jäänused. Ühe kohaliku
ametniku sõnul meelitasid sõdurid omal ajal sinna külaelanikud,
kes pandi
iseendale hauda kaevama,
ehkki neile kinnitati, et seal
hakatakse rajama forellitiiki.
Peruu kodusõjas võitlesid ühel pool sõjavägi, politsei ja
talupoegade paramilitaarsed rühmitused ning teisel pool maoistliku
Sendero Luminoso ja revolutsioonilise Tupac
Amaru liikumise
sissid .
Kaheksa aasta eest lõppenud relvakonflikt nõudis kahe aastakümne
jooksul kokku umbes 70 000 inimese elu ning tapatalgutes olid
süüdi mõlemad vaenupooled. Mineviku vägivallategude pärast on
praegu võimude uurimise all ka mitusada kunagist sõdurit.
Punased äärmuslased sundisid külaelanikke oma ridadesse astuma
sageli relvaähvardusel, samas kui kardetud armee vastas sellele
kõigi mässuliste toetamises kahtlustatavate mahalaskmisega.
Peruus tabati suurt kogust kokaiini smugeldada
üritanud Eesti kodanik
23.05.2008 11:41
Eile peeti Peruu pealinnas Limas kinni
Hispaaniasse teel olnud Eesti kodanik, kes üritas üle piiri viia
4,7 kilogrammi kokaiini.
Eesti kodanik tabati eile Limas
Jorge Chavezi nimelises
lennujaamas ning tema juurest avastati kokku 4,7 kilogrammi kokaiini,
kirjutas EFE.
Esialgsetel andmetel plaanis tabatud narkokuller suurt kogust
kokaiini toimetada Hispaaniasse Malaga linna. Selle eest oli talle
lubatud tasuna 4000 dollarit ehk ligi 40 000 krooni.
33-aastase mehe juurest leiti neli kohalikku maiustust nimega
King Kong , mille sisse oli peidetud kokku 3,5 kilogrammi narkootikume.
Lisaks
kandis Eesti kodanik kõhus 120 kapslit, milles oli kokku
1,2 kilogrammi kokaiini.
Maiustustesse peidetud narkootikumid
avastasid lennujaama turvatöötajad pagasi läbi valgustamise käigus.
Hiljem
tunnistas narkokuller üles ka alla neelatud narkokapslid.
Mehe kinnitusel võttis ta pakkumise narkootikumid üle piiri viia
vastu seetõttu, et vajas hädasti raha.
12 Ladina-Ameerika riiki asutasid ELiga sarnase
ühenduse
26.05.2008 13:32
Brasiilia
pealinnas reedel toimunud Ladina-Ameerika riikide juhtide
tippkohtumisel otsustati viia lõpuni
viimased neli aastat idanenud
plaan Euroopa Liiduga analoogilise poliitilise ühenduse loomise
kohta, millel hakkab alguses olema 12 liiget.
UNASURi nimelise ühenduse asutajaliikmeteks said Venezuela,
Colombia , Argentina,
Boliivia , Brasiilia, Tšiili, Guyana, Paraguay,
Peruu, Surinam ja Uruguay, kokku elab neis riikides 380 miljonit
inimest, teatas Venezuelan
Analysis .
Kaalumisel oli ka sõjalise ühenduse loomine, kuid kuna piirkonna
suurimaks USA liitlaseks peetav Colombia ei tahtnud selles
täieõigusliku liikmena kaasa lüüa, siis otsustati nimetatud
organi kavandamisega seonduv tulevikku edasi lükata.
Colombia president Alvaro Uribe avaldas samas ka lootust, et
UNASUR ei kavatse viimasel
neljal kümnendil Colombia võimudega
võidelnud sissiliikumist FARC tunnustada.
Ühendust hakkab
ajutiselt juhtima Tšiili president Michelle
Bachelet, kelle sõnul on UNASURi peamine eesmärk majandusliku ja
sotsiaalse arengu edendamine piirkonnas.
Liituma
Kõik kommentaarid