Paljunemine ja areng (3)

Q: Kus toimub munaraku viljastumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Paljunemine ja areng

Q: Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline?

Vastus leiad õppematerjalist: Paljunemine ja areng

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus toimub munaraku viljastumine?
Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline?

Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi.

Interfaasis toimuvad protsessid.

MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub.

MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub.

Platsenta ülesanded.

Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused.
(näited organismidest)

Sugulise paljunemise eelised ja puudused.

OVULATSIOON , MENSTRUATSIOON - millisel ajavahemikul toimuvad?

Kus toimub munaraku viljastumine ?
Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline?
MÕISTED:

menstruatsioon

otsene areng

täismoondega areng /nt.

vaegmoondega areng /nt.

ovulatsioon

kehasisene viljastumine /nt.

kehaväline viljastumine /nt.

platsenta

moondega areng
10.haploidne kromosoomistik
11. diploidne kromosoomistik
12.embrüogenees
13.kliiniline surm
14.bioloogiline surm
* kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128
MITOOS hulkraksetele organismidele omane
otsene jagunemine- jaguneb 1 rakk mitmeks osaks ( amitoos )/kasvaja- ehk vähirakud
kaudne jagunemine- eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist (mitoos)
karüokinees- tuuma jagunemine
tsütokinees- tsütoplasma jagunemine
interfaas - ajavahemik kahe mitoosi vahel
rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust, teise mitoosi lõpuni.
INTERFAASIS TOIMUVAD PROTSESSID:
1. DNA- replikatsioon ehk dna kahekordistumine
2. ATP- süntees (mitokondritel)
3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv.
4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks.
5. Rakk lõpetab kasvu.
MITOOSI FAASID:
1. PROFAAS : kromosoomid hästi nähtavad, tuumamembraan lõhustatakse, tuumakesed kaovad
2. METAFAAS : kromosoomid liiguvad keset rakku ning paigutuvad ühele tasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
3. ANAFAAS: tsentromeerid jagunevad 2ks, kromosoomid jagunevad 2ks, kromosoomid liiguvad poolustele , kasutatakse ATP energiat
4. TELOFAAS : käävinidid hajuvad ja tuuma ümber sünteesitakse membraan
ÜHEST RAKUST ON TEKKINUD 2 RAKKU, ERINEVAD NAD VAID SUURUSELT.
MITOOSI TÄHTSUS:
#toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel
#tütarrakkud on geneetiliselt identsed
#suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv
#mitoos on vajalik surnud v. hukkunud rakkude asendamiseks
MEIOOS
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
- eriline sugurakkude jagunemisviis, mille tulemusega kromosoomide arv väheneb 2x ja rakkude pärilikkus kombineeritakse ringi.
Meioosis on 2 jagunemist(I ja II) ja kumbaski 4 faasi :
a) profaas
b) metafaas
c) anafaas
d) telofaas
Kromosoomide käitumine meioosis :
* enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine. Järelikult on rakus 2 kromatiidilised
kromosoomid.
Meioosi bioloogiline tähtsus :
a) meioosi tagajärjel moodustuvad haploidsed rakud.
b) kõik moodustunud rakud on erineva pärilikkusega(tänu kombinatiivsetele
    muutustele) mis tagatakse :
    1) kromosoomide ristsiirdega.
    2) kromosoomide sõltumatu lahknemisega anafaasis.
c) meioosi käigus suureneb rakkude arv.( spermatogeneesil tekib 4 spermi,
    ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti)
Meioosi vormid :
1) gameetne meioos - viib sugurakkude tekkele( spermid , munarakud ) N : loomad.
2) spoorne meioos - esineb eostaimedel ja viib haploidsete eoste moodustumiseni.
    (sõnajalad, kollad , osjad)
3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku.
NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi).
Platsenta e. emakook :
* hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg.
* platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit.
Platsenta ülesanded :
1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb
süsihappegaas ja jääkained.
2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega
haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid
loob eelduse vererühmade konfliktiks.
3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste
liikuvust.
mittesug. palj. eelis: lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond
puudus: järglased on geneetilselt ühesugused
taimed, alamad loomad
sugulise palj. eelis: tekivad uued genotüübid, mis annavad alust looduslikuks valikuks.
puudus: väga pikk arenguperiood
õistaimed, enamikud loomad
1. Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus (esineb iga kuu)
2. Otsene areng - roomajatel , lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega
3. Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse , nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel
4. Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
5. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. (28- päevane tsükkel)
6.Kehasisene viljastumine- esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel.
7. Kehaväline viljastumine- enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel.- suurem osa kala- ja kahepaiksete like, kelle munarakud viljastuvad vees (nt. Angerjas, tursk )
8. Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga
9. Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut
10. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n
11. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised . Tähistatakse 2n
12. Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus
13. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises
14. Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu:
Suurenemine 4 korda
DNA kahekordistumine toimub mitoosi: interfaasis
Spermid moodustuvad: spermatogeneesil
Bakterid paljunevad enamasti: vegetatiivselt
Meioos esineb: ovogeneesil
Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: 23
Geenivahetus kaasneb:
Inimese munarakkude küpsemise keskmine interval on: 28 päeva.
Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel.
Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele.
Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 arengu- ja viljastumisvõimetut rakku(polotsüüti).
Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased mittesugulise paljunemise vormid.
Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks.
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles interfaasi saabudes.
Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis .
Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 36 tundi
Küpsed spermid talletatakse mehe: munandimanustes
Munaraku viljastumine toimub: munajuhas
Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: nuku stadium
Naise rasedus vältab tavaliselt: 40 nädalat
Kalade areng on: otsene
Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: idu
Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: kõldkestaga
Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks.
Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline.
Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale.
Inimese sügoot on HAPLOIDSE kromosoomistikuga.
Tavalise 28- päevase menstruaaltsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid.
Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta.
Inimese ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga
Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks .

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 264 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

264 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stellur Õppematerjali autor

Kontrolltöö materjal:
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi.
2. Interfaasis toimuvad protsessid.
3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub.
4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub.
5. Platsenta ülesanded.
6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused.
(näited organismidest)
7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused.
8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad?
9. Kus toimub munaraku viljastumine?
Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline?

MÕISTED:
1. menstruatsioon
2. otsene areng
3. täismoondega areng /nt.
4. vaegmoondega areng /nt.
5. ovulatsioon
6. kehasisene viljastumine /nt.
7. kehaväline viljastumine /nt.
8. platsenta
9. moondega areng
10.haploidne kromosoomistik
11.diploidne kromosoomistik
12.embrüogenees
13.kliiniline surm
14.bioloogiline surm

paljunemine areng

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid,

Bioloogia

odt

Paljunemine

Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

Bioloogia

odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel

Bioloogia

docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid