Gümnaasiumi bioloogia (0)

5 VÄGA HEA

Organismide keemiline koostis
Ainete jagunemine:

Anorgaanilised ained (eluta loodus)

vesi
anorgaanilised ühendid ( happed , alused, soolad )

Orgaanilised ained (elusloodus)

valgud
lipiidid
sahhariidi biomolekulid
nukleiinhapped (DNA, RNA)
madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid

(aminohapped, vitamiinid , hormoonid)
Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku.
Vesi
Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus.
Klaster – vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid.
Hüdrofiilsus – aine omadus lahustuda vees.
Hüdrfoobsus – aine omadus mitte lahustuda vees.
Hüdratatsioon – keemilise ühendi liitumine veega.
Dehüdratatsioon – veekaotus.
Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel.
Vee dissotseerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks. H2O – H+ + OH-
Vee ülesanded organismis:

lahusti
osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides
aitab säilitada rakusisest püsivat t0
transport
jääkainete väljutamine
hüdrolüüs
pH tasakaalu säilitamine

Bioloogia – teadus, mis uurib elu erinevatel tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel, ökosüsteemilisel.
Ökoloogia – seob kokku bio- ja geoteadused.
Tsütoloogia – tegeleb rakkude ehituse ja talituse uurimisega.
Histoloogia – tegeleb kudede uurimisega.
Homöostaas – sisekeskkonna stabiilsus.
Füsioloogia – uurib organismi talitust ja regulatsiooni.
Anatoomia – uurib organismi ehitust.
Metabolism – aine- ja energiavahetus.
Assimilatsioon – sünteesimine.
Dissimilatsioon – lagundamine.
Elusorganismide tunnused:

Rakuline ehitus – ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust).

Keerukas organiseeritus – ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil.
Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud , organismid, liigid, ökosüsteemid.

Aine- ja energiavahetus – rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat.

Stabiilne sisekeskkond – püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus ( imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed , roomajad).

Paljunemine – sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele.

Arenemine – sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Arenemine võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ning kohanetakse väliskeskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. Eluiga sõltub pärilikkusest ja keskkonnateguritest.

Reageering ärritusele – hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismi reaktsioon sellele. Ainuraksed võtavad infot vastu väliskeskkonnast orgaanilise aine molekulidega välismembraanis. Info liigub edasi raku sisemusse ja vastavalt sellele toimub ainurakse reaktsioon ärritajale.
Organiseerituse tasemed :

Aatom – keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga.

Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused.

Makromolekul

Organell - raku organ ehk koostisosa . Organellil elu tunnused puuduvad.

Rakk - kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused.

Kude - sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega.

Elund

Elundkond - selle moodustavad organid ühise talitluse alusel.

Organ - kudede kogum, millel on kindel ülesanne. Õistaimede organid on – juur , vars, leht, õis, vili.

Organism

Liik - liigi määratlemine toimub erinevate tunnuste abil: paljunemine, sise- ja välisehitus, talitlus, elukeskkond.

Populatsioon - sama liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas.

Kooslus - erinevat liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas.

Ökosüsteem - moodustub omavahelises suhtes olevast elus ja eluta loodusest ühel territooriumil (nt. jõgi).

Maastik

Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad.
Eluslooduse süstemaatika:

Domeen – 3 domeeni: bakterid , arhed , eukarüoodid.

Riik – 5 riiki: bakterid, protistid , seened, taimed, loomad

Hõimkond

Klass

Selts

Sugukond

Perekond

Liik
Takson – ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi.
Homoloogia – ehitusplaaniline sarnasus.
Homoloogne organism – sarnane ehitus kuid erinev funktsioon.
Elu keemia
Aatom – keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber tuuma elektronkihtidel .
Aatomituum – aatomi keskosas. Positiivse languga. Koosneb elektronides, prootonitest ja neutronitest .
Elektron – negatiivse laenguga aatomituuma osa.
Prooton – positiivse laenguga aatomituuma osa.
Neutron – neutraalse laenguga aatomituuma osa.
Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Prootonite arvu aatomis määrab ära tuumalaeng .
Isotoobid – keemilise elemendi teisendid . Erinevad neutronite arvu poolest.
Ioonid – tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel.
Anioon – negatiivse laenguga osake. Kui elektronkiht liidab elektrone.
Katioon – positiivse laenguga osake. Kui elektronkiht loovutab elektrone.
Aatommass – keemilise elemendi aatomi mass.
Molekulmass – aine molekuli mass.
Aatomnumber – prootonite arv aatomi tuumas.
Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas.
Valents – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega.
Radioaktiivsus – aatomituumade iseeneslik lagunemine.
Orbitaal ehk elektronkiht – elektroni kaugus tuumast. Ühel ja samal orbitaalil asuvad elektronid moodustavad elektronpaari. Elektronkihtidel on erinev arv elektrone.
1. kihis kuni 2 elektroni ; 2. kihis kuni 8 elektroni; 3. kihis kuni 18 elektroni. Elektronkihid täituvad kindla reegli alusel – madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele . Välimises kihis olevad elektronid on kõige nõrgemalt tuumaga seotud ja võivad üle minna ühelt aatomilt teisele aatomile. Välises kihis on 1-8 elektroni.
Elektronpilv – elektroni leidumise tõenäosus ruumis.
Kvant – väikseim jagamatu energiakogus . Elektronid saavad liikuda ühelt orbitaalilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või ainult kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat. Kui elektron liigub kõrgemalt tasemelt madalamale, siis selle käigus kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana.
Keemiline reaktsioon – aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne. Aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone nimetatakse elektronegatiivsuseks. Kõrge elektronegatiivsusega aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt.
Keemiline side – viis kuidas kaks või enam aatomit on omavahel molekulis seotud.
Üksikside – ühinenud on 1 elektronpaar
Kaksikside – ühinenud on 2 elektronpaari
Kolmikside – ühinenud on 3 elektsonpaari
Kovalentne side – moodustub aatomite vahel ühiste elektronpaaride abil.
Elektronpaarid tekivad nii, et:
- kumbki aatom annab ühe elektroni H . + . H = H : H (H - H)
Või
- üks aatom annab elektronpaari ja teine aatom annab vaba orbitaali : H- + H+ = H : H
Mittepolaarne kovalentne side – kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne. Selle tõttu seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga.
Polaarne kovalentne side – kovalentne side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel. Suurema elektronegatiivsusega aatom mõjutab elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud rohkem selle aatomi poole. Seega saab see aatom, mis tõmbab paari enda poole negatiivse laengu ja teine aatom, mis ei tõmba paari enda poolt, positiivse laengu. Molekul jääb aga neutraalseks.
Iooniline side – moodustub erinevate laengutega ioonide vahel. Polaarne kovalentne side võib üle minna iooniliseks sidemeks keemiliste reaktsioonide käigus. Sel juhul liigub elektronpaar suurema elektronegatiivsusega aatomi elektronkattesse ja moodustab negatiivselt laetud iooni.
Tahkelt moodustavad ioonilise sidemega ained ioonvõrega kristalle. Ioonid paiknevad kristallvõres nii, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel.
Vesinikside – esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori , hapniku või lämmastikuga. See on nõrk keemiline side. Levinud biomolekulides.
Bioelemendid
Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks.
Olemus:
Põhibioelemendid
1. on biomolekulides aatomitena
2. moodustavad kaksik- ja kolmiksidemeid
3. moodustavad kovalentseid sidemeid
4. nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid
Põhibioelemendid: vesinik, süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor, väävel
Biomolekulid – esinevad rakkude ehituses, osalevad rakkude koostöö reguleerimises ning aine- ja infovahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.
Makromolekulid – väga suured molekulid. Pannakse kokku biomolekulidest kovalentsete sidemete abil (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped).
Polümeerid – pikad molekulid. Koosnevad sarnastest või samadest monomeeridest.
Monomeerid – väikesed molekulid. Võivad olla omaette või polümeeride koostisosades.
Bioaktiivsed ained – mõjutavad organismi juba väikeses koguses. Kuuluvad samuti biomolekulide alla. Need on ensüümid, vitamiinid, hormoonid.
Biopolümeerid – moodustuvad ainult elusorganismides. Valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid.
Sahhariidid
Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik.
Sahhariidide jagunemine:
1. Monosahhariidid – madalmolekulaarsed ühendid. Süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Organismid kasutavad energiaallikana.
- Riboos (RNA koostises), desoksüriboos (DNA koostises).
- Glükoos ( viinamarjasuhkur ) - C6H12O6. Taimedes moodustub fotosünteesil, loomsetes organismides omastatakse toidust.
- Fruktoos (puuviljasuhkur) – C6H12O6
2. Oligosahhariidid – madalmolekulaarsed ühendid. Moodustunud kahe-kolme monosahhariidi seostumisel, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega. Organismid kasutavad energiaallikana. Lahustuvad vees hästi, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti.
- glükoos + fruktoos = sahharoos
- glükoos + glükoos = maltoos
- laktoos
3. Polüsahhariidi – kõrgmolekulaarsed ühendid. Koosnevad monosahhariidide jääkidest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud.
- Tärklis – taimed säilitavad nii oma glükoosivarusid.
- Glükogeen – loomsed organismid säilitavad nii glükoosivarusid.
- Tselluloos – rakkude ja organismide ehitusmaterjal. Kõige levinum ühend taimeriigis, taimsete kiudude põhikomponent. Inimese organism ei omasta , kuna puuduvad soolestikus vajalikud bakterid. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis.
- Kitiin – rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seened). Sarnane tselluloosile.
Sahhariidide ülesanne:
1. Ehituslik
2. Energeetiline
Lipiidid
Grupp suuri molekule, milledel on erinevad ülesanded. Orgaanilised ühendid kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad jt. vees mittelahustuvad ühendid. Lahustuvad erinevates lahustites . Koosnevad vähemalt kahest komponendist – alkohol ja rasvhape .
Jagunevad 3 klassi:
1. Lihtlipiidid – neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid, vahad).
2. Liitlipiidid – fosfo - ja glükolipiidid ( letsitiin ), biomembraanide koostelipiidid.
3. Tsüklilised lipiidid – tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid (klosteriidid).
Lipiidide ülesanne:
1. Energiavaru – kõige energiarikkamad toitained.
2. Kaitse – lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehhaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi.
3. Lahusti – seda rolli täidab füsioloogiliselt mitteaktiivne rasvkude . Selles talletuvad hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained.
4. Termoisolatsioon – nahaalune rasvkude.
5. Elektriline isolatsioon
6. Sapiväljutamine – toidulipiidide ülesanne.
7. Struktuurne ja varuaine ülesanne – reservlipiidid, inimorganismis neutraalrasvad.
8. Metaboolse vee tekitamine – lipiidide lõplikul lõhustamisel tekib vesi ja süsihappegaas.
Rasvad
On suured molekulid. Ei ole polümeerid, kuna pole kokku pandud monomeeridest. Rasvhappemolekulis on mittepolaarne C-H side, mistõttu rasvad ei lahustu vees.
Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest – nimetatakse ka triglütseroolideks. Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest.
1. Küllastumata rasvhapped – neis on üks või mitu kaksiksidet. Esineb taimsetes rasvades (nt. oomega-3, oomega-6 rasvhape).
2. Küllastunud rasvhapped – neis puuduvad kaksiksidemed. Süsiniku aatomid on küllastunud vesinikuaatomitega. Esineb loomsetes rasvades.
3. Trans-rasvhapped – küllastumata rasvhapped, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Põhjustavad südame-veresoonkonna haiguste riski. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel.
Valgud
Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejääkide vahel on peptiidside.
Jagunevad:
1. Liitvalgud (proteiidid) – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.
2. Lihtvalgud ( proteiinid ) – koosnevad aminohappejääkidest.
Aminohapete omadused:

amfoteersed ühendid – koostisse kuulub aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH).

Aminohappejäägid on valgu molekulis ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kahe aminohappe vahel – ühest võtab ta aminorühma ja teisest karboksüülrühma. Peptiidside moodustub valgu sünteesi käigus, mille tulemusel tekib polüpeptiid.
Valgu molekulide struktuurid:
Valkude omadused olenevad aminohappejääkide järjestusest ja hulgast valgu molekulis.
4 erinevat struktuuri:
1. Primaarstruktuur – on igal valgul, määrab ära valgu omadused. (nt. insuliini molekul)
2. Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks α-heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel β-struktuuriks. (nt. juuste ja küünte koostises olev valgu molekul).
3. Tertsiaarstruktuur – tekib valgumolekuli edasisel kokkukeerdumisel. Valk omandab kerasarnase kuju ehk gloobuli (vereplasma valgud) või väljavenitatud niitja kuju ehk fibrillaarse kuju.
4. Kvaternaarstruktuur – kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk (nt. hemoglobiin ).
Valkude struktuurimuutus:
Denaturatsioon – nõrgad keemilised sidemed katkevad ja valk kaotab oma kõrgemat järku strutkuuri.
Toimub:

kuumutamisel

mehhaanilisel toimel (munavalge vahustamine )

ioniseeriva kiirguse mõjul

ultraviolettkiirguse mõjul
Renaturatsioon – denaturatsiooni pöördprotsess, kus valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur mõnikord taastub .
Valgu ülesanne organismis:

ensümaatiline ülesanne – ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust

ehituslik ülesanne - rakuorganelli koostisosa, küünte ja juuste koostisosa keratiin , kõõlustes kollageen .

transpordi ülesanne – transportvalgud, valkudega seostunud ainete transport biovedelikes. (hemogolobiin transpordib hapniku ja süsihappegaasi).

rakuvälise info edastamine raku sisemusse – retseptorvalgud

regulatoorne ülesanne – valgulised hormoonid reguleerivad ainevahetust ja metabolismi. (Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust organismis).

kaitseülesanne – antikehad .

organismi liikumise ülesanne – konraktsioonivalgud (lihasvalgud)

varuaineline ülesanne – valkude kasutamine erinevate isendite toiduks (rinnapiim kaseiin ).

kahjutuks tegemise ülesanne – munavalge ja piimavalgud seovad raskemetalle ja alkaloide, mistõttu nad neturaliseerivad neid mürke maos.

geeniregulatoorne ülesanne – valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetaises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust.

energeetiline ülesanne – valkude lagunemisel vabanev energia kasutatakse elutegevuseprotsessideks.
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
Kahte tüüpi nukleiinhapped:

DNA – desoksüribonukleiinhape

RNA – ribonukleiinhape
DNA molekuli koostis:
Desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
DNA lämmastikaluseid on 4: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T).
DNA molekuli struktuur:
1. Primaarstruktuur
DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusprintsiibile – nukleotiidide ühisele vastavusele. (A=T) (G≡C) ehk A vastas on T ja vahel on 2 vesiniksidet ning G vastas on C ja vahel on 3 vesiniksidet.
2. Sekundaarstruktuur
Kui kaks vesiniksidemete abil ühendatud ahelat on keerdunud biheeliksiks.
DNA ülesanded:
Ülesanne seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses üle kandmises raku jagunemisel.
Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon . See on vajalik selleks, et raku pooldumisel tütarrakk saaks sama info, mis oli lähterakus.
Replikatsiooni viib läbi vastav ensüüm. See keerab DNA biheeliksi järkjärgult lahti ning sünteesib selle kõrvale vastavalt komplementaarsusprintsiibile uue DNA ahel. Tulemuseks on kaks ühesugust primaarstruktuuriga DNA molekuli.
RNA molekuli ehitus:
Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid .
Ribonukleotiidid on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
RNA lämmastikaluseid on 4: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U).
RNA molekuli struktuur:
1. Primaarstrkutuur
RNA primaarstruktuuri moodustavad ribonukleotiidide järjestused molekulis.
2. Sekundaarstruktuur
Erinevatel RNA molekulidel on erinev sekundaarstruktuur. Ribonukleotiidid võivad molekulisiselt paarduda. (C≡G) ja (A=U) ehk C ja G vahele moodustub kolm vesiniksidet ning A ja U vahele kaks vesiniksidet.
RNA ülesanded:
RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine.
1. informatsiooni-RNA (mRNA) – toob rakutuumast geneetilise info rakuorganellidesse.
2. transport-RNA (tRNA) – transpordib aminohappeid tsütoplasmast ribisoomidesse ning dešifreerib geneetilist infot.
3. ribosoomi-RNA (rRNA) – osaleb valgusünteesis ning kuulub ribosoomide ehitusse.
DNA ja RNA võrdlus
Võrdlev tunnus
DNA
RNA
Monomeer
Desoksüribonukleotiid
ribonukelotiid
Lämmastikalused
Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
Nukleotiidide nimetused
Adenosiinfofaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T)
Adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), uridiinfosfaat (U)
Sahhariidid
Desoksüriboos
Riboos
Anorgaaniline hape
Fosforhape
Fosforhape
Sekundaarstrkutuur
Kaheahelaline biheeliks
Osaline biheeliks sama molekuli eriosade paardumisel
Komplementaarsus
A=T ja C≡G
A=U ja C≡G
Rakk
Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus.
Ehituse järgi on olemas 2 suurt rühma organisme:
I ainuraksed organismid – kogu aine- ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga toimub rakumembraani kaudu.
II hulkraksed organismid
Prokarüoodid
Eeltuumsed rakud, neil puudub rakutuum . Raku keskosas on DNA, mida ei ümbritse membraan .
Jagunevad:
1. Bakterid
2. Arhed
Eukarüoodid
Päristuumsed rakud, neil on olemas rakutuum ning nad jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Jagunevad:
1. Protistid
2. Taimed
3. Loomad
4. Seened
Loomaraku ehitus
1. Raku tuum
Reguleerib raku elutegevust.
Rakutuuma ümber on kaks membraani. Membraanides on poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma ja tuumast välja.
Tuuma sees on karüoplasma. Karüoplasmas on valgud, RNA, kromosoomid ja madalamolekulaarsed ühendid.
Ribosoomid – ribosoom koosneb kahest osast (suurem alamüksus ja väiksem alamüksus), mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Moodustuvad rakutuuma tuumakestes. Pärast sünteesi liiguvad läbi tuuma tsütoplasmasse, millest osa kinnitub tsütoplasmavõrgustikule.
Ribosoomides sünteesitakse valke.
Tuumake - tuumas on ka üks või mitu tuumakest – teatud kromosoomidel toimub seal rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
2. Tsütoplasma
Tsütoplasma on tsütosool koos organellidega. Tuuma ei arvestata sinna sisse.
Tsütosool on vedelik, mis täidab rakku, milles on organellid ja rakutuum.
Täidab raku sisemust ja selles on rakuorganellid .
Koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained on tsütoplasmas katioonide ja anioonidena. Nende ülesanneteks on osaleda reaktsioonides ning tagada raku sisekeskkonnas püsiv pH tase.
Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavahel tervikuks.
3. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER)
Membraanilise ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis läbib tsütoplasmat.
Ülesanne – ainete rakusisene liikumine ja ainevahetuslikud protsessid, osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane.
Jaguneb:
- karedapinnaline ER – seal asuvad ribosoomid, mis võtavad osa valgusünteesist.
- siledapinnaline ER – seal paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist.
4. Lüsosoomid – põiekesed, mille ümber on ühekordne membraan. Asuvad tsütoplasmavõrgustikus. Nendes lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure.
Jagunevad:
1. primaarsed lüsosoomid – sisaldavad ainult ensüümvalke.
2. sekundaarsed lüsosoomid – sisaldavad lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme.
5. Golgi kompleks – koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest ning neid ümbritsevatest kanalikestest. Ained jõuavad sinna ER-i kanalikesi mööda.
Ülesanne – rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine.
6. Mitokondrid – mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Neil on oma ribosoomid ja DNA.
Ülesanne – raku varustamine energiaga. Rakuhingamine , ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid.
7. Tsütoskelett
Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle.
Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Raku kuju muutub kui tsütoskeleti valgulised fibrillid kas lühenevad või pikenevad.
8. Rakumembraan
Ümbritseb rakku.
Ülesanne - kaitseb rakku kahjulike mõjude eest, ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Ehitus – koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist.
Ka raku sees on membraanid , mida mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Rakusisesed membraanid koosnevad fosfolipiididest, millega on seostunud valgud.
TAIME RAKK
Vakuoolid – ümbritsetud ühe membraaniga. Põieke, mis on täidetud rakumahlaga.
Ülesanne – toitainete, varuainete, jääkainete, vee säilitamine.
Tsentraalvakuool – üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud vakuool . Aitab rakku hoida sisemise pinge all.
Plastiidid – kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Sisaldavad pigmente.
Ülesanne – neis toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine.
Jagunevad:
1. Proplastiidid
2. Etioplastid
3. Kloroplastid – sisaldavad klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Fotosünteesi tulemusel moodustub glükoos, mis viiakse taime erinevatesse osadesse.
Strooma – poolvedel aine, mis täidab kloroplaste. Stroomas on ribosoomid, lipiiditilgakesed, tärkliseterad ja DNA. Veel on seal membraansed torukesed ja nende laiendid – tülakoidid.
4. Kromoplastid – sisaldavad karotinoide. Leidub taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügisestes lehtedes.
5. Leukoplastid – ei sisalda pigmente. Leidub epidermis.
Ülesanne – varuainete süntees ja säilitamine.
Jagunevad:
1. elaioplastid – säilitavad õlisid.
2. amüloplastid – säilitavad tärklist.
3. proteinoplastid – säilitavad valke.
Plastiidide kujunemine:
1. variant
Proplastiid  pimeduse mõjul arenevad  etioplastid  valguse mõjul arenevad  kloroplastid  sügisel kaob klorofüll, mõjule pääsevad karotinoidid ning arenevad  kromoplastid
2. variant
Leukoplastid  moodustub idu ja tekivad  kloroplastid  roheline taim satub pimedasse ja tekivad  leukoplastid
Rakukest – ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toestab taime ja annab taimele püstise asendi. Koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest.
Ülesanne – osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel.
Prokarüootide ja eukarüootide ühisjooned:
1. Membraaniga ümbritsetud
2. Täidetud tsütosooliga
3. Sisaldavad kromosoome, milles on DNA
4. Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees
5. Membraanide ehitus ja funktsioonid
Prokarüootide ja eukarüootide erinevused:
Eukarüootidel on:
1. Tuum
2. Organellid tsütoplasmas
3. Suuremad kui prokarüoodid
AINE- JA ENERGIAVAHETUS
Metabolism – kõikides organismides toimuvad keemilised reaktsioonid. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
Jaguneb:
1. Assimilatsioon – organismi biosünteesiprotsessid. Selle käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid- sahhariidid, lipiidi, valgud jne. Selleks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Olulised assimilatsiooniprotsessid on: fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees.
2. Dissimilatsioon – organismi lagundamisprotsessid. Orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil molekulideks. Kaasneb energia vabanemine. Energia talletatakse ATP-s.
Metabolismil on kaks poolt:
1. Anabolism – vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ehitamine.
2. Katabolism – kehaomaste ainete või toitainete lammutamine .
Autotroofid – rohelised taimed, bakterid. Sünteesivad ise eluks vajalikke orgaanilisi aineid. Kasutavad selleks anorgaanilisi ühendeid.
Jagunevad:
1. Kemosünteesijad – kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat.
2. Fotosünteesijad – kasutavad valgusenergiat.
Heterotroofid – ei sünteesi ise orgaanilisi aineid, vaid saavad need väliskeskkonnast toiduga läbi orgaanilise aine oksüdatsiooni. Toiduga saadud orgaaniline aine lagundatakse kahel eesmärgil:
1. elutegevuseks vajaliku energia saamiseks.
2. sünteesiprotsessideks vajalike lähteainete saamiseks.
Ainevahetuse tüübilt jagunevad heterotroofid:
1. Kemoorganotroofid – saavad energiat valmis orgaanilisest ainest.
2. Fotoorganotroofid – saavad energia päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest.
ATP – adenosiintrifosfaat
On universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kolmest fosfaatrühmast.
Moodustub: fotosünteesil, hingamisel, käärimisel, glükolüüsil.
ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud dissimilatsioonil ning mida hiljem saab kasutada assimilatsioonil.
ADP – adenosiindifosfaat
Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kahest fosfaatrühmast.
NAD – vesinikukandja.
METABOLISM TAIMERAKUS – FOTOSÜNTEES
Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mida elusorganismid kasutavad raku tasemel. Toimub kloroplastides.
FS: 6CO2+12H2O = C6H12O6+6O2+ 6H2O
FS vajalikud ained:
1. Valgus (päike)
2. Anorgaanilised ühendid (H2O ja CO2)
FS tulemus:
1. Glükoos (C6H12O6)
2. Hapnik (O2) – eraldub atmosfääri
FS etapid:
1. Valgusstaadium
Valgus neeldub klorofüllimolekulides. Toimub vee lagundamine valguse toimel ja sünteesitakse ATP.
Vabaneb O2 mis väljub taime õhulõhede kaudu keskkonda.
Eralduvad vesinikioonid ja elektronid.
Elektronid liiguvad NADP molekulidele, mis seovad ümbritsevast keskkonnast vesinikioone ning mille tulemusel moodustub NADPH2.
Vesinikioonid viiakse klorofülli molekulidest välja. Vesinikaatomite membraani läbimisel seotakse vabanev energia ATP molekulides.
Tulemus: ATP ja NADPH2 molekulid – vajalikud, et viia läbi pimedusstaadium .
2. Pimedusstaadium
CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse. CO2 seotakse Calvini tsükli reaktsioonides, H2 saadakse NADPH2-lt, energia ATP-lt.
Tulemus: suhkrud, mille ühinemisel moodustub glükoos, NADP ja ADP.
METABOLISM LOOMARAKUS – GLÜKOOSI MOLEKULI LAGUNDAMINE
C6H12O6+6O2 = 6CO2+12H2O + 38 ATP
Vajalik on hapniku olemasolu. Energiast 40% salvestatakse ATP molekulides, 60% hajub soojusena.
3 etappi:
1. Glükolüüs
Toimub tsütoplasmavõrgustikus.
Aeroobne glükolüüs – kui hapniku on piisavalt.
Anaeroobne glükolüüs – kui on hapnikuvaegus (tekib piimhape või etanool).
C6H12O6 = 2CH3COCOOH + 4H + 2 ATP
Tulemus: glükoosi molekulist saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ning eraldub 4 vesiniku aatomit ja 2 ATP molekuli.
NAD viib vesiniku hingamisahelasse (mitokondrisse) 2NAD + 4H = 2NADH2
2 püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) lähevad tsitraaditsüklisse (mitokondrisse).
2. Tsitraaditsükkel
Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondris. Enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekul ja 2 H aatomit. Tsitraaditsüklis eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Süsihappegaas difundeerub mitokondritest välja. Kokku eraldub 20 H aatomit, mis seotakse NAD poolt ja saadakse 10 NADH2 molekuli, mis lähevad edasi hingamisahelasse.
3. Hingamisahel
Toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Vajalik hapniku olemasolu.
Osalevad:
2 ATP molekuli – glükolüüsist
2 NADH2 molekuli – glükolüüsist
10 NADH2 molekuli – tsitraaditsüklist
12 NADH2 + 6O2 = 12 NAD + 12H2O + 36 ATP
Tulemus:
Hingamisahelas vabaned NADH2 molekul H aatomist. Moodustunud NAD läheb uuele ringile vesinikukandjaks glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse.
Eralduv vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi.
12 NADH2 molekuli kohta sünteesitakse 36 ATP molekuli.
KOKKU LAGUNDAMISE KÄIGUS: 38 ATP molekuli (2 glükolüüsist ja 36 hingamisahelast).
VIIRUSED
Parasiidid, kes on nähtamatud valgusmikroskoobis ning paljunevad ainult elusrakkudes. Viirused on elus kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku eksisteerivad viirused viirusosakestena ega ole võimelised paljunema.
Viirusosakesed – kõrgmolekulaarsed ühendid, millel on kindel struktuur, iseloomulik kuju ja suurus ning füüsikalis-keemilised omadused.
Viroloogia – teadus viirustest, mis uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku.
Viiruste omadused:
1. Nähtamatud valgusmikroskoobis.
2. Läbivad bakterifiltreid.
3. Isepaljunev elusrakkudes.
Viiruste ehitus
1. Genoom – kõige tähtsam viiruse osa. Määrab viiruse omadused. Koosneb DNA või RNA molekulidest. DNA ja RNA säilitavad viiruste pärilikku infot viirusosakestes ja annavad seda edasi paljunemisel.
Genoomis on 3 tüüpi geene:
1. replikatsioonigeenid – sünteesitakse replikatsioonivalgud – kindlustavad viiruse genoomi paljundamise.
2. regulaatorgeenid – sünteesitakse regulaatorvalgud – mõjutavad nakatunud raku aktiivsust nii, et soodustada viiruse paljunemist.
3. struktuurgeenid – sünteesitakse struktuurvalgud – kindlustavad viirusosakese moodustumise ja kaitse väljaspool rakku.
2. Kapsiid – viiruse genoom on tihedalt pakitud viirusvalkudest koosnevasse kapsiidi. Kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ehitusega. Kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega.
3. Membraane ümbris – koosneb lipiididest ja valkudest. Mõnedel viirustel ümbritseb kapsiidi. Ümbris pärineb peremeesraku rakumembraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab. Ümbrise koostises on ka osa viiruse struktuurvalke, mille abil seonduvad viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega.
Kapsiidi ja ümbrise ülesanded:
1. kaitsta viiruse genoomi väljaspool rakku keskkonnamõjude eest.
2. aidata viiruse genoomil kanduda üle ühest rakust teise.
Viiruste seltsid
1. DNA-viirused – nt. herpes. Suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Sisaldavad kapsiidis DNA molekuli. Peremeesorganismi rakku siseneb viirus tervikuna või ainult tema DNA. DNA koostise järgi jagunevad:
1. üksikahelaline DNA-viirus
2. kaksikahelaline DNA-viirus
2. DNA- ja RNA-viirused – viirused, mis talletavad oma päriliku info ühel kujul, kuid paljunevad teise vahevormi kaudu. Nt. B- hepatiit – talletab viirusosakeses päriliku info DNA kujul, kuid paljuneb RNA vahevormi kaudu.
3. RNA-viirused – nt. gripp.
4. Viirustega sarnanevad nakkuslikud geneetilised elemendid – nt. satelliitviirused.
Viirusosakeste jagunemine kuju alusel
1. Ikosaeedrilised viirusosakesed – viirusosakese kapsiid on ikosaeedrilise kujuga. Meenutavad kujult kristalle. Nt. adenoviirused.
2. Silindrilised viirusosakesed – nt. tubaka mosaiikviirus.
3. Ümbrisega viirusosakesed – ümbris võib olla nii ikosaeedrilise kujuga kui ka silindrilise kujuga viirusosake . Nt. gripp.
4. Keerulise struktuuriga viirusosakesed – viiruse kapsiidile on kinnitunud lisaks kindla ülesandega struktuurid.
VIIRUSTE ELUTEGEVUS
Jaguneb kaheks etapiks:
1. Eluetapp peremeesrakus, mida ta nakatab. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taime- või loomarakk , inimese rakk. Seal saab viirus looduslikes tingimustes paljuneda.
2. Eluetapp väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib kui keemiline ühend.
VIIRUSTE ELUVIISID RAKKUDES
Elutegevus algab raku nakatamisega viiruse poolt, mis lõppeb uute viirusosakeste tootmisega ning vahel raku surmaga. Eluviisid saab jagada kaheks:
1. Presistente kasv – aeglane viiruse kasv, mis ei kahjust rakke ja organeid, kuid toodetakse viirusosakesi.
2. Latentne kasv – viirus püsib rakus, ilma, et kahjustaks rakku või toodaks uusi viirusosakesi.
VIIRUSTE PALJUNEMINE
Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes. Selleks peab viirusosake sisenema rakku. Paljunemise etapid:
1. Raku nakatumine
Viirusosake seondub raku pinnale kapsiidis või ümbrises olevate ankurmolekulide abil, need seonduvad rakupinnal olevate retseptoritega.
2. Viiruse sisenemine rakku
Ümbrisega viirused – sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ja sisestavad nii viiruse kapsiidi raku sisemusse.
Ümbriseta viirused – viirusosake siseneb rakku otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel.
3. Viiruse genoomi paljunemine
Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Viirus paljuneb kas raku tuumas või tsütoplasmas. Paljunemine jaguneb kaheks etapiks:
1. varane staadium – sünteesitakse nende viirusvalkude mRNA-d, mis on vajalikud, et muuta raku ainevahetust ja paljundada viirust.
2. hiline staadium – toimub viiruse genoomi kahekordistumine, struktuurvalkude süntees, moodustub viirusosake ja vabaneb peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda.
DNA-GENOOMIGA VIIRUSE PALJUNEMINE
1. Raku nakatumine – viirusosake seondub ankrumolekulide abil raku pinnale, vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku. Kapsiid laguneb ja genoomis olev DNA liigub tsütoplasmasse.
2. varane staadium – sünteesitakse valke, mis muudavad raku ainevahetust ja kahekordistavad DNA-d.
3. hiline staadium – struktuurvalkude süntees ja DNA kahekordistumine. Struktuurvalkudest moodustub kapsiid. Kui viirusosake väljub rakust, saab ta kaasa rakumembraanist tükikese, millest moodustub ümbris.
VIIRUSTE LEVIK
Leviku tüübid:
1. Pandeemiline – ülemaailmne.
2. Endeemiline – teatud piirkonnas esinev.
3. Sporaadiline – harvade üksikjuhtudena.
4. epideemiline – rändava levikuga, haigusjuhud liiguvad eripiirkondade vahel.
5. Enzootiline – teatava piirkonna loomadel esinev.
6. Epizootiline – rändab eripiirkondades loomadelt loomadele.
VIIRUSHAIGUSED
Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Kaitse viirusnakkuste vastu annab vaktsineerimine. Kõige tõhusam viiruste vastu võitlemise vahend on organismi enda immuunsüsteem, mida saab suurendada vaktsineerimise abil. Edu on ka viiruste kemoteraapial, kuid viiruste vastu on ravimit keeruline välja töötada kuna viirus kasutab oma elutegevuseks raku enda vahendeid.
Viiruseid kasutatakse ka geeniteraapias, kuna võimaldavad viirusvektoritega rakkudesse viia kasulikke geene, mis on rakus muidu puudu või kahjustunud.
Viiruste elutsüklid:
Lüsogeene faas – viirus seab ennast rakus sisse kuid ei mõjuta raku talitlust.
Lüütiline faas – raku normaalne elutegevus katkestatakse ja kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Raku sees toodetakse suur hulk uusi viirusosakesi. Uued viirusosakesed väljuvad rakust ning üritavad nakatada uusi rakke. Rakk hukkub.
19

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sasaan Õppematerjali autor

Bioloogia gümnaasiumi materjali kokkuvõte.

Bioloogia Organismide keemiline koostis Ökoloogia Tsütoloogia Histoloogia Homöostaas Füsioloogia Anatoomia Metabolism Assimilatsioon Dissimilatsioon DNA RNA Loomarakk Taimerakk.

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldbioloogia, Bioloogia

Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile.  Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia.  Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline

Üldbioloogia

doc

Üldbiloogia

1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagu

Üldbioloogia

docx

Kokkuvõte bioloogiast 11.klassi materjal

BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud,

Bioloogia

docx

Spikker üldbioloogia tööks

Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahti

Bioloogia

doc

Üldbioloogia eksamiprogramm

1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi

Bioloogia

doc

Uldbioloogia kordamisküsimused

Üldbioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia

docx

DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees

DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on

Bioloogia

Rohkem sarnaseid