Bioloogia mõisted: geenid ja muu (0)

Bioloogia mõisted: geenid ja muu

pärilikkus – organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi
DNA e. desoksüritoonukleünhape – rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot
geen – on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele
kromosoom – valkudega seotud DNA molekul , mis paikneb rakutuumas
Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt
Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub,
nim. dominanteks alleeliks ( geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega). Inimsel on dominantsed tunnused näiteks põselohkude esinemine, perselõug, kõrvanibud eraldunud, kiivri ots juuksepiiril, võime keelt torru keelata või tagasi painutada jm. Allasurutud alleeli
nim. retsessiivseks alleeliks. Selle määratud tunnus saab organismis avalduda vaid uhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed , ehk teisisõnu, kui vastava geeni dominantne aleel organismis puudub ) geneetika ül.-es ja ristamisskeemides tähistatatakse väikeste tähtedega). Inimesel on retsessiivseteks tunnusteks nt. külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine jm. Tunnuse kujunemine sõltub sellest, millised alleelid organ. on. Kui emalt ja isalt saadud alleelid on erinevad, siis areneb selline tunnus, mille määrab dominantne alleel
.Sugu määratakse tavaliselt sugukromosoomidega. sugukromosoomid on inim. Kõigis rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes . Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis mood. 23 paari. Neist ühe paari mood. Sugukromosoomid, mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Naistel on kõikides sugurakkudes üks X.kromosoom aga meestel on pooltes X- ja pooltes Y.kromosoom. Soo määrab see kumma kromosoomiga sperm munaraku viljastab.
Muutlikus on organ. võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb 2-ks: 1.Pärilik-muutused geenide või kromossomide ehituses või nende ümber kombineerumine (jaguneb veel
mutatiivseks-muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused ja
kombinatiivseks-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja vilastumisel) ja
2.Mittepärilik-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organ. tunnuste muutumine
. Mutageen - on mutatsioone põhjustav tegur (jagunevad 3-ks.:
bioloogilised-nt. viirused , bakterite ja hallitusseente mürgid ehk toksiinid , taimsed alkaloidid jne.,
keemilised- nt. tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid,
füüsikalised ehk erinevad kiirgused- nt, radioaktiivne, röntgen, ultraviolett ) Muutlikkust uuritakse kaksikutel- kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikusest kui ka keskkonnatungimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud aga ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused.
Organismid võivad paljuneda suguliselt (nii esineb kõige ulatuslikum pärilik muutlikkus- viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorgan. geenid ja kromosoomid , sp. ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad)
ja mittesuguliselt (jaguneb vegetatiivseks-kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on min., ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutantsioonid
ja eoseliseks- nii suureneb pärilik muutlikus, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutantsioonid)
Pärilikke haigusi põhjustavad mutantsioonid, neid avastatakse/uuritakse kasut. erinevaid diagnoosimeetodeid (nt. sünnieelne diagnostika , DNA ja kromossomide ehituse uurimine ning sugupuu meetod), pärilikest ainevahetushäiretest põhjustatud haigusi saab ravida asendus- või dieetraviga. Vahel kõrvaldatakse pärilikke väärarenguid ka ka kirurgiliselt. Arengupuuete leevendamiseks kasut. Spetsiaalset eriõpetust (tulevikus hakatakse vb tegema geeniteraapiat, ehk vigane geen asendatakse nrm-ga)
Mittepärilikud haigused- nakkushaigused, keskkonna ja organ. koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused.
Downi sündroom põdeval iskul on ülearu üks 21. kromosoom, see muutus kromossomide arvus mõjutab korraga paljusid geene. Need liigse kromosoomiga haiged on lühikset kasvu, mongoliidsete näojoontega, vaimse arengupeetusega ning keskmisest lühema elueaga.
Tehnogeneetika-kasut. organ. pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist
Transgeensete organismide pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene.
geneetiliselt muundatud organismide plussid (nt. tõstetakse kultuurtaimede haiguskindlust, transsgeenseid loomi saab kasutada mudelitena, inimestel esinevate pärilike haiguste uurimiseks, vähem taimekaitse mürke meie söögilaual, toiduained on toitvamad, säilivad kauem, tervislikumad, maitsvamad, odavamad, vähenb keskkonnasaastatus, saagikus suurneb,)
ja miinused ­( kultuurtaimedest võib saada umbrohi , mis meeletult levima hakkab ja mida pole enam võimalik hävitada, kas me peame loomi piinama , on ka ju teisi võimalusi, eetikaprobleem-kas on ikka taim kui sisaldab loomseid geene, kahjulikus inimese tervisele-nt suureneb allergiarisk, kahjulik mõju keskkonnale- siirdatud geene kantakse üle looduses kasvavatesse taimedesse)