Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.
NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4
ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’ Õppematerjalid ’’
alla
Bioteaduste metoodika
Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse:
VAATLUS (ing k observation ) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia)
VÕRDLUS (ing k comparison ) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus
KATSE (ing k experiment ) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul
Biokeemilised meetodid
Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs)
Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia)
Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos molekulaargeneetikaga)
Eluslooduse organiseerituse tasemed
MOLEKULAARNE tase molekulaarbioloogia , geenitehnoloogia, süsteemibioloogia ( BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses )
ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia
RAKU tase - rakubioloogia
KOE tase - histoloogia, arengubioloogia /embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel -, lihas-, närvi- ja sidekude
ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia ). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia)
ORGANISMI tase – need koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme
ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia ) – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR )
Suhkrute lühiiseloomustus.
SUHKRUD ehk SAHHARIIDID (sugars/ saccharides) – LIHT ja LIITSUHKRUD - Peamine toitaine /energia(varu)aine
Suhkrud e süsivesikud - orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma:
1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel )- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on:
  • 5-süsinikuga e pentoosid

  • riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse.
  • desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse.
    • 6-süsinikuga e heksoosid

    glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas . Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.
  • Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid . Seda samuti kasutatakse energiaallikana.
    2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid:
    • sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades.
    • maltoos ( linnasesuhkur )- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades .
    • laktoos ( piimasuhkur )- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.

    3) Polüsahhariidid - polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on:
    • tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana.
    • tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad).
    • kitiin - koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust . Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
    • glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel.

    Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus
    • Struktuurne : kitiin ( lülijalgsed , seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad)
    • Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades)
    • Toite: piimasuhkur imetajate piimas

    Lipiidide lühiiseloomustus.
    Lipiidid - ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool - ja hüdrofoobne osa – rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks :
    1)Lihtlipiidid:
    • vedelad rasvad - taimsed õlid . Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks.
    • tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.

    2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga ( lanoliin ).
    3)Liitlipiidid e fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus)
    4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu.
    Esinevad loomakudedes. Nt
    • kolesterool - on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus)
    • hormoonid-

  • testosteroon ( meessuguhormoon ),
  • östrogeen (naissuguhormoon),
  • progesteroon (naissuguhormoon).
  • neerupealiste hormoonid.
  • D- vitamiinhormoon , mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
    Kokkuvõte- liipide funktsioonid
    • Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal
    • Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
    • Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).
    • Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas . Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo.
    • Kaitsefunktsioon.

  • Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.
  • Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.
  • Veelindudel kaitseks märgumise eest.
  • Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid).
  • Pruun rasvkude , kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
  • Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
    Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus.
    Valgud e proteiinid - on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped . On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja
    karboksüülrühma( COOH ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett .Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus. Valkude omadused sõltuvad:
  • aminohapete järjestusest valgu molekulis
  • aminohapete arvust (DNA→valk→tunnus)
    Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne ega on tsülklis. Valgu süntees vt. küsimus 28
    Valke jagatakse:
  • lihtvalgud -koosnevad aminohappejääkidest;
  • liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.
    Valkudel on neli struktuuri:
    1) primaarstruktuur - on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.
    Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
    2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks -α-heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel-
    b – struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud )
    3) tertsiaalstruktuur - moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. ( ensüümid , antikehad , vereplasma valgud)
    4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin)
    Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsdesside tulemusena:
  • denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks. See võib toimuda
    Mehaanilisel teel
  • Kõrge temperatuuriga
  • Keemilisel teel
  • Kiirguse toimel
  • renaturatsioon - valkude kõrgemat järku struktuuri taastamine.
    Valkude ülesanned:
    • ensümaatiline - ensüümid kiirendavad reaktsioone. Ensüümi tööks on vaja kindla vitamiini juuresolek.
    • struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid.
    • transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
    • regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt. insuliin ).
    • retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
    • liikumise- algloomade viburid , ripsmed, lihaskoe valgud ( aktiin , müosiin), mitoosi kääviniidid .
    • kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen - võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud.
    • energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide.

    Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped , mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
    Nukleiinhapete lühiiseloomustus.
    Nukleiinhapped - on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . Nukleiinhappeteks on :
  • RNA ( ribonukleiinhape ) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest.
  • DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja , mis koosneb desoksüribonukleotiididest.
    Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist:
  • viiesüsinikuline suhkur e pentoos :
    • RNA – riboos,
    • DNA- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H)

  • lämmastikalus:
    • RNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil.
    • DNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin.

  • fosfaatrühm
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #1 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #2 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #3 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #4 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #5 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #6 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #7 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #8 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #9 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #10 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #11 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #12 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #13 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #14 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #15 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #16 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #17 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #18 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #19 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #20 -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janzu12 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    docx
    Geenitehnoloogia I konspekt
    27
    docx
    Geenitehnoloogia vastused
    11
    doc
    Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    50
    docx
    Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused
    40
    docx
    Geenitehnoloogia eksam
    32
    doc
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun