Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

DNA ja RNA (0)

1 Hindamata
Punktid
DNA ja RNA #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MortenL Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
pdf

DNA ja RNA

Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin

Bioloogia
thumbnail
30
ppt

DNA ja RNA

Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA ­ Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 ­ James D. Watson ja Francis H. C. Crick ­ DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid ­ 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur

Molekulaarbioloogia
thumbnail
2
doc

DNA ja RNA

kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm 2. riboos ­ monosahhariid 3. lämmasatikalus (võib varieeruda): 1) A 2) C 3) G 4) U ­ uratsiil RNA nukleotiidid erinevad samuti lämmastikaluste poolest nagu DNA nukleotiidid (erinevus Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside. RNA tähtsus: osaleb geneetilise info realiseerimises (DNA on vana kokaraamat, RNA on see, kui ma loen seda kokaraamatut, see mis ma kokku küpsetan on juba tulemus ehk valk). RNA polümeraas ­ RNAd sünteesiv ensüüm (sarnasel DNAle). Polümeraas koosneb paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne. RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA ­ informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2

Bioloogia
thumbnail
22
pptx

DNA ja RNA

DNA- desoksüribonukleiinhape RNA-ribonukleiinhape 12.klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse, täpsemalt ribosoomidesse • tRNA- Toob aminohapped ribosoomidesse • rRNA- Ribosoomi RNA,ribosoomi ehitus

Bioloogia
thumbnail
3
docx

DNA RNA

Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin ­ nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused

aminohapped, rRNA(ribosoomi-RNA) ­ kuulub ribosoomi ehitusse. Geen ­ DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) ­ puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas. Päristuumsed(eukarüootid) ­ rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23. DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon ­ protsess, mille käigus kopeeritakse DNA ­ molekul Transkriptsioon ­ protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. Ensüümid ­ valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Helikaas ­ ensüüm, mis katkestab vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti. DNA-polümeraas ­ ensüüm, mis viib läbi replikatsioni. RNA-polümeraas ­ ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni.

Bioloogia
thumbnail
32
doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsüül RNA koosseisus. Nukleotiidid

Geenitehnoloogia
thumbnail
3
doc

Organismi areng ja molekulaargeneetika

Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon. Sellest sõltub selle isendi tunnuste esinemine. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika ­ teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi DNA RNA VALK Replikatsioon ­ DNA süntees Transkriptsioon ­ RNA süntees Translatsioon ­ valgusüntees DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse, st et need on matriitsünteesid. Nii kandub geneetiline info üle. Replikatsiooni tulemusena saadakse 1. DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun