Peruu uudised (0)

FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani

21.11.2008 21:49
Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani.
Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee.
« Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president .

Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu

01.11.2008 00:00
Tosina aasta eest Lõuna- Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud.
Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha üks neiu , kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm.
«Siin oli  küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks.
Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur . Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine » esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata.
Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi , teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes».
Suure tulevikuga teadusala
Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus.
Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest, plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused kromosoomid , geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem.
Geenitehnoloogia instituudi laborid on täis klaasanumaid ja seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst RNAd , kuskil kloonitakse taimerakke.
«Siiani oleme siin TTÜ geenitehnoloogia õppetooli laboris tegelenud taimedega, aga paar kuud tagasi alustasime uuringuid ka inimrakkudega,» sõnab Sarmiento.
Ta püüab juhmile ajakirjanikule energiliselt seletada, mida tähendab RNA vaigistamine; teeb seda ladusas, peaaegu aktsendivabas eesti keeles, kasutades ohtralt võõrsõnu, milleta ju teaduses hakkama ei saagi. Kui ajakirjanik ikka ei taipa, toob lihtsama näite.
«Teil on üks raamat, mille lindistate kassetile ja sellelt tuleb hiljem hääl. DNA on raamat, kus on kirjas raku geneetiline kood. RNA on kassett . Ja siis tuleb hääl – valgud . Kui vaigistame kassetti, häält ei ole, siis see ei mõju raamatule, vaid kassetile. Häält ei tule, valke ei teki,» selgitab ta.
Valke on aga tarvis toota siis, kui organism neid vajab. Kui inimene on haige, on vaja üht  konkreetset valku, kui terveneb, siis jälle teist.
«Vaigistamine on mehhanism , mis aitab õigel hetkel õiges kohas luua nii palju valke kui vaja,» seletab Sarmiento.
«See võib olla seotud organismi mis tahes seisundiga, näiteks stressiga, kas või naha värvuse muutusega päevitamise tulemusel või ka hoopis lihtsalt vananemisega.»
Sarmiento sõnul on geenitehnoloogial väga avarad arenguvõimalused. Mis meile kord taimede peal selgeks saab, sellest võib juba lähitulevikus olla suur abi ka inimeste haiguste ennetamisel ja ravimisel.
Nägi esimest korda lumesadu
«Ma ei teadnud Eestist mitte midagi. Ainult seda, et see asub Ida-Euroopas, päris põhjas. Ei arvanud, et siin jääkarud ringi liiguvad, aga hirm oli ikka. Ma polnud elus kunagi näinud, kuidas lumi sajab. Jah, Peruus võib mäetippudel lund näha, aga kuidas sajab ja mis on tuisk , seda polnud ma kogenud,» meenutab ta särasilmi.
Toona ei osanud ta üldse eesti keelt. Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna – «tere» ja «tänan».
«Veel laeval uurisin , kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento.
Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni Opus Dei kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam kui 85 000 inimest.
«Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis õppides oli mul kogu aeg soov sõita kuhugi kaugele ja aidata kirikut, kus vaja. Sain kutse tulla Eestisse. Meid oli kuus tüdrukut – Peruust, Tšiilist, Paraguayst, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Üks läks tagasi, teised on leidnud endale töö, kõigil läheb hästi,» jutustab Sarmiento.
Tema sõnul on Opus Dei liikmete missioon teha hästi oma ametialast tööd ja saada seeläbi heaks kristlaseks.
«Oleme asutanud kultuurikeskuse, kus pakume tegevust nii lastele kui täiskasvanutele. Korraldame igasuguseid loenguid, õhtuid, ringide tööd. Me ei räägi seal ainult usust, vaid laiemalt inimlikest väärtustest,» selgitab Sarmiento.
Peruulanna räägib eesti keelt
«Meie esimene mure oli leida hea eesti keele kursus . Tollal tundus natuke kahtlane, et keegi tuleb välismaalt ja tahab kohe eesti keele selgeks õppida. Minuga tehti väga pikk intervjuu,  sest taheti aru saada, miks ma keeleõpinguist nii huvitatud olen,» muheleb Sarmiento, meenutades oma esimesi samme Eestimaal.  
Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa kuuga eesti keele suhu ja ka kätte õpetas.
Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise erakõrgkoolis inglise keele tunde andma.
Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina. Tollane loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits pakkus talle muuseumis tööd.
«Kui ütlesin, et mind huvitab just molekulaarbioloogia , andis ta mulle Merike Kelve numbri. Helistasin Merikesele, ütlesin, et olen bioloog Peruust ja otsin tööd. Merike imestas – peruulanna ja räägib eesti keelt! Ja käskis kohe kohale tulla. Sõitsin taksoga sinna ja olingi tööle võetud, mind suunati Erkki Truve juurde,» meenutab Sarmiento.
Kelve oli tollase keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) labori juhataja. Praegu töötab ta samuti geenitehnoloogia instituudis ja tunneb rõõmu, et Sarmiento on kõigi silme all tubliks kasvanud.
«Ta on küllalt andekas ja väga sihikindel. Suurepärane kolleeg, kes sobib teistega töötama, väga kohusetundlik ja täpne,» pole Kelve kiidusõnadega põrmugi kitsi.
Sarmiento tunnistab , et ega kursusekeelest igapäevaseks asjaajamiseks ega tööks piisanud .
«Kui tulin tööle, küsisid kolleegid : kas räägime, sinuga inglise või eesti keeles. Ütlesin: eesti keeles, kui olete minuga kannatlikud. Käisin kogu aeg vihikuga ringi ja kirjutasin sinna iga uue sõna või väljendi.
Kui oli mingi seminar, võtsin kaasa sõnaraamatu,» kirjeldab ta keeleõpinguid.
Nagu paljud välismaalased, märgib ka Sarmiento,  et võrreldes teiste keeltega, mida ta oskab – hispaania , inglise, saksa, prantsuse –, on eesti keel kõige raskem.
«Aga mitte võimatu. Tähtis on see, et kui sul on kindel eesmärk, siis sa püüad ja saad.»
Pole otsust kahetsenud
Nüüd juhendab Sarmiento tudengeid nende bakalaureuse - või magistritöös, on pidanud ka loenguid ja kavatseb kandideerida dotsendiametisse.
«Ma pole kunagi oma otsust kahetsenud. Muidugi pean tunnistama, et igatsen Peruu järele. Kahjuks pole selle aja jooksul kordagi sinna saanud. Tahaksin tagasi minna ja vaadata, kuidas seal on asjad arenenud.
Kohtuda vanaema, onu ja vanade sõpradega. Aga ma ei läheks sinna elama, tahan siia jääda,» kinnitab Sarmiento.
Tema vanemad ja kaks venda elavad Austraalias Sydneys, kuhu neid sundisid kolima verised sündmused kodumaal. «Olen neil külas käinud, neil läheb hästi. Vanemad on ka siin käinud, nad on minu valikuga rahul,» märgib Sarmiento.
Ta on valmis Peruu passist loobuma ja Eesti kodakondsuse saama. Taotlus on sees, märtsis ehk saab juba uue passi .
«See on minu jaoks väga tähtis, sest olen oma elu Eestiga sidunud, jään siia elama, südames aga olen ikka peruulane,» lausub ta.
 
Elulugu
María Cecilia Sarmiento Guérin
• Sündinud 23.09.1969 Peruus
• Haridus : 1989–1996 Lima La Molina Rahvuslik Põllumajandusülikool, loodusteaduskond, bioloogia (BSc ja MSc), cum laude
1998–2007 TTÜ doktorant, matemaatika -loodusteaduskond, geenitehnoloogia õppetool
2008 loodusteaduste doktori kraad (PhD)
•Töö: 2008–… Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus ( vanemteadur )
2004–… TTÜ, geenitehnoloogia instituut (insener, teadur)
1997–2004 KBFI (vaneminsener, teadur)
1996–1997 Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritas (inglise keele õpetaja)
1995–1996 OEA (Organization for the American States) biotehnoloogia projekt, Lima (insener)
• Keeled: hispaania, inglise, saksa, eesti, prantsuse
Tunnustused : 2007 Tiina Mõisa doktoriõppe stipendium , Tallinn
1995 aasta parima bakalaureuse auhind, La Molina Ülikool, Lima
• Hobid : lugemine, jalgrattasõit

Ilves võttis vastu Peruu saadiku volikirja

30.10.2008 17:49
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kadriorus Peruu suursaadikuga Eestis, Félix C. Calderóniga, kes esitas oma volikirja.
President Ilves ja suursaadik Calderón toonitasid Eesti ja Peruu häid suhteid ning arutasid võimalusi tihedamaks kultuurialaseks koostööks, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja .
Mõlemat riiki iseloomustab ka kiiresti arenev majandus, seega märgiti kohtumisel mõlemapoolset huvi seni tagasihoidlike majandussuhete edendamiseks.
Eesti ja Peruu on suhelnud juba aastast 1922, kui Eesti astus Rahvasteliitu, mille asutajaliige oli Peruu juba aastast 1919.
Samuti oli Peruu Eesti Vabariigi iseseisvuse kiiremate taastunnustajate hulgas.
Suursaadik Calderón resideerib Helsingis . 

Reuters: Peruus leiti kahe 3000 aasta vanuse templi varemed

21.10.2008 23:30
Peruu arheoloogid leidsid riigi põhjaosast kahe umbes 3000 aasta vanuse templi varemed.
 
Leitud ehitiste seas on lai ja suurejooneline trepp ning muistse ämblikjumala kõrgreljeefne seinamaal , vahendas Reutersi videolõik.
Arheoloogide arvates rajasid kompleksi, mille osa kultushooned moodustasid, Ameerikas Kolumbuse-eelsel ajastul elanud Cupisnique'i kultuuri esindajad.
Leid tuleb ajal, mil Peruu valitsus kaalub, kas jätkata kalliks minevate väljakaevamiste finantseerimist.

Paduvihmad jätsid Machu Picchul lõksu sadu turiste

23.09.2008 09:25
Peruus Machu Picchu piirkonnas jäi paduvihmade tõttu lõksu vähemalt 200 turisti.
Urubamba oru naabruses asuvas mägises piirkonnas katkes paduvihmade tõttu rongiühendus, vahendas AFP.
Liiklemine Machu Picchu ja oru vahel seiskus, kuna tekkis suur maalihke oht. Rongid , mis olid juba teel orgu, pandi võimalikku õnnetust ennetades seisma. 
Peruu ametivõimude teatel osaleb abitöödel umbes 600 vabatahtlikku.
Machu Picchu on turistide hulgas ülipopulaarne ja seda tuntakse inkade nn kadunud linnana. Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Peruus leiti muistne indiaanihaud

06.07.2008 14:44
Peruu arheoloogid tõid riigi põhjaosas päevavalgele rohkem kui poolteise tuhande aasta vanuse matmispaiga, mis võib anda uut väärtuslikku informatsiooni iidse mochicade kultuuri kohta.
Limast sadade kilomeetrite kaugusel asuvas Ucupe asula juures avastatud Huaca del Pueblo hauas olid võrdlemisi hästi säilinud inimluud, samuti ehted ja keraamika , vahendas BBC News. Ekspertide sõnul viitab see omaaegsele kõrgklassile.
Puidust sarkofaagi asetatud lahkunul oli ka surimask ning säilmete kõrvalt leiti vasest kroone, kõrvarõngaid ja muid huvitavaid esemeid. Vahetust lähedusest leiti veel ühe noore mehe ning mitme looma säilmed.
Moche indiaanlaste tsivilisatsioon kestis ammu enne inkade tõusu umbes seitse sajandit, aastail 100 kuni 800 pärast Kristust ning see oli tuntud kauni keraamika, arhitektuuri ja arenenud niisutussüsteemide poolest.

Peruus võeti pantvangi 65 politseinikku

17.06.2008 12:04
Lõuna-Peruus vasekaevandusfirma vastu toimuvad meeleavaldused muutusid vägivaldseteks, protesteerijad võtsid pantvangi 65 politseinikku ja kindrali.
Rahutustes, kus oletatavasti osaleb 20 000 inimest, on saanud viga 80 inimest, vahendas AFP.
Uudisteagentuuri Andina teatel vabastasid meeleavaldajad kümmekond vigastada saanud korravalvurit, kelle hulgas olid peamiselt naispolitseinikud.
Protestiaktsioonid on kestnud umbes nädala. Moquegua linna vihased elanikud on blokeerinud ka olulise maantee .
Meeleavaldajad nõuavad vasefirma töölistele suuremat osa firmale Souther Copper kuuluva Peruu suurima kaevanduse kasumist. Vase hind maailmaturul on praegu rekordkõrgel tasemel.
Ka riigi suuruselt kolmanda vasekaevanduse Cerro Verde töölised streigivad ja seda teist nädalat järjest.
Ombudsmani büroo esindaja Veronica Paredes rääkis, et politseinikud on Moquega katedraalis ja nad ei saa sealt lahkuda.
Kindral Alberto Jordan, kes viib koos märulipolitseinikega katedraalis, rääkis raadiojaamale RPP, et olukord linnas pole enam ammu politsei kontrolli all.

Peruu tahab põlishõime välismaailma eest kaitsta

04.06.2008 15:23
Peruu valitsus otsustas astuda samme selle nimel, et kaitsta viimaseid vihmametsades elavaid põlisrahvad, kes pole siiani tsivilisatsiooniga kokku puutunud.
Eelkõige kavatsetakse takistada Brasiilia piiri ääres elavate põlisrahvaste kokkupuuteid illegaalselt väärispuitu koguvate parvetajatega, kirjutab BBC.
Otsust ajendas maikuus Brasiilia vihmametsas pildistatud tundmatu hõim, mis võimude arvates oli sisse rännanud Peruust ning on tõendiks sellest, et Brasiilia ja Peruu piiri ääres võib elada kümneid välismaailmast isoleeritud hõime.
Peruu Madre de Diosi osariigi võimud tahavad edaspidi takistada illegaalsete parvetajate kokkupuuteid hõimudega, sest sageli on just vihmametsadest väärispuitu otsivad parvetajad esimesed välismaailma asukad, kellega vihmametsade elanikud kokku puutuvad.
Põlishõimude kaitsega tegeleva organisatsiooni Survival International hinnangul elab piirkonnas umbes 500 välismaailmast eraldatud hõimuliiget. Survival Internationali direktori Stephen Corry sõnul on Peruu valitsuse algatus hea märk, kuid valitsus peab ruttu tegutsema ja kindlustama selle, et tulevikus ükski sissetungija põlishõimude elualadele ei sattuks.
Lisaks vägivaldsetele kokkupõrgetele sissetungijatega võivad vihmametsade elanikele saatuslikuks saada ka tsivilisatsioonis elavatel inimestel suuremate probleemideta kulgevad haigused nagu gripp või külmetus, kuna nende organism ei tooda vastavaid antikehi.

Peruus paljastati kunagise veresauna ohvrite massihaud

30.05.2008 16:42
Peruu kriminalistid tõid riigi lõunaosa Andides päevavalgele massihaua, kuhu on maetud üle-eelmise aastakümne alguses puhkenud verise kodusõja kümned ohvrid, kes langesid armee pettuse võrku.
Kohalike elanike sõnul võib alale olla maetud umbes 300 inimest, kes mõrvati üle-eelmisel aastakümne alguses vasakpoolsete sisside ja armee vahel puhkenud kodusõja ühes suuremas veresaunas, vahendas Reuters.
Putise küla lähedalt leitud massihauast on praegu välja kaevatud vähemalt 60 mehe, naise ja lapse jäänused. Ühe kohaliku ametniku sõnul meelitasid sõdurid omal ajal sinna külaelanikud, kes pandi iseendale hauda kaevama, ehkki neile kinnitati, et seal hakatakse rajama forellitiiki.
Peruu kodusõjas võitlesid ühel pool sõjavägi, politsei ja talupoegade paramilitaarsed rühmitused ning teisel pool maoistliku Sendero Luminoso ja revolutsioonilise Tupac Amaru liikumise sissid .
Kaheksa aasta eest lõppenud relvakonflikt nõudis kahe aastakümne jooksul kokku umbes 70 000 inimese elu ning tapatalgutes olid süüdi mõlemad vaenupooled. Mineviku vägivallategude pärast on praegu võimude uurimise all ka mitusada kunagist sõdurit.
Punased äärmuslased sundisid külaelanikke oma ridadesse astuma sageli relvaähvardusel, samas kui kardetud armee vastas sellele kõigi mässuliste toetamises kahtlustatavate mahalaskmisega.

Peruus tabati suurt kogust kokaiini smugeldada üritanud Eesti kodanik

23.05.2008 11:41
Eile peeti Peruu pealinnas Limas kinni Hispaaniasse teel olnud Eesti kodanik, kes üritas üle piiri viia 4,7 kilogrammi kokaiini.
Eesti kodanik tabati eile Limas Jorge Chavezi nimelises lennujaamas ning tema juurest avastati kokku 4,7 kilogrammi kokaiini, kirjutas EFE.
Esialgsetel andmetel plaanis tabatud narkokuller suurt kogust kokaiini toimetada Hispaaniasse Malaga linna. Selle eest oli talle lubatud tasuna 4000 dollarit ehk ligi 40 000 krooni.
33-aastase mehe juurest leiti neli kohalikku maiustust nimega King Kong , mille sisse oli peidetud kokku 3,5 kilogrammi narkootikume.
Lisaks kandis Eesti kodanik kõhus 120 kapslit, milles oli kokku 1,2 kilogrammi kokaiini.
Maiustustesse peidetud narkootikumid avastasid lennujaama turvatöötajad pagasi läbi valgustamise käigus.
Hiljem tunnistas narkokuller üles ka alla neelatud narkokapslid. Mehe kinnitusel võttis ta pakkumise narkootikumid üle piiri viia vastu seetõttu, et vajas hädasti raha.

12 Ladina-Ameerika riiki asutasid ELiga sarnase ühenduse

26.05.2008 13:32
Brasiilia pealinnas reedel toimunud Ladina-Ameerika riikide juhtide tippkohtumisel otsustati viia lõpuni viimased neli aastat idanenud plaan Euroopa Liiduga analoogilise poliitilise ühenduse loomise kohta, millel hakkab alguses olema 12 liiget.
UNASURi nimelise ühenduse asutajaliikmeteks said Venezuela, Colombia , Argentina, Boliivia , Brasiilia, Tšiili, Guyana, Paraguay, Peruu, Surinam ja Uruguay, kokku elab neis riikides 380 miljonit inimest, teatas Venezuelan Analysis .
Kaalumisel oli ka sõjalise ühenduse loomine, kuid kuna piirkonna suurimaks USA liitlaseks peetav Colombia ei tahtnud selles täieõigusliku liikmena kaasa lüüa, siis otsustati nimetatud organi kavandamisega seonduv tulevikku edasi lükata.
Colombia president Alvaro Uribe avaldas samas ka lootust, et UNASUR ei kavatse viimasel neljal kümnendil Colombia võimudega võidelnud sissiliikumist FARC tunnustada.
Ühendust hakkab ajutiselt juhtima Tšiili president Michelle Bachelet, kelle sõnul on UNASURi peamine eesmärk majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine piirkonnas. Liituma on oodatud kõik Lõuna- ja Kesk-Ameerika riigid.
Üheskoos kavatsetakse võitlema hakata vaesuse vastu ja kirjaoskajate osakaalu tõstmise eest. Arendada soovitakse koostööd hariduse vallas ning välistatud pole ka ühtse kodakondsuse sisseviimine.

Peruu lennuõnnetuses hukkus viis Prantsuse turisti

10.04.2008 01:12
Peruus kukkus eile alla väikelennuk, milles viibinud viis Prantsuse turisti hukkusid.
Lennuk kukkus alla selle Lõuna-Ameerika riigi pealinnast Limast umbes 450 kilomeetri kaugusel lõunas, vahendas AFP.
Peruu kodanikust piloot sai õnnetuses vigastada ning ta toimetati Nazca haiglasse.
Peruu ekspresident jäi kohtuistungil tukkuma
26.03.2008 13:30
Peruus väidetavate inimõiguste rikkumiste pärast kohtus aru andev ekspresident Alberto Fujimori jäi oma protsessi ajal magama ja ärkas alles korduva kellahelistamise peale.
Kunagise vastuolulise riigipea unne suikumist märkas esimesena riigi määratud prokurör, kes juhtis sellele ka kohtuniku tähelepanu, vahendas Reuters.
Kohtunik helistas seepeale kella ning pidi sama veel teist kordagi tegema, enne kui süüdistatav taas silmad avas.
Fujimori tunnistas seejärel vaid, et ta on viimastel päevadel väsinud olnud ja tunneb jalgades valu. Arstiabist endine riigipea siiski keeldus.
Kohtuistungiga mindi seejärel edasi, kuid mõned minutid hiljem see katkestati, osaliselt just ekspresidendi seisundi pärast.
Fujimori võib süüdimõistmise korral minna koguni 30 aastaks vangi. Teda süüdistatakse loa andmises sõjaväe surmasalgale, mille liikmed tapsid eelmise aastakümne alguses veerandsada inimest, keda kahtlustati koostöös mässulistega.
Peruu endine riigipea eitab seda, et ta teadis surmasalga olemasolust ja andis korralduse räpaseks sõjaks vasakpoolsete mässuliste vastu. Laialt kajastatav protsess algas juba detsembris ning igal nädalal peab vana mees veetma kohtusaalis kolm päeva.

Reuters: Peruus konfiskeeriti 1,5 tonni kokaiini

11.03.2008 13:34
Peruu politsei teatel konfiskeeriti nädalavahetuse jooksul riigi pealinna Lima lennujaamas kokku 1,5 tonni kokaiini.
Sellel aastal on meelemürki kätte saadud juba rohkem kui viis tonni ehk kaks korda rohkem, kui samal ajal eelmisel aastal, vahendas Reutersi videolugu. «Tulemused on vägagi rahuldavad- 2006. aasta esimese kahe kuuga olime saanud 3 600 kilo, 2007 2 919 kilo ning tänavu 5 612 kilo kokaiini. Järgmised kaks päeva keskendume konfiskeeritud kokaiini põletamisele,» ütles Peruu siseminister Luis Alva .
Peruud peetakse Colombia järel maailma suuruselt teiseks kokaiinieksportijaks. ÜRO andmetel viidi 2006. aastal riigist välja umbes 280 tonni mõnuainet.

Peruu bussiõnnetus nõudis vähemalt 19 inimelu

05.03.2008 10:18
Peruu lõunaosas kukkus kuristikku liinibuss, õnnetuses sai surma vähemalt 19 ja viga 30 inimest.  
« Hukkunute arv kerkis paari viimase tunniga 12-lt kuni 19ni, kuna politsei tõi õnnetuspaigalt ära veel seitse surnukeha ,» rääkis raadiojaamale PRR Puquio haigla direktor Luis Huamani, vahendas AFP.
Vigastatutest viis on raskes seisundis ja võitlevad oma elu pärast, lisa ta. Haiglajuhi sõnul toimetatakse nad tõenäoliselt edasi Ayacucho linna haiglasse. Õnnetus juhtus kohaliku aja järgi eile, kui buss libises Puquio-Abaceny maanteelt välja ja kukkus kuristikku.

Reuters: Peruus avastati muistne riituspaik

29.02.2008 16:58
Peruu pealinnast põhja pool kaevasid arheoloogid välja iidse ringikujulise väljaku, mille on rajanud neil aladel tuhandete aastate eest elanud rahvad .
Süsinikuproovide põhjal arvutati välja, et tegemist on ühe vanima struktuuriga, mis uues maailmas päevavalgele toodud, vahendas Reuters. Peruu ja saksa arheoloogidest koosneva meeskonna avastus Andide jalamil võib pärineda koguni 5500 aasta tagusest ajast.
Sechin Bajo varemete juures asuva tsirkulaarväljaku läbimõõt on umbes 15 meetrit. Lähemal uurimisel selgus, et platsil on mitu kihti. Seega võidi seda korduvalt üle ehitada.
Arheoloogid kaevasid platsi ümbrusest välja ka teisi leide, muu hulgas graveeringu, mis kujutab arvatavasti iidset sõdalast.
Peruu selles osas leidub külluses arheoloogilisi tõendeid vanadest kultuuridest, mis tekkisid piirkonnas enne võimsat inkade impeeriumit. Andide lähedal asuv Sechin Bajo kompleks asub Casma linnas, 330 kilomeetri kaugusel Limast.
Teadlaste sõnul võib viimane leid tuua kaasa ka Peruu vanema ajaloo ümberkirjutamise. Igatahes jätkatakse äsja avastatud tseremoniaalväljaku juures kaevetöid, et tuua päevavalgele ka selle alumised kihid .

Reuters: Peruu ägab tulvavete all

08.02.2008 15:47
Peruus viimastel päevadel kestnud tugevad paduvihmad tõid kaasa üleujutused, mis viimastel andmetel on nõudnud juba paarikümne inimese elu.
Tõusva veetaseme eest evakueeriti kodudest sel nädalal rohkem kui 60 000 inimest, vahendas Reuters. Mitmel pool on aga abisaadetised jäänud seisma, kuna veokid ei pääse läbi tulvades lagunenud teedest ja sildadest. Võimud kavatsevad nüüd appi saata päästehelikopterid, et veelõksu jäänud inimestele toitu toimetada.
Peruu vihmaperiood võib meteoroloogide sõnul kesta veel mitu nädalat ning märtsiks ennustatakse isegi tugevamaid paduvihmasid.

Narvas tabati võltsitud viisaga reisivad peruulased

25.01.2008 06:55
Narva piirivalvurid pidasid kinni Peruu kodanikud, kes üritasid võltsitud viisaga Eesti kaudu Itaaliasse minna.
Narva raudteepiiripunktis peeti teisipäeval kinni 1983. aastal sündinud Carolina ja Carlos, kelle passis oli võltsimistunnustega mitmekordne Schengeni viisa, kirjutab SL Õhtuleht.
Mõlemad olid Peruu kodanikud ja tunnistasid piirivalvuritele, et ostsid selle kodumaal ühelt tundmatult inimeselt . Reuters:
Peruust leiti inkade iidne linn
17.01.2008 11:35
Peruu uurijate rühm usub, et on leidnud üles inkade iidse linna, mis legendi järgi oli kauges minevikus täis kulda ja väärisesemeid.
Paititi kadunud linna on otsinud sajad seiklejad ja teadlased, kuid seni tulutult, vahendab Reuters. Nüüd leidsid kohalikud teadlased Cuzco lähedalt varemed, mis võivad nende endi sõnul tähistada just seda eldoraadot. Legendides räägitakse Paititist kui inkade kadunud linnast, mida ehtisid kuldsed templid ja elamud ning Hispaania konkistadoorid raiskasid terveid varandusi, et seda küllusesalve üles leida.
Maapõuest nüüd ilmavalgele toodud kindluse varemed ei ole siiski kullast, ent selle müürid ja ehitised on tehtud peenelt nikerdatud kivist. Arheoloogide sõnul avastasid nad linnast ka tunneleid, altareid, tseremoniaalpaiku ja torne.
Kas tegemist on tõesti iidse inkade kadunud linnaga, peab välja selgitama hilisem uurimistöö.

Fujimori tütar kandideerib Peruu presidendiks

15.01.2008 00:58
Peruu endise presidendi Alberto Fujimori tütar Keiko teatas täna oma kandideerimisest 2011. aasta Peruu presidendivalimistel.
Keiko Fujimori, kelle isa on kohtu all oma valitsemise ajal toime pandud kuritegude pärast, teatas täna uue erakonna Jõud 2011 loomisest, vahendas AFP.
Ta teatas, et asub partei presidendikandidaadiks, kuna tema isa seda teha ei saa, olles 2011. aastal ikka veel vangis . Keiko Fujimori valiti 2006. aastal kõige suurema häältesaagiga Peruu parlamenti ning ta lubas nõutava 140 000 asemel koguda uue partei registreerimiseks üle miljoni allkirja.
Tema isa Alberto Fujimori oli Peruu president aastatel 1990-2000 ning on hetkel võimu kuritarvitamiste pärast kohtu all. Peruu bussiõnnetuses hukkus vähemalt 9 inimest
15.01.2008 00:12
Peruu lõunaosas hukkus eile vähemalt üheksa inimest, kui reisibuss kukkus 40-meetrisest järsakust alla.
Õnnetus juhtus Cuzco ja Quillabamba linna vahelisel teel, kirjutas AFP.
Politsei sõnul võis õnnetuse põhjustada tugev vihm või liigne sõidukiirus. Möödunud nädalal juhtus Peruu kirdeosas samuti raske liiklusõnnetus bussiga. Siis hukkus kaljult alla sõitnud bussis 14 inimest.
Fujimori mõisteti kuueks aastaks trellide taha
13.12.2007 00:01
Peruu endine president Alberto Fujimori mõisteti süüdi võimu kuritarvitamises, kuid kohtuprotsess inimõiguste rikkumise üle võimul oleku ajal käib edasi. Aastatel 1990–2000 Peruud juhtinud jaapani juurtega Fujimori mõisteti üleeile kuueks aastaks vangi, sest ta aitas kaasa ebaseaduslikule läbiotsimisele oma endise luureülema abikaasa korteris . Sama luureülema opositsioonipoliitikutele antud altkäemaks aitas Fujimori ametiaja 2000. aasta taasvalimise järel lõpetada.
Vanglakaristusele lisaks mõisteti talle ka 92 000 USA dollari (veidi alla miljoni krooni) suurune trahv . Fujimori advokaat lubas otsuse silmapilkselt edasi kaevata. Selle otsusega sai Fujimorist riigi esimene endine juht, kes ametisoleku ajal toime pandud kuritegude eest süüdi mõisteti.
Samal ajal käib Limas edasi 69-aastase Fujimori teine protsess, milles teda süüdistatakse oletatavate mässuliste toetajate verises mahasurumises. 25 inimese tapmise tellimises 1991. ja 1992. aastal võib teda oodata kuni 30-aastane vanglakaristus ning
33 miljoni dollari (350 miljoni Eesti krooni) suurune kompensatsiooninõue.
Lisaks süüdistatakse teda veel ajakirjaniku ja opositsioonilise ärimehe kinnivõtmises 1992. aastal ning neljas erinevas korruptsioonijuhus.
Tšiili andis Fujimori Peruule välja septembris pärast seda, kui ta veetis viis aastat omaalgatuslikus eksiilis oma vanemate kodumaal Jaapanis . (AFP/BBC/PM)

Peruus nähti seni müüdiks peetud pärismaalasi

02.11.2007 17:06
Röövraiete avastamiseks Peruus Amazonase džungli kohal lennanud keskkonnakaitsjad nägid jõekaldal palmionne ja 21 inimest, kes teadlaste arvates on muu maailmaga kontakti vältiva Mascho Piro hõimu esindajad.
Pärismaalasi nähti piirkonnas, mille üle keskkonnakaitsjad, Peruu valitsus, metsatöösturid ja naftaettevõtted senini vägikaigast on vedanud, vahendas The Guardian.
Riikliku naftaettevõtte Perupetro president nimetas jutte džunglis elavatest eraklikest pärismaalastest absurdiks.
Sarnaseid palmionne nähti samas piirkonnas ka 1980. aastatel ja siis arvati, et tegemist on kuival perioodil kalapüüdmiseks jõekallastele ning vihmaperioodil džunglisse tagasi liikuva Mascho Piro hõimuga.
Kontakt välismaailmaga võib eraklikele hõimudele saatuslikuks saada, kuna neil pole arenenud vastupanuvõimet tavalistele külmetus- ja muudele haigustele.
Näiteks on üle poole 1990. aastatel metsatöölistega kokku puutunud muidu välismaailmaga kontakti vältinud Murunahua hõimuliikmetest tänaseks surnud.
Peruu eksliider läheb novembris kohtu alla
06.10.2007 16:05
Peruu ekspresident Alberto Fujimori läheb riigi kohtuvõimude teatel inimõiguste rikkumises süüdistatavana novembris kohtu alla.
Kohtuprotsessil keskendutakse Peruu eriüksuslaste osavõtul 1990. aastatel toimunud mõrva- ja inimröövijuhtumitele, vahendas BBC.
Tšiililt hiljuti  Peruule välja antud 69-aastast Fujimorit võib süüdimõistmisel oodata kuni 30 aasta pikkune vanglakaristus. Pärast nimetatud kohtuloo lõppu ootab teda süüdistus kahes korruptsioonijuhtumis osalemise eest.
Neljas kohtuprotsess käsitleb Fujimori väidetavat käsku otsida läbi Peruu endise luurejuhi Vladimiro Montesinose korter . Fujimori viibib praegu Peruu pealinnas Limas asuvas politseikeskuses.
Peruus astub kohtu ette nii sangar kui mõrvar
27.09.2007 00:01
Karin Volmer

Peruus istub peagi kohtupinki endine president Alberto Fujimori, kellel lasub süüdistus ulatuslikus riisumises ja mõrvades. Samas on ta paljude peruulaste silmis ohver.
Meest, kes on ajalehe New York Times väitel nimetanud eelseisvat kohtuistungit osaks Peruu poliitikasse naasmise strateegiast, ootavad ees süüdistused 25 inimese mõrvas, miljonite dollarite riigi raha varastamises, pealtkuulamises ja altkäemaksu andmises.
Ometigi eelistaks neljandik Peruu elanikest teda taas poliitikuna näha. Enamikule peruulastele on just Fujimori see, kes 1990. aastal riigijuhiks valituna tõi Alan Garcia esimesest valitsemisajast kaosesse sattunud riiki majandusedu ning saatis trellide taha suurima geriljade rühmituse Sendero Luminoso liikmed.
Sünnipäeva ootus
Riiklikud süüdistajad loodavad uudisteagentuuri AP teatel võimalikult kiiresti kohtuistungitega alustada ning sealjuures käsitleda iga süüdistust eraldi, välja arvatud inimõiguste rikkumised, mille üle peetakse kohut koos.
Vastupidiselt prokuröridele, kes loodavad iga juhtumi kuni nelja kuuga lõpetada, üritavad kaitseadvokaadid uudisteagentuuri Reuters andmetel kohtulahenditega venitada kuni 69-aastase endise riigijuhi sünnipäevani järgmise aasta juulis, sest alates
70. eluaastast saab Peruu seaduste kohaselt taotleda kergemat karistust ja vangistuse asemel koduaresti.
President Garcia sõnul koheldakse endist riigijuhti austusega – tema käsi pole raudu pandud, ta ei kanna vangiriietust ega ela puuris, vahendas AP. Ometigi väidavad Fujimori tütar, kes samuti poliitikuna karjääri teeb, ja endise riigijuhi kaitseadvokaadid, et kinnipeetu peab elama karmimates tingimustes kui tema võimul oleku ajal vangistatud geriljade liikumise juht.
Majandusteadlased nimetavad Fujimori valitsemise ajast tõusva majanduseduga Peruud uueks Tšiiliks. «Tänu temale on Peruu jälle edukas. Ta läheb kohtu ette Peruu päästmise eest,» tõdes Peruu infotehnoloogiaekspert Héctor Díaz New York Timesile.
2000. aastaks, mil Peruu riigijuht Jaapanisse põgenes, peeti tema valitsust juba autoritaarseks ning süüdistati inimõiguste rikkumises ja korruptsioonis.
Vandenõuteooria
Enda sõnul on Fujimori süütu ning ta vihjab poliitilisele vandenõule seoses tema jätkuva populaarsusega rahva seas. Samuti väidab ta 2004. aastal Tokyos tehtud avalduses , et valitsus ei avalda USA uuringufirmalt Kroll tellitud uuringuid tema valitsusaja rahatehingute kohta, sest nende kohaselt pole Fujimori riigi raha varastanud.
Paljude analüütikute hinnangul manipuleeris endise presidendiga tema luureminister Vladimir Montesino, mistõttu Fujimori toetajad kujutavad endist riigijuhti sageli hoopis ohvrina, vahendas New York Times.
Süüteod
• Kaks inimõiguste rikkumist: väidetavalt lubas Alberto Fujimori (pildil) karistussalgal 1991. aastal Barrios Altoses tappa 15 ja 1991. aastal La Cantutas kümme inimest. Süüdimõistmisel ootab endist riigipead 30 aastat vanglakaristust.
• 15 miljoni dollari ulatuses riigi raha varastamine.
• Ajakirjanike ja Kongressi liikmete äraostmine.
• Seadusevastane pealtkuulamine.
• Saja miljoni dollari ulatuses heategevusliku raha varastamine.
• Korruptsioonis süüdimõistmisel ootab teda veel kümme aastat vanglakaristust.
Peruu ekspresident viidi kodumaale vanglasse
23.09.2007 14:04
Seitse aastat pärast kodumaalt pagemist toodi Peruu endine president Alberto Fujimori eile tagasi Limasse, kus ta peab kohtu ees hakkama vastust andma süüdistustele oma võimu ajal lokanud korruptsiooni ja surmasalkade vägivallategude asjus.
Peruu võimud süüdistavad Fujimorit korruptsioonitehingutes, aga ka vastutuse kandmises kokku 25 inimese tapmise eest 1990. aastate alguses Limas, vahendas AFP. Veretööd korraldas eriüksus, mis loodi valitsuse korraldusel armeesõduritest, et suruda maha maoistliku sissiorganisatsiooni Sendero Luminoso ülestõus. Inimõigusorganisatsioonide andmetel hukkus või jäi teadmata kadunuks Fujimori võimu ajal kommunistide vastu peetud võitluses kokku kuni 70 000 inimest.
Peruu ekspresidendil on kodumaal siiski ka hulgaliselt poolehoidjaid, kes eile ilmusid sadade kaupa Lima rahvusvahelisse lennujaama, et näidata avalikult oma toetust endisele riigipeale. Võimud otsustasid aga Fujimori kohale toimetada salaja , mistõttu maandus lennuk hoopis pealinna teises osas asuval sõjaväelennuväljal.
Limasse maandumise järel lennutati endine riigipea viivitamatult ajutisse kinnipidamisasutusse politsei erioperatsioonide direktoraadis (DIREOS). Sealt viiakse ekspresident  lõpuks kohtusse, kus talle võidakse süüdimõistmise korral määrata aastatepikkune vanglakaristus.
Fujimori taandus pärast kümne aasta pikkust võimuperioodi riigipea ametist faksiga, mille ta saatis 2000. aastal kodumaale ühest Tokyo hotellist. Tagasiastumise põhjuseks oli riigis puhkenud korruptsiooniskandaal.
Peruu uus valitsus nõudis seejärel aastaid Jaapanilt ekspresidendi väljaandmist, kus Fujimori sai kodakondsuse tänu oma vanemate päritolule. Tokyo lükkas kõik sellised palved aga tagasi. 2005. aastal peeti aga Fujimori kinni Tšiilis, kus ta üritas ette valmistada oma poliitilist come -backi.
Suurema osa ajast viimase 22 kuu jooksul on 69-aastast poliitikut hoitud koduarestis. Selle nädala reedel otsustas Tšiili ülemkohus Fujimori lõpuks Peruule välja anda.
Peruu meteoriidikraatri gaaside tõttu haigestus 200 inimest
19.09.2007 03:34
Peruu kaguosas meteoriidi tagajärjel tekkinud kraatrist väljuv gaas on haigestanud umbes 200 inimest.
Teadlaste sõnul ei ole piirkonnas radiatsiooniohtu, kirjutas AFP. Mitmed Carancase küla elanikud on pärast kaheksa meetri sügavuse kraatri tekkimist kurtnud peavalu ja iiveldust. Peruu tuumaenergiainstituudi inseneri Renan Ramirezi sõnul võivad haigusnähud olla tingitud toksilistest gaasidest.
«See on tavaline meteoriit , mis maad tabades tekitab gaase ,» rääkis Ramirez, kes välistas võimaluse, et Carancast tabanud objekt oli satelliit .
Lähedalasuva Desaguadero linna meeri Nestor Quispe sõnul ravitakse umbes 200 haiget külaelanikku, kellest ükski pole eluohtlikus seisundis. Kui haigusnähud ei möödu, saadetakse haiged lähima suurlinna Puno haiglatesse.
«Paljud külaelanikud on paanikas, sest kardavad, et piirkonda võib tabada veel teisigi tundmatuid objekte,» rääkis Quispe.
Reuters: taevast sadanud objekt jättis maha haisva kraatri
18.09.2007 10:51
Peruu maapiirkonda langes nädalavahetusel meteoriidile sarnanev objekt, mis jättis endast maha kümnemeetrise läbimõõduga haisva kraatri, vahendab Reutersi videolõik.
Boliivia piiri lähedal asuva küla elanikud nägid enda sõnul pärastlõunal taevast langemas heledat objekti, mis maandus suure kõmakaga. Esiti arvati, et tegemist oli lennukatastroofiga. Mitu tundi hiljem jõudsid sündmuspaigale ka ametivõimud, kelle hinnangul oli taevast langenud hoopis meteoriit. Kraater  on täitunud keeva vedelikuga, mis sisaldas erinevaid kemikaale, sealhulgas väävlit. Teadlased kavatsevad edasi uurida, millega täpselt tegemist oli.
Keegi teadaolevalt intsidendis vigastada ei saanud. Küll aga tekitas inimestel tervisevaegusi hais, mida kraatrist eritus , põhjustades iiveldust ja peavalu, vahendas AFP kohaliku tervishoiuametniku sõnu. Seiste politseinikku viidi haiglasse.
Salapärane kraater asub Desaguadero regiooni Puno piirkonnas. Selle ümbert leiti hiljem ka kokkupõrkel laiali paiskunud kivimeid ja tuhka .
Yale’i Ülikool tagastab Machu Picchu aarded Peruule
17.09.2007 16:04
Peruu saab tagasi inkade reliikviad , mille kaevas pea sada aastat tagasi iidsest Machu Picchu linnast välja Yale’i Ülikooli ajalooprofessor Hiram Bingham.
Peruu valitsus nõudis aardeid tagasi eelmisel aastal põhjendusega, et nende väljakaevamisega nõustuti omal ajal vaid juhul, kui need loovutatakse riigile, vahendas BBC.
Sellegipoolest viidi rohkem kui 4000 ajaloolist eset, sealhulgas muumiad , keraamika ja inimluud tollal Connecticuti osariigis tegutsevasse ülikooli. Peruulased ähvardasid eelmisel aastal anda Yale'i kohtusse, kui reliikviaid tagasi ei tooda.
Nüüd saavutatud kokkuleppe kohaselt finantseerivad Peruu riik ja Yale’i Ülikool kahasse Machu Picchu kollektsiooni esimest rändnäitust.
Yale’i Ülikooli teadlased asuvad samal ajal ka nõustama uue muuseumi loomist Andides asuvasse Cuzco linna, kuhu kollektsioon hiljem paigutatakse. Muuseumi avamine on plaanitud kattuma saja aasta möödumisega iidse inkade linna avastamisest 1911. aastal.
Machu Picchu on Peruu populaarseim vaatamisväärsus ning osa teadlasi peab seda kõrgel Andides asuvat linna Inkade impeeriumi sünnipaigaks.
Peruu verepankades levib HIV
14.09.2007 17:00
Vähemalt 4 inimest said Peruus vereülekannete tulemusena HIV- nakkuse , mille tagajärjel kontrollitakse riigi kõiki verepanku.
Kõigile nakatadasaanutele tehti vereülekanne sadamalinnas Callaos, riigis toimuv on BBC andmetel võrreldav rahvusliku hädaolukorraga.
Tervishoiuametnike sõnul vastavad Peruu verepangad rahvusvahelistele standarditele ja kutsusid doonoreid üles vereandmist jätkama.
Skandaal sai alguse selle nädala alguses, kui 44-aastane nelja lapse ema Judith Rivera teatas ajakirjandusele, et talle tavaoperatsiooni käigus siirdatud veri oli nakatatud HIViga.
«Mis on tehtud, on tehtud. Elul pole hinnasilti,» teatas Rivera pressikonverentsil, lisades, et kavatseb endale tehtu eest kompensatsiooni nõuda.
Washingtonis paikneva Pan-Ameerika Tervishoiuorganisatsiooni andmetel näitavad viimased uuringud, et kuni veerandit Peruu verepankades ringlevast verest ei kontrollita piisavalt.
Peruu president käis maavärina tagajärgi uurimas
17.08.2007 11:28
Peruu president Alan Garcia käis vaatamas maavärina tagajärjel 70 protsendi ulatuses hävinenud Pisco linna.
Üleeile öösel toimunud maavärina hukkunute arv on üle 500, päästjad jätkavad rusude vahelt inimeste otsimist, edastas Reutersi video.
Peruus hukkus bussi ja veoauto kukkupõrkes 24 inimest
02.07.2007 10:17
Peruus hukkus eile õhtul bussi ja veoauto kokkupõrkes vähemat 24 inimest, 21 inimest sai vigastada.
Õnnetus juhtus pühapäeval Peruu pealinnast Limast 650 kilomeetri kaugusel põhjas La Libertad’i piirkonnas, vahendab YLE24 Online DPA’d.
Veoauto sõitis teadmata põhjustel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku bussiga.
Päästetöötajatel võttis kuus tundi aega kokkupõrke tagajärjel rusuhunnikuks muutunud bussist reisijate kättesaamiseks.
Peruu maavärina ohvrite arv tõusis üle 500
16.08.2007 03:02
Täna öösel Peruu ranniku lähedal toimunud 8-magnituudise maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 500 ja sai vigastada enam kui 1600 inimest, teatas kohaliku päästeameti juht Roberto Ocno. Maavärina epitsenter asus USA Geoloogiakeskuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast, vahendas CNN.
USA Geoloogiakeskus on mitu korda selle maavärina tugevust täpsustanud. Viimastel andmetel mõõdeti maavärina tugevuseks 8 magnituudi .
Kohaliku telejaama Canal N andmetel varises Peruu pealinnast Limast lõunas asuvas Ica linnas kokku kirik , tappes vähemalt 17 ja vigastades 70 inimest.
Pealtnägijate sõnul varisesid ka Limas kokku mõned hooned, Peruu lõunarannikul paiknevad Pisco ja Chinch Alta linnad on varemetes.
Tõukeid oli tunda ka naaberriigis Ecuadoris. Kohaliku aja järgi eile õhtul kell 18.41 (Eesti aja järgi täna öösel kell 02.41) toimunud maavärina peatõukele järgnes veel mitu järeltõuget, neist kahe võimsama tugevuseks mõõdeti 5,9 magnituudi.
Pealinnas Limas ööbisid inimesed järeltõugete kartuses tänavatel, telefoniühendus suudeti peagi taastada, elektri- ega kanalisatsioonisüsteem viga ei saanud.
Peruu valitsus kuulutas üle aastakümnete esimest korda riiki tabanud maavärina tõttu välja eriolukorra. 40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse Vaikse ookeani lõunaosa 11 riiki sealhulgas USA, Tšiili, Peruu, Ecuador ja Colombia.
«Õnneks on hukkunute arv nii tugeva maavärina kohta väike. Tänu kõikvõimsale jumalale ei olnud tagajärjed nii rasked, kui seda on juhtunud minevikus,» teatas riigi president Alan Garcia AFP-le.
1970. aastal hukkus Peruud tabanud maavärinas 70 000 inimest, kuus aastat tagasi sai surma 75 inimest ning hävines 25 000 kodu.
Teadlased: Niilus pole maailma pikim jõgi
16.06.2007 13:02
Brasiilia teadlased väidavad, et nende riigi au ja uhkus Amazonas napsas Egiptust läbivalt Niiluselt maailma pikima jõe tiitli .
Amazonast on tunnustatud maailma veerikkaima jõena, kuid üldjuhul peetakse seda Niiluse järel pikkuselt teiseks, vahendab BBC.
Teadlased jõudsid oma järeldusele pärast ekspeditsiooni Peruusse, mille käigus tuvastasid nad jõe uue algpunkti .
Kui Brasiilia teadlaste arvutused õigeks osutuvad, kujuneks Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit, samal ajal kui Niiluse pikkuseks on mõõdetud 6695 kilomeetrit.
Jõe täpset pikkust on raske arvutada ja see sõltub sellest, kas jõe lähe ja suue on õigesti määratud.
Aastaid arvati, et Amazonase lähe asus Peruu põhjaosas, Brasiilia teadlased pakuvad nüüd, et see asub hoopis Peruu lõunaosas.
Kuigi täpse lätte selgitamiseks tuleb teha valik kahe konkureeriva lätte vahel Lõuna-Peruus asuval Mismi mäel, on teadlaste sõnul juba kindel, et tegu on maailma pikima jõega.
Seikleja kavatseb tõestada, et vaaraodel oli Ameerikaga kontakte (15)
30.05.2007 13:50
Saksamaa seikleja Dominique Gorlitz kavatseb tõestada, et muistset Egiptust valitsenud vaaraodel ja kaupmeestel oli kontakte Ameerika mandriga ning nad ostsid sealt tubakat ja kokapõõsa lehti.
Mehe sõnul tegid 14 000 aastat tagasi elanud Egiptuse kaupmehed kaubavahetusreise Uude Maailma. Gorlitz kavatseb selle tõestuseks 12-meetrisel eukalüptist ja roost parvel üle Atlandi ookeani sõita, kirjutab Daily Mail.
Gorlitz võttis oma teooria aluseks väite, mille kohaselt Egiptuse vaaraodel võis olla Ameerika mandriga kontakte. Ta tõi näiteks vaarao Ramses II, kelle hauast on leitud nii tubaka kui ka kokapõõsa lehtede jäänuseid.
«Looduslikult kasvab tubakas ainult Põhja- ja Lõuna Ameerikas. Kokapõõsa lehtede ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Miks on nii raske tunnistada, et juba varajased inimesed sõitsid merd , avastasid uusi maid ja toimus kaubavahetus?» küsis seikleja.
Chemnitzist pärit endise õpetaja veesõiduk põhineb 6000 aasta vanusel kaljujoonisel. Gorlitzi meresõiduvahend Abora III valmib USAs New Jersey osariigis ja selle ehitamisele aitab kaasa 25 vabatahtlikku. Osa sellest ehitavad Boliivia amyra hõimu indiaanlased ja nende ehitatu transporditakse USAsse.
Seikleja enda sõnul kavatseb ta koos oma 12 liikmest koosneva meeskonnaga Atlandi ületada selle aasta juulis.
Gorlitz ütles, et tema ekspeditsioon on sarnane kuulsa Norra maadeuurija Thor Heyerdahli 1947. aastal balsapuust parvel Kon-Tiki tehtud retkega üle Vaikse ookeani.
Heyerdahl püüdis tõestada, et polüneeslased pärinevad Lõuna-Ameerika mandrilt. Peruust teekonda alustanud Heyerdahl ja tema meeskond sõitsid pärast 101 päeva merel Tuamotu saare lähedal karidele, samas tõendades, et Lõuna-Ameerika mandrilt pärinenud inimesed võisid jõuda Polüneesiasse.
Gorlitzi sõiduvahendil on kõik tänapäevased navigatsioonisüsteemid olemas, kuid võrreldes Kon-Tikiga, ei sõida Abora III pärituult, vaid vastutuult ja ka hoovustele vastupidises suunas.
Paljud ajaloolased ja antropoloogid on Gorlitzi väidete ja ettevõtmise suhtes skeptiliselt meelestatud.
«Meil on 99,9 protsenti kindlad andmed, et Egiptuse vaaraod ei kaubelnud Ameerika mandril elanud hõimudega. Ka Gorlitzi veesõiduk pole täpne koopia 14 000 aastat tagasi kasutusel olnud alustest. Juba selle tõttu ei saa ta midagi tõendada,» sõnas antropoloogiaprofessor Kenneth Feder.
Feder lisas , et kui see reis õnnestub, siis Gorlitzi ainus tõend on see, et Boliivia rooparvega saab Atlandi ookeani ületada.
Maailmameister Kankkunen osaleb Peruu rallimaratonil
11.05.2007 16:02
Autoralli neljakordne maailmameister Juha Kankkunen naaseb tippsporti, osaledes sügisel Peruus toimuval Caminos del Inca kümme päeva kestval autorallil.  
Rallit korraldav Automóvil Club Peruano (ACP) teatas, et 48-aastane Kankkunen istub N- sarja Mitsubishi Lancer Evo 8 rooli, vahendas Rally Sport Magazine .
Soomlase kaardilugejaks on Seppo Harjanne, kes on olnud ka näiteks neljakordse maailmameistri Tommi Mäkineni kaardilugejaks.
Andide mäestikus toimuv rallimaraton on Peruu tuntuim autovõistlus.

Caminos del Inca autoralli start antakse 14. septembril ja see lõpeb 23. septembril Peruu pealinnas Limas.
Briti pubi soovib saada Peruu konsulaadiks
03.05.2007 10:37
Suurbritannias Cornwallis asuv pubi püüab suitsetamiskeeldu lahendada ebatavalise sammu abil. Nimelt püüab selle omanik oma joogiasutusele saada Peruu konsulaadi staatust.
Peruvian Arms nime kandva pubi omanik Debbie Trevithick põhjendab oma soovi sellega, et konsulaadid pole avalikud kohad ja sellepärast ei kehti seal ka suitsetamiskeeld, kirjutab STT.
«Umbes 95 protsenti meie kundedest suitsetab . Oleks suurepärane kui me saaksime olla Suurbritannia ainus pubi, kus pärast keeluseaduse jõustumist tohib suitsetada,» sõnas Trevithick.
Trevithick lisas, et ta on Londonis asuvasse Peruu saatkonda juba konsulaadi staatuse saamiseks avalduse teinud.
Inglismaal jõustub avalikes kohtades suitsetamisekeeld 1.juulist. Šotimaa ja Wales võtsid suitsukeelu vastu juba varem.
Päikesejumala teekond
28.04.2007 00:01
Lauri Vahtre

Täna 60 aastat tagasi asus kuueliikmeline seltskond Kon-Tiki parvega teele üle Vaikse ookeani, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre. See 20. sajandil hullumeelse ja hukatuslikuna paistnud sõiduriist oli saanud nime inkade päikesejumala järgi.
Kui Kon-Tiki Peruu Callao sadamas otsad andis, võis ekspeditsiooni organiseerija ja juht Thor Heyerdahl nentida, et kõige raskem on läbi. Sest kui reis on raske, siis organiseerimistöö on tüütu ja seega märksa halvem .
Oli veendud skeptikuid, oli räägitud auku pähe rahastajaile, oli talutud uste kinnilöömist, oli alla neelatud arvukate spetsialistide ja ekspertide hauahäälsed ennustused vältimatust läbikukkumisest. Ning lõpuks oli ehitatud parv , millel ei olnud ühtki rauast osa, leitud meeskond ja murtud läbi bürokraatiast.
Näiteks kirjeldab Heyerdahl ootamatut komplikatsiooni. Kui üks meeskonnaliige hakkas täitma Peruust lahkumise ankeeti, tuli selles näidata nii tuleku kui mineku vahend.
Mees teatas ametnikule, et ta saabus kanuuga, mis vastas tõele (ta saabus teise ekspeditsiooni koosseisus džungli kaudu). Suuril silmil tippis ametnik vastavasse lahtrisse « kanuu ». Ent kui mees nüüd lahkumise vahendiks palus märkida «parv», hakkas ametnik jalgu trampima ja käskis lollitamine järele jätta.
Heyerdahl sai kõigest lõpuks üle, nagu igaüks tema suurepärasest, huumoriga vürtsitatud raamatust «Kon-Tiki» ise lugeda võib.
Omaette saavutus oli balsapalkide ookeani äärde toimetamine. Et parv just balsapuust ja just 13,7 meetrit pikk peab olema, selle kohta ei olnud Heyerdahlil muud seletust, kui et just nõnda pajatasid pärimused.
Meremehed väitsid, et see on halvim pikkus: üks lainehari tõstab vöörist ja teine ahtrist ning parv murdub. Botaanikud jälle teatasid, et balsapuu Polüneesiani ei uju. Ta vettib läbi ja vajub põhja.
Ookeanil vaevas see ennustus meeste südant omajagu. Igaüks varitses hetke, mil ta arvas end üksi olevat, mudis balsapalgi läbivettinud osast tükikese ja viskas vette, et näha, kas vajub põhja või ei vaju . Vajus küll. Ent parv ei vajunud.
Vesi, mis tungis pindmistesse kihtidesse, ei ulatunud puu südamikuni. Ka ükski teine õnnetusennustus ei täitunud ja 7. augustil jõudis meeskond ühegi kaotuseta Raroia atollile Tuamotu saarestikus. Sellega oli tõestatud, et iidsetel aegadel võisid Lõuna-Ameerikast merele sõitnud inimesed jõuda Polüneesiasse.
Just seda tahtiski Heyerdahl oma ekspeditsiooniga tõestada. Ta oli veendunud, et kauges minevikus tegid rahvad suhteliselt primitiivsete vahenditega pikki meresõite. Ühtlasi oli ta veendunud, et Polüneesia asustati idast läände ja mitte läänest itta (st Aasiast), nagu arvati tollal ja nagu arvavad teadlased nüüd juba geneetilisele analüüsile toetudes.
Heyerdahli kummitas legend jumal Tikist, kes olla Polüneesiasse ja Lihavõttesaarele saabunud idast ning kes oli valget verd ja pika punase habemega. Kas viikingid ? Mingist sarnasest rahvast näisid jutustavat ka inkade pärimused, kõneldes ühtlasi, et need inimesed aeti maalt minema ja nad läksidki – merele.
Šveitsi amatöörarheoloog Erich von Däniken on neis salapärastes habemikes näinud tulnukaid, Heyerdahli teooria oli märksa maisem.
Kuid raskestiusutav sellegipoolest ja seiklushimuline norralane otsustas korraldada katse. Selle tulemusel seilaski 1947. aasta aprillis Vaiksele ookeanile pretsedenditu ookeanialus, pardal viis norralast ja üks rootslane.
Reisi algus oli närvesööv. Esiteks muidugi dilemma « upub , ei upu». Ei uppunud. Teiseks küsimus, ega hoovus neid lääne asemel Galapagosele kanna. Ei kandnud. Kolmandaks parve juhtimine. Selgus, et parve võib pöörata paremale ja vasakule, kuid mitte tagasi.
Sõiduriist liikus aeglaselt, kuid väsimatult. Tüürimisega nähti hirmsat vaeva, korduvalt murdus tüürimõla. Kuni avastati hoopis lihtsam meetod: parve tüürimine palkide vahelt läbi pistetud lauajuppide abil. Sellega vajadus tüürimehe järele peaaegu kadus ja teine pool reisist möödus rohkem kalapüügi ja päevitamise tähe all.
Olen seda parve Oslos oma silmaga näinud ja hirmuäratavalt väike on ta küll. Üks asi on merekindlus, teine aga nii kitsale pinnale surutud inimsuhted. Üle kolme kuu kuuekesi «ühes kongis» vastu pidada – selleks peab inimeses olema kollektiivsust, oskust teistega arvestada.
«Kon-Tiki» raamatus ei ole juttu ühestki suuremast omavahelisest konfliktist, ja kui see ka sajaprotsendiliselt tõele ei vasta, siis ometigi pidi olema tegu väga sobivate meestega.
Mõned neist olid muide sõjasangarid, näiteks raadiospets Knut Haugland, kes andis olulise panuse sakslaste tuumaprogrammi nurjaajamisse ja pani elu korduvalt kaalule.
Teisest maailmasõjast oli möödas kõigest kaks aastat, kuid Lääs oli optimismi täis. Vallutati maid ja mägesid, Saksamaa valmistus majandusimet tegema, maailmarahu pidi tagama ÜRO. Sellesse ajajärku sobis Heyerdahli ekspeditsioon, mida terve maailm põnevusega jälgis, suurepäraselt.
Võib-olla kõige dramaatilisem oli lõpp. Parv sõitis otse riffidel möllavatesse murdlainetesse. Viimane, mida maailm kuulis , oli raadioteade: « Here we go!» Järgnes vaikus, mille jooksul mehed läbi veemöllu murdsid ja seejärel ennast läbi tüüne laguuni imekaunile saarekesele vedasid , kus üks neist märkis: « Puhastustuli oli märjavõitu, aga paradiis on suurepärane.»
Jõudnud Polüneesiasse, oli toona 32-aastane Heyerdahl pöördumatult maailmakuulus . Loomulikult ei jäänud see mees loorberitele puhkama . 1955.-1956. aastal korraldas ta arheoloogilise ekspeditsiooni Lihavõttesaarele. Selle naelaks sai kivikolossi väljatahumine, kivimurrust merekaldale vedamine ja püsti tõmbamine – kõik eelajalooliste vahenditega.
Sellega oli igaveseks kummutatud jabur teooria, et nood kuulsad kujud peavad olema maavälise tsivilisatsiooni töö.
1969. aastal sõitis Heyerdahl taas merele. Seekord kõrkjapaadiga, üritades näidata, et vanad egiptlased võisid papüürusest valmistatud alustel jõuda üle Atlandi. Meeskonna koostas ta seekord teisiti, valides sinna meelega mehi erinevast rahvusest, erineva nahavärviga ja erinevast usust, kaasa arvatud mõni uskmatu , nagu venelane Juri Senkevitš. See oli täiesti lõppevate kuuekümnendate naiivse ühendagem-käed-ja-sõda-ei-tulegi-illusiooni vaimus .
Egiptuse päikesejumala järgi ristitud papüüruslaev Ra ei olnud täiesti edukas. Vöör pidas vastu, kuid ahter kippus sõna otseses mõttes ära vajuma. Veidi enne Antille tuli otsustada, kas jätkata või mitte.
Heyerdahl leidis, et pole mõtet «heinakuhja otsas» Ameerikasse purjetada, see ei tõesta midagi. Seepärast lasi ta ehitada uue laeva ja kordas 1970. aastal üritust, mis seekord auga lõpule viidi.
Jah, egiptlased võisid sõita üle Atlandi. Sellele on nüüd raske vastu vaielda . Kas nad ka sõitsid, on iseküsimus.
Küsitavaks jäi sotsioloogilise eksperimendi tulemus. Eri rahvused ja nahavärvid ei sobitunudki nii ladusalt, kui oli loodetud . Tõtt-öelda läks meeskond korduvalt päris kõvasti tülli. Ning selle põhjuseks ei olnud alati mitte tavaline telgipsühhoos, mis tekib ninapidi koos elamisest, vaid tihti just nimelt kultuurilised erinevused ja neist põhjustatud suhtlemisraskused .
Nii et kui Heyerdahl ühest küljest tõestas koostöö võimalikkust, siis tõestas ta ühtlasi sellega kaasnevaid raskusi, mis vähem ekstreemses olukorras võinuks ettevõtmise nurjatagi. Seda temaatikat on huvitavalt analüüsinud Senkevitš.
Hiljem tuli veel Tigris , millega Heyerdahl sõitis Mesopotaamiast Indiasse ja tõestas sellisegi kultuurikontakti võimalikkust.
Tervikuna ei hinda arheoloogid Heyerdahli tegevuse puhtteaduslikku saaki väga suureks. Ta jäi amatööriks, kelle teooriates on palju soovmõtlemist.
Kõige väärtuslikumaks võib pidada lähenemisviisi ennast – julgeid eksperimente, mis igal juhul on meie teadmisi avardanud ning julgustanud meid nägema ootamatuid kultuurisidemeid.
Midagi Heyerdahli hoogsast mõttelennust kajab vastu ka Lennart Mere loomingus.
Thor Heyerdahl
Sündis 6. oktoobril 1914
Norras.
Etnograaf ja maadeuurija.
Sai tuntuks , purjetades 1947. aastal koos viie kaaslasega 101 päevaga Kon-Tiki nime kandnud parvega üle Vaikse ookeani – Lõuna-Ameerikast Peruust Polüneesiasse Tuamotu saartele.
1969. aastal võttis pilliroost laeval Ra 1 ette retke Marokost üle Atlandi ookeani. Reis jäi pooleli . 1970. aastal jõudis aga uus laev Ra 2 Barbadosele.
1977. aastal tegi pilliroolaeval Tigris reisi Iraagist Pakistani ja sealt edasi Djiboutisse.
Peruust leiti Ameerika vanim observatoorium
02.03.2007 14:12
Arheoloogid leidsid Peruu rannikult Ameerika mandri vanima observatooriumi. 2300 -aastase Chankillo tseremoniaalkompleksis asub 13 põhja-lõuna suunas, 300 meetri ulatuses madalal mäeküljel kulgevat torni, mis arvatakse olevat Läänepoolkera vanim observatoorium, kirjutab Fox News.
Uurijad tegid Chankillos väljakaevamisi 2000 – 2003. Nende leitud 13 torni vastasid päikese aastasele liikumisele taevavõlvil, olles sellega omamoodi päikesekalendriks.
Lisaks leidsid arheoloogid tornidest idas ja läänes täpselt peegelpildina rajatud ehitisi, mis võisid olla päikese liikumise vaatluspunktid.
«See on vanim märk ajaarvamise kohta Ameerikas. Selle rajanud hõimud olid päikesekummardajad ja need tornid, mis olid rajatud päikese liikumist silmas pidades, olid neile kalendriks,» sõnas uuringu juht Ivan Ghezzi.
Ghezzi siiski lisas, et kuna Chankillo observatoorium oli kasutusel 300 e.kr. kuni 1.sajandini p.kr., siis selle esialgsed rajad polnud inkad , vaid neile eelnenud kultuur.
Chankillo tornide kõrgus varieerub 2 -6 meetrini ja nende vahe on täpselt viis meetrit. Tornide kõrgus näitas, kui kõrgel oli päike taevavõlvil mingil ajahetkel.
Arheoloog lisas, et tornide lähedal asub 40-meetrine, akende ja usteta koridor , millel esmapilgul ei paista mitte mingisugust funktsiooni olevat.
«See ehitis võis olla tee vaatepunkti, kust avanes parim vaade päikese liikumist märkivatele tornidele,» selgitas Ghezzi.
Ta jätkas, et selle koridoris olnud platvorm võis olla tseremoniaalpaik, kuhu inimesed tegid annetusi päikesejumalale.
Peruust leiti pilvesõdalaste hõimu tseremoniaalkeskus
18.01.2007 14:58
Arheoloogid avastasid Peruu pealinnast Limast 560 kilomeetri kaugusel mägipiirkonnas tseremoniaalkeskuse, mis võib anda uusi andmeid Chachapoya hõimu kohta, keda tunti kui pilvesõdalasi.
California Santa Cruzi ülikooli arheoloogi Keith Muscutti sõnul üllatas leid neid leiu suurus, kuju ja kaugel mägedes paiknemine , kirjutab Reuters.
Leid koosneb suurest tseremoniaalsest platvormist ehk väljakust, mida ümbritseb hulk ristkülikukujulisi ja ümaraid ehitisi.
Kindlustamata, võimalik, et ainult religioosseteks tseremooniateks kasutatud struktuur asub paigas, mida arheoloogid seni ei seostanud pilvesõdalaste hõimuga.
«Siiani polnud meil aimugi, kuhu Chachapoya hõimu territoorium ulatus. Kohta, kust tseremoniaalkeskused jäänused avastati, peeti senini kõrgmägedes elanud pilvesõdalaste hõimu ja Amazoni jõgikonnas elanud hõimude vaheliseks puhvertsooniks,» sõnas arheoloog.
Ta lisas, et kuna leid polnud piirikindlus, siis võis Chachapoya hõimu ala ulatuda kaugemale itta või siis viitab see sellele, et nad olid nad oma naabritega heades suhetes ning ei sõdinud kuigi palju.
Arheoloogi andmetel kuulub leid kindlasti pilvesõdalaste hõimule. Sellele viitavad ehitistel olevad ornamendid, sellestruktuur ja ehitusmaterjalid.
Chachapoya tsivilisatsioon eksisteeris ajavahemikul 800 – 1475 p.kr. tänapäeva Peruu aladel ja seda tuntakse eelkõige mäkke ehitatud tsitadellide poolest, millest kuulsamad on Kuelpa ja Vira Vira. See hõim mumifitseeris oma surnuid, kelle jäänuseid on arheoloogid leidnud Kondorite järvest.
Inkad allutasid pilvesõdalaste hõimu enne Hispaania konkistadooride saabumist. See hõim sõlmis liidu eurooplastest vallutajatega 1532. aastal, kuid suurem osa Chachapoya hõimu liikmetest suri Euroopast toodud haiguste tagajärjel.
Peruus võidutsevad piraatfilmid
05.01.2007 00:01
USA suurima filmilaenutusketi Blockbuster viimane harulaenutus Peruu pealinnas Limas sulges uksed. Sulgemise põhjuseks nimetavad erinevad allikad seda, et Peruus on piraat-DVDd tihti märkimisväärselt odavamad kui originaalide laenutamine.
Blockbuster Inc. esindaja Randy Hargrove tunnistas Reutersile, et sulgemise põhjuseks oli konkurents , ent täpsemalt ei soovinud ta keti lõplikku sulgemist Peruus põhjendada. «Viimase laenutuse sulgesime tõepoolest mõne päeva eest ja Peruu turule tagasi pöörduda praegu firmal plaanis ei ole,» lisas Hargrove.
Hollywoodi kassahittide illegaalsed DVDd maksavad Lima tänavakaubanduses umbes dollari, ametlikes laenutustes tuli filmide eest välja käia keskmiselt kaks korda enam. (PM)
Peruu maoistide juht mõisteti eluks ajaks vangi
14.10.2006 11:37
Peruu maoistliku liikumise «Särav Tee» liider Abimael Guzman mõisteti kohtus terrorismis süüdistatuna eluks ajaks vangi.
Eluks ajaks mõisteti vangi ka Guzmani elukaaslane Elena Iparraguirre ning veel kümme kaaskohtualust said 24 kuni 35 aasta pikkused vanglakaristused, vahendab BBC.  
Endine filosoofiaprofessor Guzman juhtis 12 aastat kestnud mässu Peruu keskvalitsuse vastu, milles hukkus umbes 70 000 inimest. Peruu «tõe ja leppimise» komisjoni hinnangul jäi mässuliste arvele seejuures umbes 31 000 inimese surm.  
Guzmani üle mõistis 1992. aastal kohtu juba salajane sõjaväetribunal, mille otsuse Peruu riigikohus 2003. aastal õigustühiseks kuulutas.
Kohtumõistmise ajal kogunesid kohtumaja juurde meelt avaldama Andides asuva Lucanamarca küla elanikud, kus maoistid 1983. aastal 69 talupoega tapeti .
Tunnistajate sõnul tapeti külas inimesi matšeetede, kivide, kirvestega ning elusast peast keetmise läbi.
Samuti võib seoses maoistide mässuga kohtu alla sattuda Peruu endine president Alberto Fujimori, keda süüdistatakse korruptsioonis ning inimõiguste massilises rikkumises maoistide mässu mahasurumisel.
Venetsueela ootab Peruu presidendilt vabandamist
12.06.2006 12:34
Venetsueela presidendi Hugo Chavezi kinnitusel ei taastu  diplomaatilised suhted Peruuga enne, kui vastne riigipea Alan Garcia pole vabandust palunud , vahendas AP.  
Kahe riigi vahelised suhted jahenesid mais pärast Peruu presidendivalimisi.  
Kumbki riik kutsus oma suursaadiku koju, kuna peruulaste hinnangul oli Chavez sekkunud Peruu presidendivalimiste lõppmängu. 
Chavez toetas avalikult valimistel kaotajaks jäänud vasakkandidaati Ollanta Humalat, lubades Garcia võidu korral katkestada suhted Peruuga.
Chavez ütles eile, et Venetsueela tunnistab Garcia võitu, kuid ei rõõmusta selle üle. Venetsueela presidendi kinnitusel on suhted Peruuga jäised.  
Peruu presidendiks sai kunagine riigipea Alan Garcia
05.06.2006 11:15
Peruu eilsed presidendivalimised võitis ka varem sama riiki juhtinud 57-aastane Alan Garcia, vahendas AFP.
Pärast 84 protsendi hääletussedelite üle lugemist oli Garcia saanud 55 protsenti häältest.    
Valimiste esimeses voorus võitnud vasaknatsionalist Ollanta Humala sai 45 protsendi valijate toetuse ja tunnistas oma lüüasaamist. 
Vasaktsentristlik Alan Garcia oli Peruu president ka aastatel 1985-1990. Tema ametiajal tabas riigi majandust katastroof.   
Garcia valimislubadusteks olid  muuhulgas uute töökohtade loomine ja välisinvestorite riiki meelitamine .Humala lubas riigistada tööstuse ja parandada vaeste tervishoiusüsteemi.
Peruust leiti tätoveeritud naismuumia
17.05.2006 12:55
Peruust leiti tätoveeringuga naismuumia, mida arheoloogid peavad rohkem kui 1300 aastat tagasi hävinud tsivilisatsiooni parimaks säilmeks, kirjutab BBC.
Muumia on umbes 30-aastane naine, kes võis kuuluda Moche hõimu kõrgkihti ning kes suri umbes aastal 450.
Lisaks leiti ohvriks toodud teismelise tüdruku skelett , kellel oli ikka veel poomisnöör ümber kaela.
Peruu ja USA arheoloogid leidsid muumia Peruu põhjarannikult Trujillo lähedalt kunagisest riituskeskusest El Brujost.
USA Tulane`i ülikooli antropoloog John Verano ütles, et muumiaga kaasas olnud iluasjad nagu näiteks kuldehted, viitavad naise tähtsale positsioonile.
Samas üllatas arheolooge naise juurest leitud sõjanuiad.
«Võimalik, et ta oli naissõdalane. Või olid sõjanuiad ja odad võimusümbolid, mida mehed talle hauapanustena kaasa panid,» selgitas Verano.
Arheoloogide arvates oli naine vähemalt ühe lapse sünnitanud, kuid pole teada, kuidas ta suri.
Lugu Peruu muumialeiu kohta saab lugeda ajakirja National Georgaphic juuninumbrist.
Peruu tuhka sülgav vulkaan Ubinas tapab loomi ja mürgitab vett
24.04.2006 00:01
Hoolsad Peruu loomapidajad on sättinud vasikale ette maski, et kaitsta teda Ubinase vulkaani mürgise tuha eest.
Lõuna-Peruus asuv vulkaan, mis 40 aastat rahulikuna seisis , hakkas kolme nädala eest tuhka välja paiskama, vahendab uudistevõrk BBC.
Tuhk aga on mürgine ja on juba tapnud kümneid loomi ning mürgitanud jõgedes-järvedes vee. Kohalikel inimestel esineb aga silma- ja hingamisprobleeme.
Geoloogide väitel võib vulkaan peagi ka laavat välja pursata. Seetõttu sunnivad võimud inimesi vulkaani ümbritsevatest küladest lahkuma . Juba ongi jätnud kodu üle 200 peruulase, kuid ohus on veel tuhanded, kellest paljud keelduvad lahkumast. (PM)
Peruust avastati Lõuna-Ameerika vanimad niisutuskanalid
30.12.2005 17:25
Kui siiani olid arheoloogid arvamusel, et niisutuskanalid võeti esimesena kasutusele Mesopotaamias ja Egiptuses, siis värske uurimuse kohaselt tunti sarnast niisutuskanalite süsteemi ka Ameerika esimesed ürgühiskonnad, kirjutab LiveScience.
USA Vanderbilti ülikooli teadlased avastasid Peruus Andide mäestikujalamil kindlad tõendid, et 5400 aastat tagasi kasutati selles piirkonnas niisutuskanaleid, mis on Ladina-Ameerika vanimad. Väljakaevamisi Põhja-Peruu Zana orus juhtinud Vanderbilti ülikooli antropoloog Tom Dillehay kinnitas, et neid kanaleid kasutati kindlasti põldude niisutamiseks.
Dillehay avastas inimasustuse jäljed selles piirkonnas juba 1989. aastal, kuid siis polnud tal kanalitest otstarbest veel aimugi.
Zana oru kanalid on üks kuni neli kilomeetrit pikad ning on suunatud allapoole, viies mäestikujalamilt vett allpool asuvatele viljapõldudele.
« Kanalite ehitamine ning aastaringne kasutamine, taimekasvatus ja saagikorjamine nõuab kogukonnalt ühiseid jõupingutusi,» kinnitas Dillehay LiveScience`ile antud intervjuus.
Ta lisas, et selline koostöö sai toimuda ainult juhul, kui kõik majapidamised oma jõud ühendasid, mis omakorda on ühiskondliku arengu märgiks.
Arheoloogide arvates aitas põllumajandustootmise efektiivsuse parandamine kaasa üleliigsete inimeste tekkele, kes hakkasid tegelema muude elualadega, mis omakorda kujunes otsustavaks sammuks tsivilisatsiooni ülesehitamisel.
Dillehay rõhutas, et Andides niisutuskanaleid rajanud ühiskond polnud jõudnud tsivilisatsiooni esimesele astmele , sest neil puudusid veel valitsejad .
«Meie uuringud näitasid, et sealses ühiskonnas ei koordineerinud kanalite kasutamist üks juhtpositsioonil olev isik ning kanalite ääres elasid ilma juhtideta kogukonnad,» selgitas Dillhay.
Dillehay leidis, et Peruu niisutuskanaleid kasutati sarnaselt  Egiptusesse ja Mesopotaamiasse ehitatud kanalitele. «Peruu kanaleid saab võrrelda Vana Maailma niisutuskanalitega, sest kõik nad olid lihtsad, maa gravitatsioonimõju kasutavad kanalitevõrgustikud. Need polnud oma ulatuselt väga pikad ning nad ehitati kohalikku veestikku arvesse võttes,» selgitas Dillehay.
Peruus abiellus ühistseremoonial 165 paari
17.12.2005 12:27
Peruu rannikulinnas Callaos toimus abiellumise massitseremoonia, kus pandi paari 165 meest ja 165 naist, vahendab ETV24 EBU Newsi.
Miguel Grau Seminario palees reedel toimunud suursündmuse viis läbi Callao linnapea Alex Kouri.
Vanim peig oli 80-aastane Juan Huberdino Meza Armas, kes abiellus 47-aastase Ana Maria del Valle del Vallega.
Noorim peig seevastu oli 18-aastane Marco Antonio Soto Leon , kelle väljavalituks osutus 19-aastane Esther Margarita Jesus Rios.
Soto kinnitas, et kui abielluda , siis põhjaliku otsustamise tulemusena.
«Ära abiellu lihtsalt abiellumise enda pärast. Kui armastad kedagi ja oled vastutusvõimeline ning kui te mõlemad tõeliselt teineteist armastate,» soovitas massitseremoonia noorim peig.
Pärast abikaasadeks nimetamist järgnes 165 noorpaari esimene valss ja fotosessioon.
Tegemist oli juba kolmanda massiabiellumisega Callaos sel aastal. Linnapea Kouri sõnul pakub see ka vaesematele paaridele võimalust soodsalt legaalselt abielluda.
Intellektuaal Hernando de Soto hiilgav tee
09.12.2005 00:01
Mihhail Lotman , intellektuaal
Kui Lomborgi vaenlased piirdusid sellega, et üritasid hävitada teda moraalselt ja intellektuaalselt, siis de Soto oponendid otsustasid, et probleemi parimaks lahenduseks oleks tema füüsiline hävitamine.
Hernando de Soto (s 1941) – Peruu majandusekspert ja publitsist, Vabaduse ja Demokraatia Instituudi looja ja juhataja. Tema legendaarsusest räägib kas või asjaolu, et internetis on tema kohta rohkelt vastuolulisi andmeid (nt kas talle on korraldatud üks atentaat või rohkem), mõned neist on valed, nt et ta siirdus Euroopasse pärast ülikooli lõpetamist. Tegelikult asus Euroopasse juba tema isa, Hernando oli siis seitsmene.
Pärast õpinguid tegi de Soto edukat karjääri nii erasektoris kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. 38. eluaastaks saavutas ta sellise jõukusetaseme, et tundis end olevat elu lõpuni kindlustatud.
Võitlus vaesusega
Samal ajal korraldas Peruu valitseva hunta liige kindral Francisco Bermudez 1980. aastal demokraatliku korra taastamise eesmärgil riigipöörde. De Soto nägi selles märki, astus tagasi kõigilt ametipostidelt ning naasis Peruusse, et teenida isamaad.
Põhiline ülesanne oli võitlus vaesusega, mis Peruu maakohtades oli võtnud katastroofilise ulatuse , vaesus on kuristik , millest välja ei rabele.
Traditsioonilised vaesusega võitlemise meetodid, nagu nt humanitaarabi , olid Peruus läbi kukkunud: nad üksnes ei vähendanud vaeste arvu, vaid koguni suurendasid seda. Samuti oli läbi kukkunud sõjaväehunta poolt initsieeritud sotsialistlik agraarreform .
Situatsioon tundus troostituna ja de Soto püüdis selgitada põhjusi. Peruu talupojad ei olnud ju laisad või initsiatiivitud. Õitses varimajandus , kus liikusid suured summad , kuid nad ei rikastanud talupoegi ega ühiskonda. Ka see raha ei loo jõukust, vaid reprodutseerib vaesust .
De Soto analüüs kulges kahes suunas: esiteks huvitas teda, miks inimesed ei rakenda oma võimeid legaalses majanduses ning teiseks, kui suur on musta turu osa majanduses ja kui suur raha liigub ebaseaduslikes kanalites.
Lindpriid omanikeks!
Vastus esimesele küsimusele osutus lihtsaks: inimesed valivad musta turu sellepärast, et neil pole võimalust seadusliku äri loomiseks. Koos tudengitega sooritas de Soto eksperimendi, püüdis asutada Peruu pealinna Lima slummides kaks väikeettevõtet.
Selgus, et kui aktiivselt kasutada abilisi ja tegutseda lakkamatult, kulub tegevusloa hankimiseks üle 300 päeva ja märkimisväärne rahasumma .
Nõutavate dokumentide arv on nii suur ja nad on nii keerulised, et ka motiveeritud slummielanik ei tule nendega toime. Mis puutub musta turu osakaalu Peruu majanduses, siis see ületas 60% rahvuslikust produktist.
Peruu ühiskond on jaotatud kaheks. Üks osa elab seaduskuulekalt, mis tagab talle jõukuse ja kindlustunde; teine, suurem, osa on vaesuses ja lootusetuses elavad lindpriid.
De Soto pakub julge lahenduse: slummide lindpriidest tuleb teha omanikud . Selleks on vaja nende omand legaliseerida. De Soto plaanil oli valitsuse toetus, kuid ühiskonnas, k.a slummide elanikes tekitas see vastuseisu : nad kartsid saada omanikeks.
Nad harisid oma maad, kuid kartsid selle katastrisse kandmist. Tuli murda psühholoogilisi ja juriidilisi barjääre, muuta de facto omanik omanikuks de iure.
Vastuseis murdus, kui de Sotol õnnestus tõestada, et äri legaliseerimine ei tähenda üksnes maksumaksmist, vaid võimalust seda arendada ja pääseda vaesuse lõksust. Selleks aga oli vaja panganduse- ja krediidireformi. 70% oma äri alustajatest USAs võtab selleks pangalaenu.
Peruus oli ligipääs krediteerimisele võimalik vaid 10% üritajatele. De Soto juhitud reformi tagajärjel õnnestus legaliseerida üle miljoni mitteformaalse majapidamise.
Oma töö tulemusi kirjeldas de Soto bestselleriks saanud raamatus «Teine tee» (1989). Selle idee on lihtne: ühiskonna jõukuse tagab legaalsete äride ja eraomanike rohkus .
Millised jõud töötavad selle vastu? Neid on kolm: rahvusvahelised monopolid , mis näevad Kolmanda Maailma riikide elanikkonnas palgatöölisi ja kliente, mitte konkurente; teiseks, sotsialistlikult orienteeritud riigimajandus, mis kärbib eraomandit ja teeb omanike elu raskeks; kolmandaks, varimajandust kontrolliv organiseeritud kuritegevus .
Nagu teistes regiooni maades, oli organiseeritud kuritegevus seotud relvastatud vastupanuliikumisega. Maffia ahistas talupoegi, kuid samas turustas nende kasvatatud narkootikume. Partisanid aga värbasid talupoegade seast võitlejaid ja kasutasid nende maid baasidena.
«Teine tee» tõi de Sotole populaarsuse, ennekõike poliitikaringkondades. Teda kutsuti konsulteerima paljudesse riikidesse, mis kannatavad Peruuga analoogiliste probleemide all.
Kuid tal tekkisid ka võimsad vastased.
Leftistide kriitika
Esiteks, sotsialistlikult orienteeritud intellektuaalid, ennekõike sotsioloogid ja majandusteadlased. Kuid nende kriitika turmtuli osutus nõrgaks. Põhiline argument, et see squatterite apostel on neetud kapitalist, hunt lambanahas.
De Soto põhimõtted on vastuolus Marxi teesiga: kapitalism kontsentreerib kapitali järjest vähematesse kätesse. De Soto vastus on lihtne, esiteks ei tegele ta majandusteooriaga, vaid arendab konkreetse ühiskonna majandust.
Teiseks, erinevalt oponentidest, ei ole ta Marxi tudeerinud valikuliselt ja meenutab Marxi ennustuse konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt.
Seega peaksid maailma vaeseimad inimesed olema USA töölised. Ja üldse ei suhtu de Soto Marxisse sugugi halvasti. Tal on kaks saksa lambakoera: Marx ja Engels («nad on sakslased , karvased ja ei austa võõrast omandit »).
Veenvamad on nende kriitikute hääled, kes süüdistavad de Sotot kultuurispetsiifika eiramises – turumajandus ja demokraatia ei sobivat igale ühiskonnale.
De Soto lööb leftiste nende oma relvaga: need on rassistlikud vaated ja ta ei hakkagi arutlema teemal, kas peruulased väärivad demokraatiat ja jõukust või ei. Nt hiinlased nälgivad ressursirohkes kontinentaal-Hiinas, on jõukad ressursivaeses Taiwanis ja väga jõukad Singapuris, mis on pelk kalju. Asi pole kultuuris, vaid transparentses seadusandluses ja korruptsiooni puudumises.
Liider hukkamisnimistus
Veel vaenulikumaks osutusid marksistlikud partisaniliikumised: maoistlik Sendero Luminoso (Hiilgav Tee) ja Kuuba sponsoreeritud Tupak Amaru. Ta oli mõlema rühmituse likvideerimisnimekirjas, Hiilgava Tee omas esikohal.
Enda mõrvamise plaanidesse suhtub de Soto muheda üleolekuga: Teine tee võitis Hiilgava Tee. Viimase juhid on vangis. De Sotole on eriti oluline, et partisane ei võitnud sõjavägi, vaid talupojad, kes, relv käes, kaitsesid oma omandit.
De Soto usub, et ka üleilmse terrori vastu ei ole parim relv sõjaline sekkumine, vaid turumajanduslikud ja demokraatlikud reformid araabia maades.
Hernando de Soto
• Sündis 1941
• Majanduse reformija ja visionäär
• Vabaduse ja Demokraatia Instituudi direktor Limas (Peruu)
• Tähtsamad teosed: «Teine tee: nähtamatu revolutsioon Kolmandas Maailmas» (1986, ingl tõlge 1989), «Kapitali müsteerium: miks kapitalism võidutseb Läänes ja äpardub mujal» (2000), «Teine tee: Majanduslik vastus terrorismile» (2002)
Peruu ekpresident Fujimori võeti vahi alla
07.11.2005 10:28
Täna varahommikul arreteeriti Tšiilis Peruu endine president Alberto Fujimori, keda kodumaal süüdistatakse korruptsioonis ja inimõiguste rikkumises, teatas AFP.
67-aastane Fujimori vahistati Tšiilis Peruu kohtuvõimude palvel pärast seda, kui mees oli riiki üllatusvisiidile saabunud.
Alates 1990. aastast Peruud valitsenud Fujimori lahkus 2000. aastal ametist ja põgenes Tokiosse pärast seda, kui tema administratsioonis lahvatas ulatuslik korruptsiooniskandaal.
Kokku on Peruu võimud tema vastu esitanud 21 erinevat süüdistust, sealhulgas korruptsioonis ning 1990. aastate alguses 25 inimest tapnud surmaeskadroni töö organiseerimises.
Vaatamata sellele on Jaapani päritolu Fujimori teatanud kavatsusest kandideerida Peruu 2006. aasta presidendivalimistel.
Peruu pealinna Lima vanim muumia
21.10.2005 16:15
Peruu arheoloogid avastasid pealinna Lima lähedalt haruldase muumia. See on küll ilma peata, kuid dateeringute järgi senileitutest kõige vanem, kirjutab Reuters.
1300. aastat tagasi elanud ja Huari hõimu kõrgklassi kuulunud mehe jäänused leiti Huaca Puellana-nimelisest paigast , kus kunagi tähtsaid tseremooniaid peeti.
«Mees oli ilma peata ning kuulus Lima piirkonna vallutanud Huari hõimu,» ütles arheoloog ja kohaliku muuseumi direktor Isabel Flores .
Huari kultuur valitses Lõuna-Ameerikat enne inkasid, valitsejad, nende riik ulatus Kolumbiast Tšiilini.
«Oleme selle kultuuri kohta palju teada saanud just säilinud riietusesemete põhja. Viimane Huraise kultuuri kõrge ametniku leid ainult kinnitas meie oletusi, sest mees oli mässitud korralikku kootud kangasse, mille ümber oli seotud mingist taimsest materjalist punutud nöör,» selgitas Flores.
Huarise sõduriühiskond vallutas Peruu Andide ja mereäärsed piirkonnad aastatel 100 kuni 600 p.Kr. ning neid tuntakse eelkõige säilinud tekstiilide ja keraamika kaudu.
Leitud muumia arvatakse olevat hiljem uuesti välja kaevatud ning alles peale selle on pea kehast eraldatud.
Arheoloog Flores arvab , et seda tegid Huari vallutanud Ichmase hõimud, kes selle teoga soovisid hävitada kõik jäljed hõimust, kes neid olid aastaid oma võimu all hoidnud .
«Siin on märgata selgeid märke Huraise vastasest ülestõusust ning avastus annab uut informatsiooni selle kohta, millised olid nüüdse pealinna Lima kunagised elanikud,» ütles arheoloog.
Samas polnud hauapanustega ümbritsetud muumia rannaäärse niske kliima tõttu kuigi hästi säilinud.
Peruus on viimaste aastate jooksul tehtud mitu tähelepanuväärset muumialeidu.
2004. aasta veebruaris leidsid ehitustöölised Lõuna-Peruus uue koolimaja rajamisel vundamenti kaevates 700 aasta vanuse muumia.
2002. aastal leiti Lima lähedase slummi mahajäetud matmispaigast tuhandeid hästi säilinud muumiaid.
Kartul pärineb Peruust
04.10.2005 12:01
Esmakordselt kasvatati kartulit praeguse Peruu territooriumil ning kartul aretati kultuurtaimena välja vaid üks kord, vahendab Reuters USA ja Suurbritannia uurijate teadet.
Geneetilise uuringuga tehti kindlaks, et teadaolevalt esimene kasvatatud kartul on geneetiliselt peaaegu identne vaid ühe tänapäeval Lõuna-Peruus kasvava kartulisordiga.
«See uuring näitab, et kartul «kodustati» vaid üks kord ning pärineb Lõuna-Peruust,» sõnas uuringut juhtinud David Spooner Wisconsini ülikoolist.
Lõuna-Peruust jõudis kartul Lõuna-Tšiilisse, kus aretatud kartulisordist pärineb enamik tänapäeval maailmas kasvatatavast kartulist, lisas Spooner.
Lõuna-Tšiilist laia maailma jõudnud kartulisort oli teadlaste hinnangul tõenäoliselt Peruu sordi ja Boliivias ning Argentinas kasvava metsiku kartulitaime hübriid.
Varem arvasid teadlased, et kartulit kasvatati esmakordselt Boliivias ja Argentinas ning metsikust liigist aretati kartulit kultuurtaimeks korduvalt.
Kuigi antud teadustöös ei uuritud kartuli kui kultuurtaime vanust , hinnatakse selleks üldiselt 7000-10.000 aastat.
Kartul on üks maailma olulisemaid toiduaineid ning enamik maailmas kasvatatavast kartulist kuulub liiki nimega Solanum tuberosum.
Euroopasse jõudis kartul aasta 1570 paiku ning Eestisse 18. sajandi keskpaigas.
Aastas kasvatatakse maailmas keskmiselt 300 miljonit tonni kartulit.
Peruus avastati hiiglaslikud maajoonised
04.03.2005 15:09
Arheoloogid avastasid Peruu lõunaranniku kõrbes asuvatest mägedest seni tundmatud maakujundid, vahendab CNN.
233 ruutkilomeetri ulatuses laiuval alal on näha 50 suuremat figuurikompleksi, millel on eristatavad nii inimeste, lindude, ahvide kui ka kasside kujutised.
Arheoloogide arvates on need loodud ajavahemikul 600-100 aastat e.Kr ning nende autoriteks arvatakse olevat Paracase kultuuri kuuluva hõimu liikmed.
Uus leid on vanem kui ÜRO maalima kultuuripärandi hulka kuuluvad kuulsad Nazca joonised.
Nazca kultuur õitses Peruus ajavahemikul 50 aastat e.Kr kuni 600 aastat p.Kr.
Siiani olid Nazca joonised Peruu põhiliseks turismiatraktsiooniks ning igal aastal lennutati sellest üle umbes 80.000 inimest.
Miss Maailma tiitli võitis peruulanna
06.12.2004 00:01
2004. aasta Miss Maailma tiitli pälvis Miss Peruu Maria Julia Mantilla Garcia, vahendab BBC. Dominikaanlanna Claudia Julissa Cruz Rodriguez sai teise koha, USAst pärit Nancy Randall tuli kolmandaks.
Maailma kauneimaks naiseks valitud Julia Garcia võitis 106 konkurenti. 20-aastane Julia Garcia rääkis, et tahab saada õpetajaks, ja kinnitas, et on tiitli üle üllatunud, kuid väga õnnelik.
Tänavune Eesti kõrgkoolide miss, 23-aastane Eesti Muusikaakadeemia üliõpilane Moonika Tooming 107 osaleja seast finaali 15 hulka ei pääsenud.
Esimest korda võistluse ajaloos said oma sõna öelda ka vaatajad: internetihääletuse, SMSi, telefoni või interaktiivse TV-kanali vahendusel.
Võistlus toimus Hiinas, kus kaotati iludusvõistluste korraldamise keeld alles 2003. aastal, veidi enne eelmist Miss Maailma võistlust.
Peruu teadlased aretasid hiidmerisea
26.10.2004 10:48
Peruu teadlased aretasid senistest liigikaaslastest kaks korda suurema merisea ning loodavad, et uue tõuga õnnestub huvi maitsva merisealiha vastu äratada kogu maailmas, vahendab Roheline Värav.
Kuigi maailm tunneb merisiga peamiselt lemmik- ja katseloomana, kodustati ta Lõuna-Ameerikas just lihaloomana.
Ühe hiidmerisea aretaja, La Molina riikliku ülikooli ekspordiprojekti direktori Gloria Palaciose kinnitusel on uue meriseatõu liha väga maitsev ning tekitab loodetavasti paljude ilmanurkade maiasmokkades isu seda liha tihemini nautida.
Merisiga on vähenõudlik loom ning teda saab pidada suhteliselt kitsais tingimusis. Seetõttu on merisealiha tootmise keskkonnakoormus sootuks väiksem, kui sealihal, veiselihast rääkimata.
Madala keskkonnakoormuse tõttu võib merisealiha tootmist võrrelda linnu- ja küülikuliha tootmisega.
Ka ei pea merisigu ilmtingimata kasvatama suurfarmides, vaid iga pere peaks oma lihanälja rahuldamiseks ise piisavalt palju merisigu kasvatama suutma.
Teadlased usuvad, et isegi linnatingimusis saab merisigu kasvatada mitte ainult lemmikloomadena, vaid ka inimtoiduks.
Kõrgmäestikus elavad Peruu inkad on merisigu juba sajandeid toiduks kasvatanud. Vaeste lõunaameeriklaste jaoks on merisealiha tähtis valguallikas.
Eurooplasile ja põhjaameeriklasile on merisealiha söömine seni vastumeelseks jäänud – küllap seetõttu, et väikesekasvulist merisiga serveeritakse enamasti koos pea ja käppadega.
Samuti pole praetud või grillitud pisinärilise söömisel noa ja kahvliga midagi pihta hakata.
Peruu teadlased loodavad uuelt meriseatõult lahendust kõigile eelnimetatud probleemidele: peaks ju rohkem kui kilogrammi raskusest meriseast juba korraliku prae saama.
Väidetavasti pidavat uut tõugu merisead olema vanadest liigikaaslasist ka maitsvamad.
Peruust leiti kadunud muinaslinn
18.08.2004 11:36
Peruust leiti 1300 aasta eest Amazonase džunglis asustatud, müüridega kaitstud muistse linna varemed, vahendab ETV Online.
Varemed avastanud Peruu ja USA arheoloogide arvates oli linn vähemalt 10.000 inimese kodu ja esindas arvatavasti salapärast chachapoya kultuuri.
Ilmselt alistasid chachapoyade kultuuri inkad. Inkad vallutati omakorda 1530 . aastatel hispaanlaste poolt.
Uurimisretke juht Sean Savoy ütles, et kivilinna müürid on vähemalt kümne meetri kõrgused ning on kaunistatud graveeringute ja maalingutega.
Chachapoya kultuuri tuntakse nüüdisajal eelkõige kaunistatud haudehitiste järgi. Äsja avastatud linnast on leitud hästi säilinud mausoleume, muumiaid ja seinamaalinguid.
Arheoloogid ristisid linna lähedal asuva küla järgi Gran Saposoaks.
Peruu Andides on surnuks külmunud 46 last
25.07.2004 12:08
Viimase 30 aasta karmima külmalaine jooksul on Peruu Andides surnuks külmunud vähemalt 46 last, vahendab BBC.
Peruu valitsus kuulutas mitmes mägipiirkonnas välja hädaolukorra, kuna karmi külma käes kannatab 158.000 elanikku. ÜRO lubas Peruule eraldada 745.000 USA dollarit finantsabi.
Külma käes kannatavad Peruu kõige vaesemate inimeste hulka kuuluvad Andide kõrgmägede elanikud. Külma tõttu on seal praeguseks surnud 46 last.
Mägikülade elanikud elatuvad peamiselt alpakade ja laamade pidamisest, süües nende liha ja müües villa. Kuid ka loomad surevad külma tõttu ning tugevad vihmad ja lumesajud on katkestanud mägikülade ühenduse ülejäänud maailmaga.
Heategevusorganisatsiooni esindaja Nellie Cloe ütles, et valitsusvälised organisatsioonid toimetavad kõige hullemas olukorras piirkondadesse tekke, rõivaid ja toitu.
Cloe hoiatas, et olukord võib veelgi halveneda, kui valitsus ei eralda vajalikke ressursse, et aidata vaestel perekondadel külmade talvede vastu valmistuda.
Peruust leiti kümneid uusi inkade muumiaid
06.03.2004 14:57
Arheoloogid leidsid Peruu pealinna Lima lähedalt 15. sajandist pärit 26 hauda praegu veel teadmata arvu muumiatega, vahendab BBC.
Tee-ehitusele jalgu jäänud kunagine matusepaik sisaldab arheoloogide kinnitusel inkade «keskklassi» esindajate säilmeid. Sellele viitavad matusepanused, mille kohaselt on tegemist kohalike talumeeste ja käsitöölistega.
Kuigi Puruchuci-Huaqueronese matusepaik on arheoloogidele hästi tuntud ning seda inkade suurimat kalmistut on korduvalt uurinud nii teadlased kui hauaröövlid, pidasid arheoloogid äsjast leidu ometi äärmiselt õnnelikuks juhuseks, sest välja kaevatud 26 hauda olid täiesti puutumata.
Muumiad on pärit ajavahemikust 1472–1532.
1533. aastal langes inkade võimas impeerium hispaanlastest vallutajate saagiks.