Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistes puhvrites see ensüüm veel töötab?
  • Milliseid puhvreid oleks kõige mõistlikum kasutada vt Fermentase kataloogist restriktaaside tabelist?
  • Millised on erinevused?
  • Kuidas määrata et selles koloonias on rekombinantne plasmiid?
  • Mis juhtub kui jätta Amp panemata?
  • Palju tuleks DNA-d transformeerida et plaadil näha 100 kolooniat?
  • Milline on rakkude kompetentsus?
  • Mitu korda tuleb RNaasi lahjendada?
  • Millise laenguga on DNA?
  • Milleks kasutatakse geelelektroforeesil etiidiumbromiidi EtBr?
  • Kuidas EtBr toimib?
  • Mitu grammi agaroosi on vaja 40 ml 15 geeli tegemiseks?
  • Milline on sobiv temperatuur antud PCR reaktsiooniks?
  • Millise osa PCR produktist moodustab plasmiidi järjestus?
  • Kui ddNTP mis on nende erinevus?
  • Kui ddNTP inkorporeerub kasvavasse DNA ahelasse miks ekstensioon termineerub?

Molekulaarbioloogia I praktikumi töö (2013 a) Nimi:
YAGB41
Inimese genoomi CpG “saarekestel” paiknevate geenide kloneerimine
(genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon ,
rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine , bioinformaatiline analüüs)
Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands ). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast ). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin allub kergesti spontaansele desamineerimisele, tekib tümiin (reparatsiooniensüüm tümiin-DNA-glükosülaas eemaldab vigasest T/G paarist T väga väikese efektiivsusega) – seega jääb alles väga väike osa CpG järjestustest.
Seetõttu on CpG dinukleotiid evolutsiooniliselt säilunud ainult seal, kus tsütosiin ei ole metüleeritud, st ekspresseruvate geenide promootorpiirkondades.
TSÜTOSIIN 5-METÜÜLTSÜTOSIIN TÜMIIN
Selleks, et eraldada selliseid saari ülejäänud genoomi suuresti A-T rikastest piirkondadest oleks sobiv kasutada restriktaasi, mis hüdrolüüsib C-G järjestusi (näiteks Cfr42I (SacII), CCGC’GG; NotI GC’GGCCGC;). Need restriktaasid on reeglina tundlikud C metülatsioonile CmpG järjestuses, võimaldades restrikteerida seega aktiivseid geene (inaktiivsed võivad olla metüleeritud).
Seega on antud töö eesmärgiks kloneerida CpG saarekestel paiknevaid geene, täpsemalt geenide regulaatoralasid ja saadud järjestuste kuuluvus teha kindlaks DNA järjestuste määramise (sekveneerimise) abil. Saadud töö tulemused võivad leida kasutust molekulaargeneetika laboratooriumi teaduslikus uurimistöös.
Käesolevas töös saab üliõpilane ettekujutuse genoomse DNA restriktsioonist, kloneermisest, raamatukogu-valmistamisest, PCR reaktsioonist, DNA sekveneerimisest, jt. molekulaarbioloogia põhilistest töömeetoditest. Iga üliõpilane esitab pärast töö teostamist protokolli (kas paberil või elektroonselt), milles toob ära põhilised tulemused ja lisaülesannete vastused. Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad.
Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine “Bluescript” pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse.
Lähteained:
– Inimese genoomne DNA ( 5 ng/μl.
(4) Inkubeeri toatemperatuuril kuni 24 h. Reaktsiooni võib alustada ka madalamal temperatuuril (näiteks 15 oC).
Inkubeerimisaegadel lahendada allpool toodud lisaülesanne, vt lisamaterjale ja kuula juhendaja näpunäiteid.
Lisaülesanded (teoreetilised):
  • Vaata Fermentase kataloogist, milline on Cfr42I jaoks kõige sobivam puhver (viie puhvri süsteemis). Millistes puhvrites see ensüüm veel töötab? Lisaks tutvu kataloogis olevate tingmärkidega (millisel temperatuuril ensüümid töötavad, kuidas neid inaktiveeritakse, milline on antud restriktaasiga lõigatud fragmentide ligeerimise efektiivsus jne).
    Kõige sobivamad on puhver B, G ja Tango . Ensüümid töötavad 37 kraadi juures, inaktiveeruvad 65 kraadi juures, efektiivsus 95%, tundlik CpG metülatsioonile.
    1.2) Kui restrikteerimiseks kasutada üheaegselt kahte erinevat ensüümi (näiteks Cfr42I ja PstI), siis milliseid puhvreid oleks kõige mõistlikum kasutada (vt Fermentase kataloogist restriktaaside tabelist)?
    Kas Yello Tango puhvris oleks võimalik üheaegselt lõigata Cfr42I ja SmaI ensüümidega?
    Parim B, sobivad ka G ja Tango. Tango puhvris on võimalik lõigata üheaegselt nende ensüümidega, kuid kuna nad on aktiivsed erinevatel temperatuuridel , siis on efektiivsus suhtselt madal.
    1.3) Kui palju tuleb võtta 1 M Tris-HCl, 5 M NaCl, 20% SDS ja 0,5 M EDTA -Na2 lahuseid, et valmistada 1 ml 2 x PK puhvrit (0,4 M Tris-HCl, pH 7,5; 0,44 M NaCl, 2% SDS, 25 mM EDTA-Na2).
    400µl Tris –HCl, 88µl NaCl, 100 µl SDS ja 50 µl EDTA-Na2 lahuseid
    1.4) On vaja ligeerida 100 ng 5000 bp pikkune plasmiid ja 1000 bp pikkune insert. Mitu ng tuleb võtta inserti, et see oleks ekvivalentne plasmiidiga (arvesse tuleb võtta nende 5-kordset pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi?
    Ekvivalentne kogus oleks 20 ng (1000bp*100ng/5000bp). Tegelikkuses peaks võtma 3x rohkem ehk 60 ng.
    Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse.
    Lähteained:
    – Ligeeritud genoomne DNA (6 μl).
    – TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2.
    – E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud ( valmistamist vaata lisast)
    – Steriilne LB (lysogeny broth ) sööde (koostis 1 liitri lahuse kohta , 10 g trüptooni, 5 g pärmi ekstrakti ja 5 g NaCl)
    agar
    – Ampitsilliini (Amp) vesilahus , 100 mg/ml
    IPTG (isopropüültio-beta-D-galaktosiid), 0,5 M vesilahus
    – X-gal (5- bromo -4-kloro-3-indolüül-beta-D-galaktosiid), 20 mg/ml
    – 70% Etanool .
    Töö käik:
    (1) Transformatsiooniks lahjenda saadud ligeerimissegu (6 μl) TE-ga 10-30 korda (1 osa ligeerimissegu ja 9-29 osa TE-d), sega korralikult ja pipeteeri 10 μl lahjendatud segu uude katseklaasi.
    Võtsin 3 μl ligeerimissegu ja 6 μl TE-d ( tegin 3-kordse lahjenduse).
    (2) Transformatsioon:
    10 μl ligeeritud DNA lahjendust 9 μl 3-kordset lahjendust
    + 20 μl E.coli DH5 alfa kompetentseid rakke (hoitakse 0 oC juures)
    Paiguta tuub jääle. Sega ettevaatlikult (näpuga), kompetentsed rakud on õrnad! Inkubeeri 30 min jääl, vahete-vahel segades.
    (3) Teosta “ heat shock”, viies tuub 5 minutiks 37 oC juurde; seejärel tagasi jääle.
    (4) Lisa 180 μl LB söödet, sega korralikult ning inkubeeri 37 oC 30 min (segamisega või ilma).
    Inkubeerimise ajal valmista LB-Ampitsillini Petri tassid (vt. p5 allpool)
    (5) Kahesajale milliliitrile LB söötmele lisa 3g Bacto-Agarit ja keeda mikrolaineahjus kuni agari täieliku sulamiseni (ettevaatust, agaroos võib kergesti üle keeda. Selleks, et seda ei juhtuks, vali sobiva suurusega klaaskolb ja ahju reziim ning sega sagedasti). Seda tööd teosta grupi (~10 üliõpilast) peale juhendaja juuresolekul.
    Arvuta: Kui palju on vaja võtta ampitsilliini kontsentratsiooniga 100 mg/ml 200 ml LB söötme kohta, et selle lõppkontsentratsioon oleks 100 μg/ml? 200 μl (100*200ml/100000ml)
    (6) Jahuta LB-agar 50-60 oC vesivannis alla ja seejärel lisa antibiootikum (Amp, 100 mg/ml) lõppkontsentratsioonini 100 μg/ml, sega korralikult ning vala välja Petri tassidele
    (ca 15-20 ml ühele tassile). Liiga kuumas (>60 oC) söötmes antibiootikum laguneb! Tassid tarduvad ~15 min pärast.
    Iga üliõpilane saab ühe Petri tassi ja kirjutab oma nime plaadi äärde (sellele poolele, kus on agar).
    (7) Transformeeritud rakkude külvamine Petri tassidele:
    Transformeeritud rakkude tuubi lisa 10 μl IPTG ja 10 μl X-gali lahust, sega korralikult, kuid ära tsentrifuugi ! Nende substraatide lisamine on vajalik beta-galaktosidaasi ekspressiooniks, mis võimaldab identifitseerida bakteri kolooniad , mis sisaldavad rekombinantset plasmiidi (vt lisamaterjalid).
    (8) Saadud segu (230 μl) kanna pipeti abil Petri tassile ning külva laiali kasutades piirituslambi leegis steriliseeritud Trigalski pulka . Trikalski pulka steriliseeritakse 70% etanooli lahusega.
    (9) Paiguta saadud tassid ümberpööratult 37 oC inkubaatorisse. Kolooniate värvusreaktsioon (sinine/valge) ilmneb 12-20 h pärast. Seejärel eemalda tassid inkubaatorist (teeb juhendaja).
    (10) Interpreteeri tulemused (ligeerimise efektiivsus, kolooniate arv, jne.) ja vali üks valge koloonia minipreparatsiooniks (vt. järgmine töö). Need kolooniad tuleb 1,8 ml LB vedelsöötmesse kasvama panna praktikumi-eelsel päeval (kontakteeru ses suhtes juhendajaga).
    Lisaülesanded:
    2.1) Võrdle antud transformatsiooni protokolli (mis on kasutusel GTI Molekulaarbioloogia laboratooriumis) DNA kokaraamatus tooduga. Millised on erinevused?
    Meie inkubeerime 5min 37 kraadi juures, kokaraamatus 1,5min 42 kraadiga.
    2.2) Millisel juhul võib bakterikoloonia sisaldada rekombinantset plasmiid, kuid samas koloonia värvus on ikka sinine. Kuidas määrata, et selles koloonias on rekombinantne plasmiid?
    Avatud lugemisraam, stop- koodon puudub või kui initsiatsioon algab meie inserdist. Määrata saab restriktsiooniga, kui multikloneerimissaidis on restriktaas SacII.
    2.3) Mis juhtub, kui jätta Amp panemata?
    Võivad hakata kasvama muud bakterikolooniad, mitte plasmiidi sisaldavad bakterid . Meile olulised plasmiidi sisaldavad bakterid on Amp’ile resistentsed ning suudavad selles keskkonas kasvada.
    2.4) Rakkude kompetentsus on nende võime vastu võtta DNA-d/plasmiidi. Ligeerimissegu transformatsiooniks võiks rakkude kompetentsus olla vähemalt 106. See tähendab, et 1 mikrogrammi plasmiidi transformatsioon annab Petri tassile 106 kolooniat. Kui rakkude kompetetnsus on 106, siis kui palju tuleks DNA-d transformeerida, et plaadil näha 100 kolooniat? Kui 100 ng plasmiidi transformatsiooni tulemusel kasvab plaadil 1000 kolooniat, siis milline on rakkude kompetentsus?
    Kui rakkude kompetentsus on 106, siis tuleks 0,1 ng DNA-d transformeerida, et plaadil näha 100 kolooniat. Kui 100 ng plasmiidi transformatsiooni tulemusel kasvab plaadil 1000 kolooniat, siis rakkude kompetentsus on 104.
    Töö nr 3: Rekombinantse plasmiidse DNA minipreparatsioon.
    Lähteained:
    – Bakterikoloonia (sisaldab rekombinantset plasmiidi) kasvatatud Amp-LB vedel-söötmel 12-20 h (nn. „over night ” ehk ON kultuur).
    Meie rühmas oli kolooniate arv väike, st transformatsiooni efektiivsus oli madal. Rakud olid säilitusel kaotanud kompetentsuse.
    – Lahus I (50 mM glükoos, 25 mM Tris-HCl, pH 8,0; 10 mM EDTA- Na2)
    – Lahus II (0,1 N NaOH *, 1% SDS; * erineb sellest, mis on toodud DNA kokaraamatus; 0,1 N lahuse kasutamine 0,2 N asemel tõstab oluliselt DNA saagist ning võimaldab eraldada maksimaalse koguse superspiraalset plasmiidi vormi – K. Mätlik ja M. Speek, avaldamata andmed)
    – Lahus III (5 M KOAc), säilit 4 oC juures)
    – propanool
    – TE (10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2)
    – Ribonukleaas A TE-s (5 μg/ml,; Sigma)
    Fenool , tasakaalustatud TE-ga (NB! Fenooli pipeteerida ainult kummikinnastes ja tõmbe all!).
    – 70% ja 95% Etanool.
    – 1 M Na-atsetaat (NaOAc), pH 5,5 (lisatakse DNA sadestamiseks)
    – Agaroos (FMC)
    – 1 x TBE foreesi puhver (TBE, 50 mM Tris-boraat, pH 8,3; EDTA-Na2)
    – 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver (5 x TBE, 20% glütserool, 0,01% Broomfenoolsinine)
    EtBr 5 μg/μl (pipeteerida kummikinnastega, kantserogeenne)

    NB! Enne tööle asumist lugeda läbi fenooli ja etiidiumbromiidiga töötamise ohutuseeskiri ( http://geen.ttu.ee/?id=10705 , vt punkt C6. Fenooli ja etiidiumbromiidiga (EtBr) töötamine).


    Töö käik:
    (1) Vala ~1,4 ml bakteri ON kultuuri tuubi, sule tuub ja tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 1 min. Tuubid asetada tsentrifuugi nii, et tuubi ja kaant ühendav osa jääks väljapoole.
    (2) Eemalda supernatant sademe vastaspoolelt (ülemine vedeliku kiht, vt allpool olevalt skeemilt) (maksimaalselt!)
    sade
    ülemine vedeliku kiht
    ehk
    supernatant
    pipetiots
    ja suspendeeri bakterimass 200 μl Lahuses I. Sega hoolikalt (vortex), et tekiks ühtlane suspensioon . Kasuta vajadusel pipetti.
    (3) Lisa 400 μl lahust II (rakud lüüsuvad, valgud ja nukleiinhapped denatureeritakse), ning sega ettevaatlikult “end-over-end” stiilis (segajat mitte kasutada, see lõhub kromosomaalset DNA-d, mis võib sel juhul hiljem kaasa sadeneda!). Aseta tuub mõneks minutiks jääle.
    (4) Lisa 300 μl jääkülma lahust III ( valgud ja kromosomaalne DNA sadenevad välja, plasmiid renatureerub ja jääb lahusesse). Sega hoolikalt (nagu eelmises punktis). Hoia 2-3 min jääl.
    (5) Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 5-6 min (sademeks on kromosomaalne DNA). Samal ajal pane valmis uus tuub, millesse pipeteeri 400 μl propanooli (plasmiidse DNA & RNA sadestamiseks).
    (6) Eemalda supernatant (~900 μl) ja kanna valmispandud tuubi. Sulge tuub ja sega intensiivselt (tekib plasmiidse DNA sade, RNA jääb osaliselt supernatanti).
    (7) Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 8-10 min. Eemalda supernatant täielikult ja lahusta sade 100 μl TE + Ribonukleaasi A (5 μg/ml) lahuses (RNA lagundamiseks). Inkubeeri saadud lahust 37 oC juures ~30 min. Vt lisaülesanne 3.2.
    1) suurem osa 1000 μl pipetigakiirtsentrifuug
    2) väiksema pipetiga eemaldasin ülejäänu supernatandi
    (8) Samal ajal valmista 1 x TBE 0,8% agaroosgeel DNA analüüsiks (grupi peale).
    Selleks on vaja 80 ml TBE puhvrit ja ... g agaroosi. Keeta mikrolaineahjus kuni agaroos on lahustunud. Jahutada vesivannis ja lisada DNA nähtavaks tegemiseks 1 μl EtBr (5 μg/μl). Valada geel vormi, kuhu on varem valmis pandud nn „ kamm “ või „hambad“. ~30 min pärast on geel tardunud .
    (9) Peale 30 min inkubatsiooni teosta DNA-le fenooltöötlus. See on vajalik RNaasi eemaldamiseks. Selleks:
    - lisa RNaasA-ga töödeldud DNA-le võrdses koguses fenooli (100 μl) (tõmbe all!!!)
    - tsentrifuugi 1-2 min
    - kanna vesikiht uude tuubi (~100 μl). Vesikihis on DNA ning valgud (RNaas) jäävad fenoolkihti ja vahekihti
    - DNA sadestamiseks lisa vesikihile 1/20 osa (5 μl) NaOAc ja 3 mahtu (300 μl) 95% etanooli
    - sega korralikult läbi
    - tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 8-10 min
    - eemalda supernatant
    - pesemiseks lisa sademele ~200 μl 70% etanooliga ja tsentrifuugi uuesti 2-3 min
    DNA
    Eemalda pesulahus ja lahusta saadud DNA (peab olema silmaga nähtav kogus!) 50 μl TE-s. Selliselt eraldatud/ puhastatud DNA on valmis restriktsioon-analüüsiks, PCR reaktsiooniks ja sekveneerimiseks (järgmises praktikumis ).
    Ei teinud, sest lahus oli piisavalt puhas.
    (10) Kanna geelile 1/30-1/50 oma DNA lahust:
    2-3 μl DNA-d 2,5 μl DNA-d
    + 10 μl 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver (lilla)
    Pipeteeri kogu lahus geelil olevasse „hambasse” ja elektroforeesi ~1 tund 100V juures.
    Plasmiidi eraldamine õnnestus, alumine pilv on RNA jääk, mida ei tohiks olla puhtuse mõttes.
    Lisaülesanded:
    3.1) Võrdle antud protokolli DNA kokaraamatus tooduga (vt. lisa). Millised etapid on samad, millised erinevad? Sinu arvamused, ettepanekud, küsimused?
    Punktis 7 pestakse lahust 70% etanooliga.
    3.2) Kui palju tuleb võtta RNaasA-d, mille algkontsentratsioon on 10 mg/ml, et selle lõppkontsentratsioon oleks 5 ng/μl 1 ml-s TE-s? Mitu korda tuleb RNaasi lahjendada?
    On vaja võtta 1ml RnaasA-d, 2000x.
    3.3) Millise laenguga on DNA? Kas geeli „hammastega“ ots (millesse on kantud DNA) tuleb asetada foreesivanni + või – elektroodi poole.
    DNA on negatiivse laenguga, tuleb asetada – eletroodi poole.
    3.4) Milleks kasutatakse geelelektroforeesil etiidiumbromiidi (EtBr)? Kuidas EtBr toimib?
    DNA nähtavaks tegemiseks (EtBr interakteerub lämmastikaluste vahele ning hiljem UV-valguses fluorestseerub), vähendab DNA laengut (DNA muutub pikemaks ja jäigemaks).
    3.5) Mitu grammi agaroosi on vaja 40 ml 1,5 % geeli tegemiseks? 80 ml 0,8 % geeli tegemiseks?
    Et valmistada 40 ml 1.5% geeli on vaja 0,6 g agaroosi ja , et valmistada 80 ml 0,8% geeli on vaja 0,64 g agaroosi.
    Töö nr 4: Rekombinantse plasmiidi inserdi suuruse määramine restriktsiooni ja/või PCR abil
    (kumba meetodit kasutada, otsusta eelmise töö põhjal, hinnates inserdi ligikaudset suurust)
    Kasutame PCR-i. Restriktsiooni ei saa kasutada, sest meie inserdid on
  • Vasakule Paremale
    Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #1 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #2 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #3 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #4 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #5 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #6 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #7 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #8 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #9 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #10 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #11 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #12 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #13 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #14 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #15 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #16 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #17 Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor heleenike246 Õppematerjali autor
    Käesolevas töös saab üliõpilane ettekujutuse genoomse DNA restriktsioonist, kloneermisest, raamatukogu-valmistamisest, PCR reaktsioonist, DNA sekveneerimisest, jt. molekulaarbioloogia põhilistest töömeetoditest. Töös küsimustele põhjalikud seletused!

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Molekulaarbioloogia protokoll
    16
    docx

    Molekulaarbioloogia protokoll

    Seega on antud töö eesmärgiks kloneerida CpG saarekestel paiknevaid geene, täpsemalt geenide regulaatoralasid ja saadud järjestuste kuuluvus teha kindlaks DNA järjestuste määramise (sekveneerimise) abil. Saadud töö tulemused võivad leida kasutust molekulaargeneetika laboratooriumi teaduslikus uurimistöös. Käesolevas töös saab üliõpilane ettekujutuse genoomse DNA restriktsioonist, kloneermisest, raamatukogu-valmistamisest, PCR reaktsioonist, DNA sekveneerimisest, jt. molekulaarbioloogia põhilistest töömeetoditest. Iga üliõpilane esitab pärast töö teostamist protokolli (kas paberil või elektroonselt), milles toob ära põhilised tulemused ja lisaülesannete vastused. Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad. Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine "Bluescript" pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse. Lähteained:

    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
    Molekulaar- ja rakubioloogia
    22
    doc

    Molekulaar- ja rakubioloogia

    Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat.

    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
    34
    docx

    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum

    seda on väga palju. Milline aine ja kuidas seob kolonnis DNA-d? Milline elueerimispuhvri omadus aitab DNA kolonnist välja elueerida? Kolonnis olev ränioksiin seob DNA, nii, et DNA seob fosfaatselgroogupidi ränioksiidiga. (seondumisele aitab kaasa, eelnev ADB puhver). Elueerimispuhvri omadustest on kõige olulisemad madal soolasisaldus ja aluseline pH. Millist olulist infot saan kolonnide kohta firma kodulehelt? Kas kasutatud kit sobis antud praktikumi töö teostamiseks, millest seda järeldada? Aeg 15 minutit Vajatav varustus Tsentrifuug DNA suurus 50bp kuni 23kb Sobivad proovid DNA TAE/TBE puhvriga agaroosgeelist DNA puhtus Kõrge kvaliteedi, puhtusega DNA, mis on sobilik sekveneerimiseks,

    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
    Molekulaarbioloogia aruanne
    36
    docx

    Molekulaarbioloogia aruanne

    Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed  Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett  Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida  Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti tühjenemiseks on vaja vajutada kolb teise astmeni. Viskoosse lahuse pipeteerimine

    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
    Molekulaar- ja rakubioloogia
    50
    docx

    Molekulaar- ja rakubioloogia

    Molekulaarbioloogia praktikumi aruanne YAGB41 Kevad 2014 Vlada Šiposa Molekulaarbioloogia praktikumi aruanne 1. Praktikum – pipepteerimine. Töötasime erineva suuruse pipettiga: 1000, 200, 20 ning 10 µl. Igale pipettile sobib oma suurusega otsik. Otsikud on steriilsed ja neid ei tohi neid näpuga katsuda. Pärast kasutamist tuleb otsikud ära visata spetsiaalsele konteinerisse. Otsik peab istuma tihkelt, kuna kui istub liiga lõdvelt, siis sissetõmbav kogus on tegelikult vähem, kui oodetud (tõmmatakse sisse ka õhk)

    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
    170
    pdf

    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

    Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel....................

    Bioloogia
    BIO- JA GEENITEHNOLOOGIA-EKSAM
    18
    docx

    BIO- JA GEENITEHNOLOOGIA, EKSAM

    Bio- ja geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, replikatsioon algab vaid ühest

    Geenitehnoloogia
    Geneetika eksam
    69
    pdf

    Geneetika eksam

    Geneetika 2 kordamisküsimused Lisaks tekstile ja õpikule vaadake kindlasti ka materjali slaididelt. 1. Võrrelge lüütilq aaise ja mõõduka bakteriofaagi paljunemistsüklit VIRULENTSED FAAGID – põhjustavad peremeesraku surma MÕÕDUKAD FAAGID – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata o Lüütiline ja lüsogeenne fvgvb89htsükkel. Lüsogeenne tsükkel võib keskkonnatingimuste muutudes üle minna lüütiliseks tsükliks Lüütiline​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, tehakse palju DNA/RNA koopiaid, viiruspartiklid pannakse kokku, rakk lüüsitakse Lüsogeenne​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, genoom integreerub peremehe genoomi ja kandub kromosoomi koostisosana tütarrakkudesse. Keskkonnatingimuste muutudes võib lüsogeenne faag minna üle lüütilisse tsüklisse, mille käigus sünteesitakse viiruse partikleid ning pannakse need kokku. Lõpuks rakk lü

    Kategoriseerimata




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun