Pärilikkuse alused - küsimuste vastused (0)

1) Mitu kromosoomi on inimesel? Mis on geen, DNA, pärilikkus, kromosoomid?
Igas keharakus on 46 ja sugurakus 23 kromosoomi.
DNA on desoksüribonukleiinhape. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi.
Kromosoom on üks valkudega seotud DNA molekul .
2) Mis on geeni alleelid ? Nimeta inimese dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid.
Geeni alleelid on ühe ja sama geeni kaks vormi(dominantne ja retsessiivne ).
Dominantsed tunnused on tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad, mittepunane juuksevärvus, põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada.
Retsessiivsed tunnused on külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine, hallid või sinised silmad jne.
3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel?
Esmased on sugunäärmed ja suguelundid .
Teisesed on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad , naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon.
4) Kuidas määratakse inimese sugu?
Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas.
5) Mis on pärilik ja mittepärilik muutlikkus, mutatiivne ja kombinatiivne muutlikkus?
Pärilik muutlikkus pärandub järglastele(muutused geenides või kromosoomides).
Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.
Mutatiivne muutlikkus on siis, kui väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus.
Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. Viljastumisel ühinevad isas - ja emassugurakud ja sellega kindlustatakse uute pärilikkuskombinatsioonide teke. Pool tuleb ühelt vanemalt, pool teiselt .
6) Nimeta organismide paljunemisviisid . Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist.
Vegetatiivne, pooldumine , pungumine, hulgijagunemine , eoseline, suguline. Mittesuguline jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks.
Vegetatiivne on kõige vanem, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid.
Eoselisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid.
Kõige ulatuslikum pärilik muutlikkus avaldub sugulisel paljunemisel.
7) Mis on pärilikud ja mittepärilikud haigused?
Pärilikke haiguseid võib saada sündides kaasa vanemate kromosoomidest, DNAst. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired( allergia , kasvajad ), väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused.
8) Mis on muudetud pärilikkusega organismid? Geneetiliselt muundatud toidu eelised ja puudused.
Muudetud DNAga organismid. Mutatsioonid tekivad juhuslikult. Kasuliku mutatsiooni saamiseks tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusid isendeid. Paljud mutatsioonid mõjutavad organisme niivõrd, et nad ei saa enam normaalsel viisil elada ega järglasi anda. Sageli võivad toimuda pöördmutatsioonid, mis taastavad pärilikkuse esialgse oleku ja kergest saavutatud kasulik omadus kaob.
Pole taimekaitsemürke, toiduained on toitvamad, tervislikumad, maitsvamad, odavamad ning säilivad kauem. Rõhutatakse transgeensete organismide tähtsust nii keskkonnasaastatuse vähendamisel kui ka inimkonna toitmisel. Samas kas taim on ikka taim, kui temas on looma geenid ja valgud. Allergiariski suurenemine. Siirdatud geenide ülekanne looduses kasvavatesse taimedesse.