Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Biokeemia täielik kordamine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb valk peptiidist ?
 
Säutsu twitteris
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega
Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770..... 1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia .
Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast
20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuuri avastamine 1951 Linus Paulingi poolt ning DNA struktuuri avastamine 1953 James Watsoni ja Francis Cricki poolt.
Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika , geenitehnoloogia , bioinformaatika , molekulaarmeditsiin jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele.
2. Keemilised elemendid ja ühendid loomorganismis
Põhibioelemendid – põhibioelementideks on H, C, O, N, P, S (moodustavad 96...98% elusorganismide elementaarkoostisest ja nende baasil formeeruvad biomolekulid , raku orgaaniline aine). Nende ainete evolutsiooniline „eelistatus“ tuleneb sellest, et nad annavad kergesti kovalentseid sidemeid (tugevad sidemed tagavad biomolekulide stabiilse ehituse) ning kaksik ja kolmiksidemete võimalus on alus mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele; nendest moodustuvad organismis vesilahustuvad anorgaanilised ühendid on kergesti kasutaavad/väljutatavad.
Süsinik – Juhtroll bioelementide seas tuleneb sellest, et: C- aatom võib anda neli ensümaatiliselt sünteesitavat/lõhustuvat kovalentset sidet kas teiste aatomite või C-aatomiga; moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus !); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure
Hapnik – Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse energia (peamiselt ATP) vormis. Umbes 2...5% hapnikust kulub biofunktsioonideks vajalike hapniku reaktiivsete vormide tekkeks
Vesinik – tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride ( valgud , nukleiinhapped , polüoosid) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse.
Lämmastik – Esineb aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites. Biomolekulised on lämmastik süsiniku-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element.
Fosfor – Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, teda leidub nukleiinhapetes, fosfolipiidides, mitmetes koensüümides.
Väävel – Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes. Biomolekulides leidub ta aminohapete, glutatiooni, koensüüm A, vitamiinide B1 ja H, hepariini koostises. –SH rühm on tihti ensüümide aktiivtsentris.
Makrobioelemendid
Kaltsium – levinuim makrobiogeenne element kehas, ligikaudu 99% asub luudes ja hammastes. Osaleb vere hüübimisprotsessis, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiini D-metabolismis, signaal -ülekandes, v.ere osmootse rõhu tagamises.
Naatrium ja kaalium – Naatrium asub valdavalt rakuväliselt – Na- pump , mis eemaldab rakutalitluses rakku toodud liigse naatriumi rakust. Kaalium on rakulise lokalisatsiooniga – liigne rakust väljuv kaalium viiakse raku tagasi Na-pumba abil.
Naatriumi ja kaaliumine funktsionaalses koostöös täidetavad ülesanded on: a) Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahekl on rakkude normaalse membraanipotensiaali tekitamise kaudu närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks, b) vere osmolaalsuse regulatsioon , c) hape -alustsakaalu hoidmine, d) normaalne veevahetus, e) membraanitranspordi tagamine, f) mitmete ensüümide aktivatsioon.
Magneesium – rakus 10 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus . Rohkesti luudes ja lihastes. Ta on kofaktoriks rohkem kui 300 ensüümis. Tagab ribosoomide ja mitokondrite tervislikkuse ja osaleb nukleiinhapete ning valkude sünteesil. Teda vajab rakuenergeetika, ta stabiliseerib biomembraane. Magneesiumit vajab närvitalitlus ja lihaskoe lõõgastus, reguleerib ka südamelihase tööd.
Kloor – Rakuvälise lokalisatsiooniga. Ininmorganismi keskne anioon . Tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Kloori ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos.
Mikrobioelemendid
Raud – rauda vajab hapnikku transportiva hemoglobiini ja lapnikku lihaskoes salvestava müoglobiini süntees. Esineb inimorganismis Fe2+ ja Fe3+ vormis. Paljude raudasisaldavate biomolekulide tegevuse alus ongi raua oa muutus. Raud on organismis kasulik vaid seotuna! Vabanenud raud oksüdeerub prganismis koheselt raskestilahustuvateks toksilisteks produktideks .
Tsink – luudes, skeletilihastes, eesnäärmes, neerudes, maksas , hüpofüüsis. Umbes 300 ensüümi kofaktor , osaleb valkude ning nukleiinhapete sünteesis. Tsingita häirub normaalne areng, kasv ja paljunemine samuti immuunsüsteemi, epidermise ning maitseretseptorite normaalne areng ja insuliini toime. Soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist. Osaleb alkoholi metabolismis.
Fluor – hammastes, luudes. Vajalik hammaste arenguks, suurendab kaltsiumi deponeerumist hambakudedes, on oluline vereloomes. Pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks.
Räni – kõhredes, kõõlustes, luudes, veresoonte seintes.
Vask – Vaske vajab hemoglobiini süntees, kofaktorina aminohapete metabolismi ja fosfolipiidide sünteesi ensüümid. Vajalik rakuhingamises, soodustab raua omastamist.
Mangaan – osaleb kilpnäärme hormoonide, rasvhapete, kolesterooli sünteesil. Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks.
Jood – kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund.
Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen , Tina, Koobalt , Molübdeen, Nikkel , Kroom , Arseen, Vanaadium , Boor
3. Aminohapped : Omadused, klassifikatsioon
Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid . Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil.
Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis :
* Ehitusüksustena – valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks
*Energeetiliste materjalidena (metaboolse kütusena) – aminohapete süsinikskeleti lammutamisel saab salvestada metaboolset energiat.
*Eelühenditena – paljude signaalmolekulide (hormoonid, neurotransmitterid ) ja lihtbiomolekulide (süsivesikud, sukleotiidid) sünteesil.
Omadused:
Amino- ja karboksüülrühma tõttu on aminohapped vesilahustes bipolaarse ioonina
Sõltuvalt keskkonna pH-st käituvad aminohapped prootoni doonoritena (lahus on nõrk -hape) või prootoni aksteptoritena (lahus on nõrk -alus).
Füsioloogilise pH (7-7,4) juures on aminorühm protoneeritud ja karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. (need on laenguga, st molekulid on bipolaarsed ioonid )
Isoeletriline punkt - pH väärtus, mille juures ta on elektriliselt neutraalne , s.t. anioonsed ja katioonsete laengud on võrdsed. pI juures aminohape elektriväljas ei liigu.
Aminohapped on optiliselt aktiivsed – polariseeritud valguse tasapinna pööramine. Molekulid on asümmeetrilised. Omavad (k)hiraalset tsentrit, v.a glütsiin (Gly). L- ja D-isomeersus.
Lahustuvad polaarsetes lahustites (vees, etanoolis), ei lahustu apolaarsetes lahustites ( benseen jt).Kõrge sulamistemperatuur – kristallstruktuuri lõhkumiseks.
Klassifikatsioon:
* Proteinogeensed aminohapped – valkude ehitusüksused
* Aproteinogeensed aminohapped – valkudes mitteesinevad aminohapped
Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.( Histidiin , Isoleutsiin, leutsiin , lüsiin, metioniin , fenüülalaniin, treoniin, trüptofanaan, valiin))
Asendatavaid aminohappeid suudab organism ise toota asendamatute aminohapete ja muude ainete baasil. ( alaniin )
Happelisedaspartaadi ja lutamaadi R-grupid sisaldavad krboksüülrühma, mis on füsioloogilise pH juures negatiivselt laetud.
Aluselised – Lüsiini ja arginiini r-grupid on füsioloogilise pH juures positiivselt laetud. Histidiini R-grupp võib sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast olla laenguta või positiivselt laetud – esineb tihti ensüümide aktiivtsentris.
Aromaatsed – Fenüülalaniin ja trüpofaan on väga aromaatsed.
Hüdroksüaminohapped – Seriini ja treoniini hüdroksüülrühmad teevad nad palju hüdrofiilsemaks ja reaktiivsemateks
Väävlit sisaldavad aminohapped – Tsüseiini tioolrühm –SH on väga reaktiivne . Esineb tihti ensüümide aktiivtsentris
Aminohapete amiididaspargiin on aspartaadi amiid ja glutamiin on glutamaadi amiid
4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomaorganismides
Mille poolest erineb valk peptiidist?
Oligopeptiid – 2-20 aminohappejääki
Polüpeptiid – 20-50 aminohappejääki
Valk – üle 50 aminohappejäägi
Valkude üldtunnusjooned on:
Nad on biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidiahelast
Nende aminohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse/rohkuse
Peptiidside aminohappejääkide vahel
Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon
Omavad aktiivalasid ligandide sidumiseks
Kuna valgud on geneetilise info realiseerimisvahendid, siis on nad inimeha arvukaimad biomakromolekulid. Suur arv tuleneb antud struktuurvalkule omasest aminohappejääkide kindlast järjestusest ja koosseisust. Kudede/organite valgusisaldus sõltub nende ülessannetest ja valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul ja haiguse korral. Inimkehas on valke umbes 40...46% kuivkaalust.
Amfoteersus ( happelisus /aluselisus)- Valgud on amforteersed polüelektrolüüdid (neil on happe ja aluse loomus). Selle määravad aminohappejääkide ioniseeruvad R-grupid.
Puhverdusvõime-seovad pöörduvalt H+ või OH-
Valkude adsorptsioonivõime-võivad absirbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (hormoone, vitamiine, rasvhappeid , rauda, vaske, ravimeid). See muudab need ained/ühendid lahustuvateks või blokeerib nende toimet/ toksilisust
Makromolekulaarsus- valkudel, mille primaarstruktuur on teada, sab Mrarvutada. Kui koostis pole teada, määratakse Mr eksperimentaalselt(mass-spektromeetriga)
Valgud on keha peamised ehitusmakterjalid ( lihastes valgu osakaal 80%)
Ainevahetus (vitamiinide ja teiste ainete trantsport )
Aitavad vere pH säilitada (puhversüsteemid)
Vere hüübimist teostab vereplasma valk- fibrinogeen
Trantsport hemoglobiin , mis varustab kogu keha hapnikuga
Biokatalüsaatoriteks-> fermentideks( ensüümid)
Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erituse tekke ja erutuse levimise
Funktsioonid:
*ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdraatimine, RNA). Peaaegu kõik ensüümid on valgud.
* Transport ja säilitus funktsioon. Ainete transport biovedelie kaudu, transport läbi biomembraanide
* Koordineeriutd liikumine (lihaste kontraktsioon, kromosoomide liikumine mitoosis)
* strukturaalne (nahk, kondid)
* immuunvastutus
* närviimpulsside teke ja ülesanne ( retseptorvalgud meeleelundites, sünapsis)
* rakkude, kudede, organismi kasv ja diferentseerumine, jagunemine
Denaturatsioon-valgu bioaktiivuse kadumine ( temperatuur, vibratisoon , ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus)
Renaturatsioon -fibrille rohkem, kui vanemal loomal. Valgu bioaktiivuse taastamine
5. Valkude primaarstruktuur
Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpetiidahelas(-tes) . Aminohappejääke seob polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljudes valkudes esineb ka kovalentseid disulfiidsidemeid (S-S sidemeid). Need tekivad endoplasmaatilises retiikulumis, esinedes nii enamikes sekreteerivates ja membraansetes valkudes. Disulfiidsidemed luuakse kahest tsüsteiinjäägist - ahelasisesed ( tugevdavad primaarstruktuuri) või ahelatevahelised (aitavad siduda polüpeptiidahelaid).Peptiidsidemed ja disulfiidsidemed on kovalentsed.
Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks:
- valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele
- kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele
- molekulaarhaiguste patogeneesile
Spetsiifilisus – on valkude olulisim tunnus. See on aluseks valkude põhifunktsioonidele (katalüütiline, regulatoorne). Nt. Valguline antikeha seostub spetsiifiliselt vastava antigeeniga.
Valkude spetsiifilisuses eristatakse:
  • Liigispetsiifilisus – liigile iseloomulike valkude spekter
  • Organismispetsiifilisus – liigi erinevate organismide valkude spekter
  • Koespetsiifilisus – erinevate kudede valgud erinevad immunoloogiliselt, st ühe koe valgud kutsuvad teise koesse sattumisel esile antikehade tekke

Juba ühe aminohappejäägi asendus muudab valgu spetsiifilisust.
Primaarstruktuur on „baasinformatsiooniks“ kõrgemate struktuuritasemete kujunemisel
See tähendab, et aminohappejääkide kindel järjestus antud valgus on baasiks antud valgu kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele.
Primaarstruktuur ja molekulaarhaigused
Geneetilise päritoluga haiguste põhjuseks on enamasti mõne aminohappejäägi asendumine primaarstruktuuris. Sel puhul räägitakse molekulaarhaigustest ehk geneetilistest haigustest.
Primaarstruktuuri määramine annab ka kliiniliselt olulist informatsiooni
Primaarstruktuuri selgitamine annab informatsiooni valgu võimalike kõrgemate struktuuritasemete kohta, annab informatsiooni valgu võimalike aktiivalade ehituse kohta, võimalike molekulaarhaiguste kohta, näitab liitvalkude puhul mittevalgulise komponendi seostumiskohti.
6. Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid .
Valgu sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksidemete abil fikseeritud ruumikujund. Vesiniksidemete rohkus ühes valgumolekulis tagab struktuuri atabiilsuse.
Sekundaarstruktuuri põhivormid on alfa-heeliks ja beeta –struktuur.
Alfa-heeliks- polüpeptiidahelaparemale pöörduv helitseerunud konformatsioon . Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse.
Beeta-struktuur- peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon.
Tertsiaarsruktuur kerajas -ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Formeerub polüpeptiidahela spetsiifilisel väga tihedal kokkupakkimisel.Valgumolekul püüab võtta stabiilsemat kuju. Tertsiaarstruktuuri hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed. Nende väga suur arv tagab tertsiaarstruktuuri stabiilsuse.
Kvarternaarstruktuur – vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat. (Subühik) Subühikuid seovad nõrgad sidemed.
7. Valgumolekulide aluselised ja happelised omadused. Valkude isoelektriline täpp.
Katioon – positiivne laeng
Anioon – negatiivne laeng

  • Amino- ja karboksüülrühma tõttu on aminohapped vesilahustes bipolaarse ioonina (tsvitter-ioonina.
  • Sõltuvalt keskkonna pH-st käituvad aminohapped prootoni doonoritena (lahus on nõrk hape) või prootoni aksteptoritena (lahus on nõrk alus).
Füsioloogilise pH (7-7,4) juures on aminorühm protoneeritud ja karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. (need on laenguga, st molekulid on bipolaarsed ioonid)
Lahused on nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas on aminohapped katioonid, aluselises keskkonnas on anioonid .
Isoelektriline täpp pI on keskkonna pH, mille korral on valgu molekuli summaarne laeng null. Selle juures valgud sadenevad kõige kergemini, valgulahus on kõige ebastabiilsem. Aminohapped elektriväljas ei liigu, on elektriliselt neutraalne, anioonsed ja katioonsed laengud on võrdsed.
pH pH > pI – negatiivselt laetud
pI – isoelektriline täpp
pH – vesinikeksponent
pK – dissotsiatsioonikonstant
8. Valkude füüsikalis-keemilised omadused
Laeng: COOˉ NH3+ (see ei anna laengut!)
C terminaalne ots N terminaalne ots
Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse . Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja.
Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. (Pm.. kolloid- osmootne – enamik valke hüdrofiilsed ja vesilahustuvad)
Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega.
Amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi.
Puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil.
Võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Biokeemia täielik kordamine #1 Biokeemia täielik kordamine #2 Biokeemia täielik kordamine #3 Biokeemia täielik kordamine #4 Biokeemia täielik kordamine #5 Biokeemia täielik kordamine #6 Biokeemia täielik kordamine #7 Biokeemia täielik kordamine #8 Biokeemia täielik kordamine #9 Biokeemia täielik kordamine #10 Biokeemia täielik kordamine #11 Biokeemia täielik kordamine #12 Biokeemia täielik kordamine #13 Biokeemia täielik kordamine #14 Biokeemia täielik kordamine #15 Biokeemia täielik kordamine #16 Biokeemia täielik kordamine #17 Biokeemia täielik kordamine #18 Biokeemia täielik kordamine #19 Biokeemia täielik kordamine #20 Biokeemia täielik kordamine #21 Biokeemia täielik kordamine #22 Biokeemia täielik kordamine #23 Biokeemia täielik kordamine #24 Biokeemia täielik kordamine #25 Biokeemia täielik kordamine #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisareetp Õppematerjali autor

Mõisted

süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel, kaltsium, kaalium, magneesium, kloori ioonid, tsink, soodustab b, mangaan, soodustav c, jood, aminohapped, isoeletriline punkt, sulamistemperatuur, happelised, aluselised, histidiini r, hüdroksüaminohapped, aminohapete amiidid, oligopeptiid, polüpeptiid, puhverdusvõime, makromolekulaarsus, valgud, biokatalüsaatoriteks, renaturatsioon, primaarstruktuur, tsüsteiinjäägist, valkude primaarstruktuur, spetsiifilisus, primaarstruktuur, valgu sekundaarstruktuur, sekundaarstruktuuri põhivormid, tertsiaarsruktuur, kvarternaarstruktuur, anioon, happelises keskkonnas, summaarne laeng, osmootne, kromatograafia, kromatograafia korral, dna, desoksüribonukleotiidid sümbol, dna, teiste rna, rna tersiaarstuktuur, rrna tertsiaarstukruur, puhas dna, dna, ensüümid, ensüümid, toimemehhanism, substraat, aktiivtsenter, aktiivtsentril, koensüümid, vähendab aine, michaelise konstant, ensüümid, inhibitsioon, pöörduvad inhibiitorid, ensüüm, kiiruseks, allosteeriline, liitvalgud, sahhariidid, sisaldavad 2, glükoos, fruktoos, piimasuhkruna, inemesele, homo, homopolüsahhariidid, heteropolüsahhariidid, lipiidid, süsiniku ahelas, liipiidide rasvhapped, triglütseriidid, rasvad, kaksiksideme cis, rasvad, loodusvahad, 34 c, liitlipiidid, biofunktsioonid, tiamiin, riboflaviin, niatsiin, niatsiiin, pantoteenhape, püridoksiin, kobalamiinid, foolhape, kobalamiinid, vitamiinid, signaalmolekul, koehormoonid, antibiootikumid, metabolism, neid protsesse, mehaaniline seedimine, sooleperistaltikal, keemiline seedimine, seedekulglas, vaba energia, energia muut, rakendub atp, glükolüüs, anaeroobne glükolüüs, aeroobne glükolüüs, võtmeensüüm, glükogenolüüs, glükoos, mäletsejatel loomadel, dekarboksüülumine, nadph, riboos, ptf, püruvaat jt, bio, oksüdaasid, oksügenaasid, hüdroksüperoksüdaasid, dehüdrogenaasid, annavad 25, inimkeha, triglütseriididel, mitmed rasvhapped, rasvhapete b, fosfolipiidide baasalkohol, fosfolipiidid, kaltsium, peroksümaalse b, arahhidoonhape, lämmastiku balanss, produktiks, biosünteesivõimetuse põhjuseks, pyr, nukleiinhapped, ainevahetus, ensüümid, sisaldab 72, toorpiim, biomembraanide komponendid, biomembraanides, kolesterool, lisaks nimetatuile, pino, ioonkanalid, molekulaarsed meetodid

Meedia

Kommentaarid (2)

leoke123 profiilipilt
Mirjam Tamp: Väga hea ja põhjalik materjal. Soovitan seda.
18:03 05-01-2014
spaps profiilipilt
spaps: Kvaliteetne abimaterja
18:33 03-06-2013


Sarnased materjalid

16
docx
Biokeemia kordamine
29
doc
Biokeemia kordamine
18
doc
Biokeemia
42
docx
Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
doc
Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
44
doc
Toit
22
docx
Biokeemia eksami kordamine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun