Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakkude ehitus (0)

1 Hindamata
Punktid
BIOLOOGIA II KT
  • Nukleiinhapped
    Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
    Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid:

    DNA
    DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
    DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti:
    • Adenosiinfosfaat ehk A
    • Guanosiinfosfaat ehk G
    • Tsütidiinfosfaat ehk C
    • Tümidiinfosfaat ehk T

    • Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
    • Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest.
    • Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C)
    • Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur on biheeliks. Tertsiaalstruktuur , mis tekib DNA ja valkude koosmõjul
    • DNA molekul on kaheahelaline.
    • DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.

    RNA
    Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
    Ribonukleiinhape on moodustunud riboosi , fosfaatrühma ja lämmastikaluse liitumisel.
    RNA lämmastikaluse koostises on 4 erinevat nukleotiiti:
    • Adeniin ehk A
    • Guaniin ehk G
    • Tsütosiin ehk C
    • Uratsiil ehk U (uratsiilfosfaat)

    • RNA molekul on üheahelaline.
    • Nukleotiitide järjestust molekulis nim. RNA esimest järku struktuuriks. Sekundaarstruktuur, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikaheliste lõikudega.
    • RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ja ka realiseerimises.

    RNA võib jagada kolmeks:
    • Informatsiooni-RNA (mRNA)
    Toob geneetlilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- ribosoomidesse.
    • Transport-RNA (tRNA)
    Ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine (toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse).
    • Ribosoomi-RNA (rRNA)
    Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
  • Raku ehitus ja talitlus
    Rakuteooria kujunemine
    • Robert Hook leiutab valgusmikroskoobi.
    • Matthias Schleiden- avastas, et taimed on rakulise ehtitusega
    • Theodor Shhwann- avastas, et loomorganismid on rakulise ehitusega

    Rakud jagunevad:
    • Eeltuumsed ehk prokarüoodid- bakterid , kellel puudub membraaniga piiritletud tuum ning ka raku sisemuses on vähe organelle.
    • Päristuumsed ehk eukarüoodid- taimedel, seentel ja loomadel

    Raku sisemus on täidetud poolvedelega aine- tsütoplasmaga.
    Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks
    Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga.
    Raku tuumasisest plasmast nim. karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d)
    Tuumas võib mikroskoobi abil näha mitu tuumakest, milles toimub ribosoomide süntees.
    Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
    Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovaheus raku ja väliskeskkonna vahel
    Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest (ka kolesterool ).
    Membraani ehituses on veel:

    Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste spsteem.
    Eristatakse sileda (paiknevad ensüümid) ja karedapinnalist (paiknevad ribosoomid ) tsütoplasmavõrgustikku.
    Ribosoomid koosnevad rRNA-st ja valgu molekulidest.
    Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes.
    Ribosoomides toimub valkude süntees.
    Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks.
    Lüsosoomid on ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustakse mitmesuguseid aineid.
    Telolüsosoomid ehk transportlüsosoomid
    Primaarne- just eraldunud
    Sekundaarne- toimub juba mingi süntees
    Golgi kompleks on membraanidest koosnev päristuumse raku organell .
    Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse.
    Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga.
    Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem.
    Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest.
    Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid.
    Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest).
  • Taimerakk
    Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos , lignin, pektiin.
    Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude)
    Taimerakul puudub vereringe , seda asendab neil juhtkude
    Eristatakse kolme rühma plastiide :
    • Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid , lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll
    • Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad taimede viljadele kollase, oranži või punase värvuse
    • Leukoplaste (sisaldavad varuaineid)

    Vakuoolid on taimeraku veemahutid, sisaldavad mitmeid varuaineid ning loomi ligimeelitavaid aineid, koguvad endasse jääkproduktid
  • Seened
    Seened on heterotroofid.
    Seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest.
    Seeneniidistik on mütseel.
    Seened võivad olla:
    • Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest
    • Biotroofid- toituvad elusast orgaanilisest ainest
    Seened saavad olla nii ainuraksed (ümarad pärmiseened) kui ka hulkraksed (nt kottseened , hüüfides on vaheseinad)
    Seened jagunevad:
    • Kottseened (pärmiseen, mürkel)
    • Ikkeseened (täpphallikud)
    • Kandseened (pilvikud, majavamm)

    Seenerakk on ümbritsetud membraaniga.
    Membraanist väljapoole jab seentele iseloomuliku koostisega rakukest (koosneb kitiinist, on õhem ja elastsem kui taimel). Ta kaitseb ja toestab seenerakku, annab talle kindla kuju
  • Vasakule Paremale
    Rakkude ehitus #1 Rakkude ehitus #2 Rakkude ehitus #3 Rakkude ehitus #4 Rakkude ehitus #5 Rakkude ehitus #6 Rakkude ehitus #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HeleRiin18 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Nukleiinhapped
    1
    doc

    Nukleiinhapped

    Ande Andekas Bioloogia ­ Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid ­ desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast l?

    Bioloogia
    Geenitehnoloogia eksam
    40
    docx

    Geenitehnoloogia eksam

     tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul  tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid.  glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.  kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened)

    Geenitehnoloogia
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom)

    Bioloogia
    Bioloogia eksami kordamiseks
    18
    doc

    Bioloogia eksami kordamiseks

    1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid ­ nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus ­ Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne ­ need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine

    Bioloogia
    Üldine keemiline koostis
    3
    doc

    Üldine keemiline koostis

    See lahustub vees ja tuleb karbonaatioonid. Need kanduvad edasi vereringe kaudu kopsu ja sealt välja. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse. Orgaanilised ained Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Valdav osa koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust. Leivund ka lämmastik, fosfor ja väävel. Seega makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped-biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse,reguleerivad rakkude talitust,osalevad info vahetuses keskkonnaga Millised keemilised ühendid on biomolekulid?- orgaanilised ühendid mis moodustuvad org elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- org ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust.(ensüümid,vitamiinid,horm) Sahhariidide ehitus ja ülesanne?- sahhariidid-ehk süsivesikud on orgaanilised ained mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hapnik jaotus: mono,oligo ja polüsahhariidid

    Bioloogia
    BIOLOOGIA
    4
    docx

    BIOLOOGIA

    1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud ­ orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur

    Bioloogia
    Organismide koostis
    12
    doc

    Organismide koostis.

    ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 3. Orgaanilised ühendid organismis. Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid (üks elu tunnustest). Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulideks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt.). Mõnikord käsitletakse biomolekulide all

    Bioloogia
    Organismide koostis-mõisted
    2
    rtf

    Organismide koostis-mõisted

    Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ­ viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk ­ iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse,

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun